Suviste kohtureformivastaste meeleavalduste vaim ei ole Varssavist kadunud. Igal hommikul kella kaheksast kuni poole kümneni koguneb ülemkohtu tagaukse ette, sinna, kust kohtunikud tööle lähevad, kümmekond inimest, vahendas "Välisilm".

"Me toetame kohtunikke ja nende siiajäämist, me kaitseme oma süsteemi, sest me tahame olla demokraatlik riik," ütles Elzbieta Wierzbicka.

"Ma loodan, et me suudame selle peatada, et liberaalne demokraatia jääks Poolas püsima ja me jääksime Euroopa Liitu. Vastasel korral oleme me teel liidust välja. See on halb nii meile kui ka kogu Euroopa Liidule," lisas Jaroslaw Antoni Wisniewski.

Massiivse kohtumaja sees töötavad aga jätkuvalt inimesed, kes seadusemuudatuste järgi seal justkui enam olla ei tohikski, ja ootavad abi Euroopa Liidult ning Euroopa Liidu kohtult.

"Püüame töötada normaalselt, kuigi olukord ei ole lõpuni normaalne, sisseviidud eeskirjad ei ole meie hinnangul kooskõlas põhiseadusega," lausus Poola Ülemkohtu kohtunik ja pressiesindaja Michal Laskowski.

Ülemkohtu reformi sisuks on üle 65-aastaste kohtunike pensionile saatmine ja kohtunike ametisse määramise korra muutmine. Kriitikud näevad selles aga järjekordset sammu kohtuvõimu allutamisel poliitvõimule.

"Ma leian, et väga suur hulk kohtunikke on jätkuvalt sõltumatud ja langetavad otsuseid nii nagu nad neid langetama peavad - kooskõlas seaduse ja oma südametunnistusega. Ei allu mingile survele ega pressingule. See-eest sisseviidavad seadusandlikud muudatused toovad kaasa nn chilling-efekti ehk külmutava efekti, mis võib avaldada kohtunikele mõju olemuslikes, võtmeküsimustes. See võib näiteks põhjustada seda, et hakatakse otsima lahendusi, mis võimaldavad vältida otsuse langetamist. Et mitte sattuda probleemidesse - see on inimlik, ka kohtunike puhul… Hakkame kaaluma või vähemasti mõned hakkavad, kas on mõtet riskida. Ja see on iseenesest juba väga ohtlik, nii ei peaks olema," lausus ülemkohtunik Laskowski.

Valitsus põhjendab muudatusi vajadusega teha lõpparve nõukogude ajaga ja kohtusüsteemi tõhustada. Õiguse ja Õigluse partei poliitikutelt ERR-il vaatamata mitmetele katsetele kommentaari saada ei õnnestunud.

Analüütikud ütlevad aga, et kohtureform asetub mustrisse, kus võimupartei teeb vajalikke asju valel moel, enese võimu tsementeerides ja demokraatiat õõnestades.

"Jah, tõepoolest, on palju justiitssüsteemiga seotud probleeme. Aga see ei tulene sellest, et seal on ametis mõned inimesed, kelle Õigus ja Õiglus nüüd välja vahetab oma inimeste vastu, kes on pealegi muuseas väga nõrga tasemega," ütles Varssavi ülikooli politoloogia instituudi dotsent Renata Mienkowska-Norkiene.

Samamoodi on Õigus ja Õiglus muutnud enesele kasulikult valimisseadust.

"Õigus ja Õiglus tegutseb väga targalt. Sageli nad teevad seaduse, millest 80 protsenti moodustavad head lahendused ja siis on 20 protsenti, mis ei ole hea või vähemalt ei ole need eriti demokraatlikud. Nii läks valimisseadustega," nentis politoloog ja Stefan Batory sihtasutuse juhatuse liige Mikolaj Czesnik.

Valimisseadus läheb peagi käiku, Poolal seisavad kahe aasta jooksul ees neljad valimised - kõigepealt nüüd oktoobris kohalikud valimised, seejärel parlamendi-, euroopa parlamendi ja presidendivalimised.

Miski ei anna aimu valimistest, aga lahingud suurtes linnades nagu Varssavi on just kõige olulisemad.

Asfaldile üle Visla jõe mineval sillal on kirjutatud sõna "konstitutsioon". Selle sõna kirjutaja ja ülemkohtu ees protestijad on Poolas ilmselges vähemuses.

Arvamusküsitluste järgi on Õiguse ja Õigluse edumaa konkurentide ees mäekõrgune. Populaarsuse taga on kõigepealt majanduslikult hea aeg ja helded sotsiaaltoetused - valmivad uued teed, tänavad ja promenaadid - ning on rohkem raha, mida kulutada.

"Teiseks, Poola opositsioon on väga nõrk, see on üks olulisemaid probleeme. Palju on räägitud opositsiooni ühendamisest, aga tulemus ei ole eriti muljetavaldav," leidis Mienkowska-Norkiene.

"Isevalitsev Poola, suveräänne Poola ja Euroopa Poola, vaba ja õnnelik Poola. Me läheme neile valimistele sellise pakkumisega," teatas aga opositsioonilise Kodanikuplatvormi esimees Grzegorz Schetyna.

"Need, kes hirmutavad, et Poola tahab Euroopa Liidust lahkuda, kahjustavad Poolat. Need, kes nii ütlevad, kahjustavad Poolat. Meil on Euroopa jaoks hea programm, me oleme Euroopas ühendatud, me tahame seal olla. Me aitame Euroopat mitmetes valdkondades, ma olen juba maininud kultuuri, poliitikat, majandust. Samal ajal tahame me, et Poola oleks selles Euroopas suveräänne, me tahame, et poolakad jääksid poolakateks nagu sakslased on sakslased, prantslased on prantslased ja itaallased on itaallased. Poolakas olemine on väärtus," selgitas omakorda peaminister Mateusz Morawiecki.

Ei tea, kas hirmutab opositsioon või ehitab võimupartei ise müüri Poola ja Euroopa Liidu vahele, nn Polexit on aga üldiselt endiselt euromeelses Poolas täiesti viisakaks jututeemaks tõusnud.

"Lühemas perspektiivis ei pea ma Polexitit võimalikuks, aga pikemas perspektiivis - 10, 15, 20 aasta pärast praeguse poliitilise kursi juures, mitte üksnes minu maal, vaid ka ümberringi. Vaadake Ungarit, vaadake Itaaliat, vaadake Austriat. See kõik leiab praegu aset. Me peame sellele mõtlema ja midagi tegema, sest pikas perspektiivis võib see olla väga-väga ohtlik," arvas politoloog Czesnik.