Reinsalu viitas Eesti Keele Instituudi hinnengule, et natsionalismil ei ole negatiivset tähendust ning selle eestikeelne vaste on rahvuslus. Tema sõnul ei ole rahvuslikud huvid kitsad ja nende edendamine ei tähenda üleskutset autarkiale või enesesse sulgumisele. "Vastupidi - rahvuslikke huvisid tuleb osata maksma panna ja endale selles liitlasi leida," rääkis Reinsalu.

Mikser nõustus vajadusega järgida rahvuslikke huve, kuid rõhutas, et nende kaitsmisega ei saa äärmusesse minna. "Kindlasti on rahvuslus ja rahvuslikkus positiivsed asjad. Aga kindlasti on see ohtlik nii Euroopa Liidu kui NATO ühtsusele, kui teatavad riigid seavad oma kitsad huvid ettepoole laiematest huvidest - olgu siis näiteks jutt gaasijuhtmete rajamisest mere alla või näiteks blokeeritakse NATO raames NATO-Ukraina komisjoni tööd mingi kahepoolse vaidluse tõttu," ütles Mikser. "Kui rahvuslikku huvi defineereida nii kitsalt, siis see on kindlasti halb Euroopale, halb NATO ühtsusele ja see oli ka see, mille suhtes võtsin mina kriitiliselt sõna riigikogus toimunud välispoliitika arutelul," lisas ta.

Mikseri sõnul ei saa vastandumist ja üksi jäämist romantiseerida, kuigi võib tekkida olukordi, kus peab kasutama hädapidurit. "Meie eelistus ei ole kindlasti olla see, kes viskudes hädapiduri külge paneb rongi seisma. See võib sisepoliitilisele auditooriumile meeldida, aga see ei saa olla reegel," rääkis ta.

Välispoliitika steriilsus oli anomaalia

Mikser hinnangul oli senine olukord, kus välispoliitika jäi poliitilisest debatist kõrvale, anomaalia ning see on muutumas.

"Ma arvan, et see oli anomaalia, et Eestis pikkade aastate jooksul peeti välispoliitikat kuidagi täiesti eraldiseisvaks valdkonnaks, mis seisab väljaspool sisepoliitikat, mille suhtes valitseb avalikkuses eemaltvaatav aukartus," rääkis välisminister. Tema hinnangul on välisministeerium harjunud sellise süsteemiga, aga muutuvates oludes tuleb siin ümber orienteeruda. "Tänapäeval on kõik poliitika kohalik. Ma arvan, et see, et välispoliitika on teatavas mõttes sisepolitika pikendus või laiendus, on igati normaalne," rääkis Mikser.

Lahkarvamused väärtuste osas

Mikser rõhutas oma seisukohti väärtuste küsimuses vajadusega hoida kinni liberaalsest demokraatiast ka Eesti siseselt. Tema hinnangul on ka Eesti sisepoliitikas vähemalt ühe erakonna poolt näha püüdlusi sellest taganeda.

"Väärtused on meil olnud algusest peale paigas - tahtsime NATO ja EL-iga ühineda ju seepärast, et kaitsta oma väärtusruumis," rääkis välisminster. "Me usume, et läänelikud väärtused ongi need, milles me soovime elada," lisas ta. Mikseri sõnul on vale loogika, et praegu on mingid muud väärtused kui 20 tagasi. "Arusaam, et enne oli midagi paremini ja nüüd tahame midagi käest ära anda on täiesti vale loogika," rõhutas ta.

Seevastu Reinsalu leidis, et Eestil on ka viimase aja arengute valguses väärtustega kõik korras ning see kui me ei soovi järgida kõiki Euroopa Liidu või ÜRO migratsiooni-alaseid algatusi, ei tee meid euroopalikke väärtusi eiravaks riigiks.

"Me ilmselt elame ka mõnevõrra erinevates väärtusruumides, jah, see on tõsi," leidis Mikser Reinsalu jutu peale.

Mikser torkas Reinsalu viitega kunagise Isamaa liidri Mart Laari loosungile "Plats puhtaks!". "Kui Laar üritas oma loosungiga tagurlikkust Eestist välja juurida, siis nüüd tundub, et teatud osa sellest, millele Laar ennast vastandas, on suutnud ennast ümber brändida ja öelda, et just meie olemegi need õiged rahvuslikud konservatiivid ja tundub, et tänane Isamaa on suurel määral alistumas sellisele mõtteviisile." Sotsiaaldemokraadist välisminstri hinnangul jätab Isamaa sellega üsna olulise lünga Eesti polmaastikule, "kus võiks asuda tänapäevane ja mõistlik konservatism".

 Ränderaamistikust võib takistada uut koalitsiooni

Debatist selgus, et ÜRO ränderaamistikust võib saada üks takistusi järgmise koalitsioonilepingu sõlmimsel, kuna Isamaa sovib Eesti väljumist dokumendist.

"Isamaa jaoks on see oluline küsimus, et ränderaamistiku asjas pannakse selge punkt maha ja see kahemõtteline olukord, kas me oleme liitunud või mitte, saab selge vastuse ja see vastus on, et Eesti ei ole selle asjaga liitunud. Ja me anname seda teada ja meie diplomaadid peavad siis ÜRO-le vastava uhke kirja tegema ja selle edastama," rääkis Reinsalu. Tema sõnul peaks Eesti kasutama mõistet "püsiv vastustaja", et see ei kujuneks Eesti jaoks rahvusvahelise, pehme õiguse kaudu normiks. "Selleks peab riik oma põhimõttelise vastustuse ka valitsuse tasemel deklareerima. Need küsimused kerkivad lauale ja neile tuleb anda relevantne vastus," rõhutas ta koalitsioonikõnelustest rääkides.

Mikser viitas Isamaa käitumisele riigikogus ränderaamistiku hääletusel ja oletas, et küllap Isamaa ka selle uues olukorras loominguliselt lahendab. "Ega tegelikult ju rände teemal rahvusvahelisest koostööst ei pääse üle ega ümber ja see peab toimuma rände lähte-, transiit- ja sihtriikide vahel," tõdes ta.

"Poliitilise mulje loomine, justkui eksisteeriks Eestis erakondi, kes sooviks rännet tagant õhutada, siis selliseid erakondi ei ole. Miks peaks keegi seda tahtma luua muul kui valimiseelsel seisepoliitlise tähelepanu võitmise põhjusel!" rõhutas Mikser. Reinsalu sõnul sotsiaaldemokraadid juast selline erakond ongi.

Mikseri sõnul oleks Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal koalitsioonikõnelustel välis- ja julgeolekupoliitikas ühisosa leidmine lihtsaimReformierakona, aga ka Keskerakonna ja Eesti 200-ga. "Ma arvan, et Isamaa on päriselus ka märksa pragmaatilisem," lisas ta, aga viitas samas, et näiteks piirilepingu ratifitseerimise küsimuses on Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder võtnud "puhtalt EKRE seljataha".

"Lihtne ei saa see olema ühegi potentsiaalse partneriga," tõdes Reinsalu.