"Ma üldiselt ei pea väga pikaks vaateks seda, kui teatud sisepoliitilistel kaalutustel otsustatakse ühel hetkel tõmmata täielikult joon alla pikalt kestnud operatsioonile - olgu siis Afganistanis või olgu Süürias," rääkis Mikser kolmapäeval rahvusringhäälingu veebisaates "Otse uudistemajast".

"Need otsused peaksid tuginema ikkagi sõjalisele ja poliitilisele hinnangule - sellele, kas eesmärgid on saavutatud või mitte. Need ei peaks tulenema valimiseelsest loosungist," lisas välisminister.

Mikser möönis, et demokraatia kehtestamine nii konservatiivses ühiskonnas nagu Afganistan ainult väljast poolt lähtuva sõjalise jõuga ei ole võimalik. "Nüüd on küsimus selles, et kas me oleme valmis panustama sellesse, et see väga pikk protsess saaks jätkuda mingil muul moel," lisas ta.

Trump teatas 19. detsembril ootamatult, et kõik USA väed - kokku umbes 2000 sõdurit - tuuakse Süüriast ära ning jaanuari keskel anti teada, et väljaviimise protsess ongi käivitunud.

Samuti peavad USA võimud läbirääkimisi islamiäärmusliku rühmitusega Taliban oma vägede väljaviimiseks Afganistanist. USA väed on olnud Afganistanis alates 2001. aastast, mil Washington tõrjus 11. septembri rünnaku järel Talibani võimult, kuna see pakkus varju rünnaku korraldanud Al Qaedale. Selle aja jooksul on langenud 2400 USA sõdurit, 12 neist käesoleval aastal. Viimasel ajal on USA vägede ülesandeks olnud eelkõige väljaõpe, õhutoetus ning erioperatsioonid.

Nii Mikser kui temaga otsesaates väidelnud justiitsminister Urmas Reinsalu leidsid mõlemad, et Eesti sõdurid, kes Afganistanis hukkusid või said viga, ohverdasid sellega ennast Eesti kaitsmiseks.

Mõlemad vägede väljaviimise otsused on pälvinud mitmete kõrgete sõjaväelaste ja ekspertide kriitikat, kes leiavad, et otsused on tehtud kiirustades ning ei põhine kohapealse olukorra hinnangul.