Reformierakond suurendas oma mandaatide arvu nelja võrra. Harju- ja Raplamaal kandideerinud erakonna esimees Kaja Kallas oli absoluutarvestuses suurim häältekoguja. Tema 20 083 häält on läbi aegade kolmas tulemus riigikogu valimistel, millest on suutnud edukamad olla ühel korral Edgar Savisaar 25 057 hääle (2015. aastal) ja ühel korral Andrus Ansip 22 540 häälega (2007).

Valimistel teise koha sai Keskerakond, kes sai 23 protsendi valijate toetuse, mis annab uues riigikogus 26 kohta. Seda on üks koht vähem kui töö lõpetavas riigikogus. Keskerakond võttis valimiste võidu Ida-Virumaal ja kahes Tallinna ringkonnas, kuid seda väiksema eduga kui eelmistel valimistel.

Keskerakonna suurim häältekoguja oli Mihhail Kõlvart 17 075 häälega, mis oli siiski ligi 8000 häält vähem kui Edgar Savisaarel eelmistel valimistel. Võrreldes eelmiste valimistega hävis Ida-Virumaal ka Yana Toom, kes vahetas 11 574 häält 6197 hääle vastu. Jüri Ratase häältesaak Kaja Kallasega ühes valimisringkonnas kandideerides oli 9710.

Nagu ka küsitlused prognoosisid, sai valimistel kolmanda koha Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). EKRE sai 17,8 protsenti toetust ja 19 mandaati, mida on 12 võrra enam kui töö lõpetavas riigikogus. Erakonna esimees Mart Helme sai Pärnumaal 9170 häält. Paremuselt teise tulemuse tegi Henn Põlluaas (7392 häält) ja kolmanda Marin Helme (5963 häält).

Üsna positiivselt võib valimistulemustele vaadata Isamaa, kes sai 11,4 protsenti ja 12 mandaati. Seda on küll vähem kui eelmiste valimiste 13,7 protsenti ja 14 mandaati, kuid arvestades, et veel kolm-neli kuud tagasi oli erakonna toetus valimiskünnise piiril, siis kindlasti tugev tulemus.

Viiendana pääses riigikogusse Sotsiaaldemokraatlik erakond, kes kogus 9,8 protsendi valijate toetuse, mis andis 10 mandaati. Sotsid kaotasid viis mandaati. Sotside suurim häältekoguja oli Marina Kaljurand 5514 häälega. Märgilisematest sotsidest jäid uuest riigikogust välja Eiki Nestor ja Rainer Vakra.

Valimiskünnise alla jäi nende valimiste uus tulija Eesti 200, kes kogus lõpuks 4,5 protsendi valijate toetuse. Rohelised pälvisid 1,8 protsendi, Elurikkuse erakond ja Vabaerakond mõlemad 1,2 protsendi valijate toetuse. Üksikkandidaadid kogusid 0,3 ja Ühendatud Vasakpartei 0,1 protsenti toetust.

Riigikogu künnise alla jäi 9,1 protsenti valijate häältest, mida on oluliselt rohkem kui eelmiste valimiste 1,8 protsenti. Arvuliselt anti valimiskünnise alla jäänud parteidele ja üksikkandidaatidele 51 060 häält (eelmistel valimistel 10180).

Valimisaktiivsus oli sel korral 63,7 protsenti.

Juba esmaspäeval algavad koalitsioonikonsultatsioonid. Kõige tõenäolisemaks peetakse kahte varianti: esiteks, kas valitsuse moodustavad Reformierakond ja Keskerakond või sünnib n-ö vana kolmikliit ehk Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna liit.

Võimalikud koalitsioonid olukorras, kus EKRE ja sotsid on osaluse ühises võimuliidus välistanud:

- Reformierakond+Keskerakond 34+26=60

- Reformierakond+Isamaa+Sotsid 34+12+10=56

- Keskerakond+EKRE+Isamaa 26+19+12=57

- Reformierakond+EKRE+Isamaa 34+19+12=65

- Reformierakond+EKRE 34+19=53