Globaalse kommunikatsiooniettevõtte Burson Cohn & Wolfe (BCW) Brüsseli-esinduse korraldatud küsitluses, millele vastas 1769 erinevate valdkondade spetsialisti, sai Ansip kaalutud keskmisena hindeks 26,1 protsenti, millega ta oli volinike hulgas 18. positsioonil.

Kõige kõrgemad hinded said taanlases konkurentsivolinik Margrethe Vestager, kelle kaalutud keskmine hinne oli 50,2 protsenti, teine oli itaallasest välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 49,6 protsendiga ja kolmas Komisjoni esimene asepresident, hollandlane Frans Timmermans 46,9 protsendiga.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri hindeks kujunes 44,4 protsenti, terve Komisjoni koguhindeks 46 protsenti.

Kõige madalama hinde said hariduse, kultuuri, noorte ja spordiküsimuste volinik, ungarlane Tibor Navracsics - 19 protsenti, rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik, horvaat Neven Mimica 20,6 ja praeguseks Komisjonist lahkunud finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude volinik, britt Jonathan Hill 20,9 protsenti.

"Ansip töötas usinalt Euroopa Komisjoni digitaalse siseturu asepresidendina ajal, kui tehnoloogiateemad kandusid poliitikasse," tõdes BCW oma raportis. "Tema 2015. aasta mais esitatud digitaalse siseturu strateegia tähendas Euroopa digitaalse tegevusvälja põhjalikku remonti, ehkki paljud selle 35 ettepanekust kohtasid vastuseisu," jätkus hinnang. Ansipi suurim saavutus on eelmisel aastal jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ning ta juhtis autoriõiguste reformi internetis ja rändlustasude kaotamist. "Esmalt ettevaatlik selliste hiiglaste nagu Google, Facebook ja Twitter ohjeldamisel desinformatsiooni leviku küsimustes (BCW toob esile Ansipi lause "Valeuudised on halvad, aga tõeministeerium veel halvem"), kuid lõpuks ta asus neilt nõudma ekstremistliku sisu kiiremat eemaldamist," leitakse ülevaates.

Ansip sai 10-pallisel skaalal kõige sagedamini hindeid "5", "7" ja "6", samas oli ka 40,6 protsenti selliseid vastajaid, kes ei osanud talle hinnet anda. 4,67 protsenti hindas Ansipit hindega "1" ja 1,89 protsenti hindega "10".

Samas hindas 42 protsenti küsitletutest Junckeri 2014. aastal tööd alustanud Euroopa Komisjoni tegevust paremaks, kui eelnevat, José Manuel Barroso juhitud Komisjoni saavutusi. 34 protsenti halvemaks ja 26 protsenti samaks.

Junckeri Komisjoni tööd hindas kõrgemalt kui oma riigi valitsuse tööd 42 protsenti vastanutest, 31 protsenti pidas halvemaks ja 28 protsenti samal tasemel.

Küsitlusest selgus ka, et küsitletutest suurim osa eelistas näha kõrgeima hinnangu saanud Vestagerit Euroopa Komisjoni järgmise presidendina - selliseid oli 20 protsenti. 7 protsenti nägi järgmise Komisjoni presidendina soomlast Alexander Stubbi, 6 % Timmermansi ja 5 protsenti Euroopa Liidu Brexiti-pealäbirääkijat Michel Barnier'd ning Saksa kantslerit Angela Merkelit ning 4 protsenti Euroopa Rahvapartei esikandidaati Manfred Weberit.

Järgmise Euroopa Komisjoni tähtsamate tegevusvaldkondadena nimetas 38 protsenti vastanutest keskkonda ja kliimaküsimusi, 28 protsenti Euroopa Liidu demokratiseerimist, 24 protsenti rändeküsimusi ja sama palju ka majanduse edendamist.

Üle poole ehk 58 protsenti küsitletutest pooldas Euroopa Komisjoni koosseisu vähendamist, praegu kuulub sellesse esindaja igast liikmesriigist.

Vastajatest ligi 12 protsenti oli Ühendkuningriigi kodakondsusega, ligi kümnendik Prantsusmaa ja Saksamaa, 8 protsenti Belgia ja Itaalia, 7 protsenti Rumeenia, 5 protsenti Hollandi, 4 protsenti Tšehhi kodakondsusega. Samas Belgias elas vastanutest 38,5 protsenti, Ühendkuningriigis 10,2, Saksamaal 5,6 ja Prantsusmaal 4,1 protsenti. Vastajate erialadest oli suurim osa ärivaldkonnas tegutsejaid - ligi viiendik, kümnendik oli konsultante ja EL-i ametnikke, 7,5 protsenti teadlasi, 6,4 protsenti liikmesriikide ametnikke, 5,9 protsenti vabaühenduste esindajaid ja 5,6 protsenti ajakirjanikke.

Küitluse viis BCW läbi eelmise aasta 9. oktoobrist kuni 3. detsembrini.

Ettevõte Burson Cohn & Wolfe, mille moodustasid 2018. aastal ühinemisel Burson-Marsteller ja Cohn & Wolfe.