Kõige teravamad vaidlused puudutasid artikleid 11 ja 13 ehk ajakirjandusväljaannete linke ja kasutajate üles laaditud materjali näiteks Youtubes.

Kokkuleppe kohaselt tohivad otsingumootorid ajakirjanduslikke linke tasuta üles panna vaid koos üksikute sõnade või väga lühikeste sisukatketega.

Kasutajate üles laaditavat sisu tuleb kontrollida ja täita autoriõigusest tulenevaid kohustusi. See kohustus on leebem vaid kõige väiksemate ja äsja asutatud internetiplatvormide puhul.

Läbirääkijad ütlevad, et lepe on kompromiss, autoriõiguse reformi kriitikud loodavad aga, et see parlamendi lõpphääletusel siiski läbi kukub.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles, et läbirääkijate hulgas pole tegelikult mitte kedagi, kes võiks öelda, et ta sai oma unistuste autoriõiguste reeglistiku nüüd. "Eks me ikkagi tegime kompromisse ja on valdkondi, kus ma oleksin kindlasti soovinud näha teistsugust kokkulepet, aga nii on kõigi kokkuleppijatega."

Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni asepresident Julia Reda ennustas, et direktiiv muudab Euroopa internetifirmade kasvu raskemaks. "Tuleb tegeleda üleslaadimisfiltritega, kehtivad piirangud ajakirjanduslikele artiklitele. Ma arvan, et suured platvormid nagu Facebook ja Youtube leiavad võimaluse sellega hakkama saada, aga neile ei paku keegi konkurentsi."

"Seepärast ma arvan, et Euroopa Parlament ei tohiks seda lepet toetada ja peaks artiklid 11 ja 13 tagasi lükkama," lisas Reda.

Artikli 11 järgi peavad netiplatvormid ajakirjandusliku sisu jagamiseks internetis saama väljaandelt litsentsi, kui tegemist on millegi enamaga kui pelgalt link koos väga lühikese sisukatkega. Küsimus on, kui lühike on lühike.

"Keegi ei tea, mida see tegelikult tähendab ja Saksamaal on kohtud vaielnud üle viie aasta selle erandi tõlgenduse üle. Nii et ma ei usu, et sellega läheb paremini kui lingimaksuga Saksamaal, mis ei ole toonud kaasa kirjastajate ega ajakirjanike tulu suurenemist," ütles Reda.

Artikkel 13 tähendab, et netiplatvorm peab tagama selle, et kogu kraam, mille selle kasutajad sinna üles panevad, on kooskõlas autorite soovidega.

Euroopa Parlamendi autoriõiguse direktiivi raportööri, Euroopa Rahvapartei liikme Axel Vossi kinnitusel ei ole tegemist tsensuuriga. "Me ei räägi üldse mingitest filtritest, selle kohta ei ole selles tekstis sõnagi," ütles ta.

"See ei ole tehtav ilma automaatfiltrita. Praegu suured platvormid - mitte suured, vaid tegelikult kõik platvormid, välja arvatud need, mis on nooremad kui kolm aastat, peavad ise vastutama selle eest, et keegi ei laadiks sinna sisu, mis on kaitstud autoriõigustega. Ja nemad peavad vastutama ka rahaliselt, mis tähendab, et nad üritavad vältida seda probleemi igal juhul ja lihtsalt pole muudmoodi see teostatav, kui me vaatame seda mahtu, mis on kasutajate poolt üleslaaditav," kommenteeris Euroopa Parlamendi Demokraatide ja Liberaalide fraktsiooni liige Yana Toom.

Euroopa Parlamendi ja 28 liikmesriiki koondava EL-i Nõukogu esindajad sõlmisid esialgse kokkuleppe pärast kolm päeva kestnud kõnelusi, mida juhtis Euroopa Komisjon.

Lepe vajab veel europarlamendi saadikute ja EL-i nõukogu heakskiitu enne mais toimuvaid europarlamendi valimisi.

Ajakirjandusväljaannete esindajad argumenteerisid, et internetihiiud nagu Facebook ja Google teenivad nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad. See läitis heitluse ühelt poolt veebipõhise sisu eest tasu nõudnud meedia ja sisuloojate ning teiselt poolt Ränioru hiide kaitsnud lobistide ja neid toetanud veebivabaduse aktivistide vahel.

Europarlament toetas autoriõiguste muutmise eelnõu mullu septembris, kuid see takerdus EL-i liikmesriikide vahelistesse kõnelustesse. Üheks peapõhjuseks olid Prantsusmaa ja Saksamaa erimeelsused.