Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti esindus loodi ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul selleks, et koondada ettevõtjaid, kes oleksid heaks partneriks riigile, et ühiselt EXPO programmiga edasi minna ja sellest reaalset tulu saada.

"Selle EXPO peamine fookus erinevalt varasematest ongi see, et oleme just võtnud väga tugeva ettevõtlusfookuse, seadnud konkreetse sihi partnerluses ettevõtjatega kasvatada ekspordimahtu Pärsia lahe riikidesse kahekordseks, 75 miljoni euro võrra," lausus ta.

Värske sihatsutuse loojad on infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, kaitsetööstuse liit, Smart City Lab, Digitaalehituse MTÜ, personaalmeditsiini assotsiatsioon ja tööandjate keskliit. Juhtima hakkab sihtasutust seitsmeliikmeline nõukogu, mille kuus liiget on asutuste esindajad ja üks EAS-i esindaja. Üheliikmelise juhatuse liige on Andres Kask.

Tanel Rebane märkis, et juba ettevalmistamisfaasis on asutajaringiga ühendust võtnud mitmed ettevõtted, kes EXPO vastu huvi tunnevad.

"Mudel, kuidas EXPO-t korraldame, on varasemast teistsugune. Kui varem on EXPO-t korraldanud riik, siis seekord teeb seda erasektor, see sihtasutus, mis eile loodi. Nemad tellivad ka muusika: mis on peateema, millised on kontaktid, milline tähelepanu saab selle kuue kuu jooksul Eestil olema," kirjeldas ta. "Kuna ka juhtimismudel on teistsugune, on mul selles suhtes väga suured lootused."

Rebane rääkis, et EXPO on maailma suurim turundusüritus. Araablased ise investeerivad sinna kuus miljardit eurot, mis Eesti näitel tähendab umbes kuue Saaremaa silla maksumust.

"See mastaap, mis sinna läheb, on nii palju teistsugune, ja need võimalused, mis sinna tekivad, samamoodi," tõdes ta.

Eesti kõrgeimaks esindajaks maailmanäitusel saab diplomaat Daniel Schaer, kes praegu on ÜRO julgeolekunõukogu erisaadik ja on teinud Aafrika riikides Eesti ÜRO-kampaaniat. Schaer oli ka Liibanonis Eesti jalgratturite pantvangikriisi lahendaja.

Rebase sõnul on komissari roll väga oluline, sest tema jaoks on EXPO-l kõik uksed avatud.

Riik panustab EXPO toimimisse kaks miljonit eurot, millest veerand läheb paviljoni rentimiseks, ülejäänu aga EXPO sisustamiseks ja korraldamiseks. Erasektori panuseks oodatakse umbes miljon eurot ja see raha kavatsetakse kokku saada osaluspakettide kaudu. Sarnast mudelit kasutab ka Soome, kus nende pakettide müük on juba alanud.

"Soomes on neljal tasemel paketid, kalleim on riigi sponsori nimeline pakett, mida on ostnud suurettevõtted nagu liftitooja Kone," rääkis Rebane. "Eestis on sama: paketi saab osta vastavalt oma võimalustele ja sellest sõltuv on ka nende väljapanek ja kohalolek EXPO-l."

Kui palju osaluspaketid maksavad, peaks selguma kuu aja jooksul.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Jüri Jõema on kindel, et ettevõtjad koguvad oma miljoni osalusena kokku.

Milrem Robotics juhatuse esimees Kuldar Väärsi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et EXPO-l osalemine on tähtis kas või ainult Lähis-Ida turu kontekstis. "Selgelt otsitakse lahendusi, mille taust on kas tehisintellekt, robootika, erinevad IT- ja küberturbe lahendused. Ja kui me neid võrdleme Eesti kui riigi kuvandiga, siis Eesti riigi kuvand seda kõike väga hästi toetab. See on ka põhjus, miks täna juba selles regioonis väga heas positsioonis oleme," rääkis Väärsi.

Eesti paviljon Dubais on kahekorruseline, kumbki korrus umbes 450 ruutmeetrit.

20. oktoobrist 2020 kuni 10. aprillini 2021 kestvale EXPO-le oodatakse üle 25 miljoni külastaja. Eesti paviljoni külastab selle kuue kuu jooksul rohkem huvilisi kui eestlasi maailmas kokku.