"Kindlasti on Eesti valimised Venemaa jaoks olulised, sest oleme neile naaberriik. Aga tundub, et Venemaa on pannud raskuskeskme Ameerika ja Lääne-Euroopa mõjutamisele. Et nende kaudu meid mõjutada, sest otse meie mõjutamine pole tulemust andnud," rääkis Sinisalu kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Rääkides Venemaa sekkumisest Eesti riigikogu valimistesse, siis siin Sinisalu sõnul midagi üllatavat või eriskummalist polnud.

"Vene föderatsioon on püüdnud mõjutada Eesti valimisi alates taasiseseisvumisest saadik. Kardetud küberrünnakud Eesti puhul ei realiseerunud ja seda polnud ka Venemaale tegelikult vaja. Mõjutamine on käinud läbi meedia, läbi sotsiaalvõrgustike ja läbi isiklike kontaktide ning seda kogu aeg. Midagi erilist sel korral polnud."

Näitena tõi Kapo peadirektor välja selle, kuidas Venemaa riigimeedia kajastas 24. veebruari tõrvikurongkäiku ning milles sildistati nii Reformierakonda kui ka EKRE-t. 

Vastates küsimusele, kas uue riigikogu puhul viib kaitsepolitsei läbi taustakontrolli ja selgitab välja võimaliku julgeolekuohu, vastas Sinisalu eitavalt.

"Me ei tee otseselt sellist analüüsi. Seadusandja on seadused vastu võtnud ja kõik piirangud on seaduses sätestatud. Parlamendi liikmetel on ametikohajärgne juurdepääs riigisaladusele. Riigikogu liikme juurdepääs riigisaladusele ei tähenda ka seda, et see on automaatne. Teabe valdaja peab tuvastama, mis on juurdepääsu alus ja vajadus ning alles siis saab edasi minna. Kui aga tahetakse ligi pääseda NATO saladustele, siis tuleb taotleda juurdepääs. Vastava julgeolekukontrolli korraldab siis kapo või välisluure."  

Küsimusele, kui võimule tuleb Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus ning ministeriteks peaks saama kapo aastaraamatu kangelased Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, vastas Sinisalu napisõnaliselt, et selles pole midagi erilist.

"Minister on minister. Kindlasti on asjas olemas teatavad subjektiivsed momendid, aga see ei mõjuta tulevikku."