Ratase sõnul sõidab haridusminister Mailis Reps teisipäeval Kohtla-Järvele sõnumiga, et kõik, kes soovivad, saavad uues koolis õppida täismahus eesti keeles.

Need õpilased, kes selleks veel võimelised pole, saavad gümnaasiumiharidust omandada kahes keeles 60:40 põhimõttel.

Ratas märkis, et senises eestikeelses Järve gümnaasiumis, mille gümnaasiumiosa nüüd suletakse, lõpetas 2018. aastal 16 õpilast ja 2017. aastal 13 õpilast.

"Uus riigigümnaasium on mõeldud 300 õpilasele. Ma ei pea õigeks, et sinna asuks õppima ainult 30 last," selgitas Ratas. "Ma ei näe, et see oleks realistlik," kommenteeris ta võimalust, et kool oleks sada protsenti eestikeelne.

Urmas Reinsalu ütles pärast valitsuskoalitsiooni nõupidamist, et Isamaale ei ole seni kujunenud olukord vastuvõetav. "Kohtla-Järvel peab täismahus eestikeelne gümnaasium säilima," jäi ta Isamaa erakonna nõudmisele kindlaks.

"Eesti peab olema eestikeelne riik. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus eestlased tunnevad end Kohtla-Järvel ohustatuna," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pakkus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber puhkenud vaidluse lahenduseks välja kompromissettepaneku, et eestikeelne Järve gümnaasium läheks riigi pidada ja et see jätkaks täistsükli koolina 1. kuni 12. klassini.

"Üks ettepanek, mida võiks kaaluda, on see, et võtame tänase eestikeelse Järve gümnaasiumi kohalikult omavalitsuselt ära ja anname riigi pidada. Sellega tagame, et Järve gümnaasium riigikoolina jääks 100-protsendiliselt eestikeelseks. Ning oleks 1. kuni 12. klassini täistsükli kool," ütles Ossinovski ERR-ile.

Sotsiaaldemokraatide liidri sõnul läheks see ettepanek küll vastuollu senise poliitikaga, kus on mindud põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamise teed, aga antud hetkel on see erand hädavajalik.

Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et küsimust hakkab arutama töörühm, kuhu kuulub esindaja igast erakonnast. Oma töö tulemuse esitab see töörühm valitsuse kabinetinõupidamisele.