Kapo peadirektor: ma ei põe paranoiat, et igal pool on Vene agendid ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Euroskepsis ei tähenda, et sa oled kohe Venemaa agent ja saad neilt juhiseid, ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast". Ajakirjanik Toomas Sildamile antud usutluses põhjendas Sinisalu, miks inimestest saavad riigireeturid.

"Ma ei põe paranoiat, et igal pool on Vene agendid. Kui ma kunagi kasulikest idiootidest rääkisin, siis pidasin silmas ullikesi, kes arvavad, et Adolf Hitler oli äge mees või et ta pole siiani surnud," sõnas Sinisalu.

Vene eriteenistused on Lääne-Euroopas teinud koostööd paremäärmuslike rühmituste- ja jõududega. Ka Eestis on väidetud, et üks või teine poliitiline jõud ajab Venemaa agendat. Sinisalu sellega päris ei nõustu.

"Meil sellist asja, et keegi oleks otseselt raha saanud või juhiseid täitnud... Mina sellise retoorikaga kaasa ei lähe, et keegi tegutseb Venemaa suuniste järgi. Euroskepsis, mis on Lääne-Euroopas levinud - öelda, et tegu on kohe Vene agentidega, ei ole normaalne."

Samas tunnistas Sinisalu, et Kapol on kahtlusi Vene eriteenistustega koostööd tegevatest inimestest rohkem, kui on suudetud tõendada.

"Vahel pole tõendeid piisavalt või pole võimalik neid hankida või on mõni tegu aegunud."

Vene eriteenistuste värbamistaktika

Arnold Sinisalu ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk/ERR

Kapo peadirektor kirjeldas üldlevinud praktikat, kuidas Vene eriteenistused värbamist läbi viivad.

"Reetmine pole ühe hetke otsus. Inimene ei pruugi alul aru saada, kuhu ta on kistud ja mis toimub. Ja hiljem, kui saadakse aru, kuhu on end sisse mässitud, hakkavad inimesed endale valetama ja olukorda ratsionaliseerima."

Sinisalu kirjeldusel teevad Vene eriteenistused värbamise eel ära põhjaliku eeltöö - valitakse välja huvipakkuv inimene, selgitakse välja tema isikupära, samuti ka see, kas inimesel on oma nõrkused ja probleemid ning alles siis otsustatakse, kas talle läheneda või mitte.

"Esmasel kohtumisel idanaabri luurajad ei tutvusta end luurajatena, vaid näiteks saatkonna töötajatena. Nad ütlevad, et nad ei mõista eesti keelt ja paluvad tuua mingi dokumendi, mis ei ole üldse salajane. Või paluvad midagi välja printida jutuga, et tegu on vanema inimesega, kes ei oska internetti kasutada. Ja kui siis ollakse vastutulelik ja seda tehakse, siis tänatakse rikkaliku lõunasöögi, kalli veini või mingi muu kingiga, mis on selgelt kallim kui mõistlik. Ja selle järel tekib inimesel tänutunne."

Sinisalu sõnul on see sissetöötamise periood, mille ajal õpitakse inimest tundma.

"Edasi hakatakse küsima juba sensitiivsemaid asju ja dokumente ning protsess kordub, kuni inimene on end nii sisse mässinud, et ei näe enam tagasiteed. Ja tõesti, tavaline inimene ei saagi sellise süsteemi vastu. Selleks tuleks pöörduda kaitsepolitseisse, politseisse või välisluuresse."

Värbamine võib toimuda ka Venemaal läbi provokatsiooni.

"Näiteks mõni meessoost isik on otsustanud end kerglaselt ülal pidada - tarbinud ohtralt vägijooke ja läinud kena naisterahvaga hotellituppa. Hommikul on uksele koputatud ja öeldud, et naine on esitanud kaebuse, et teda vägistati. Inimene pannakse valiku ette, kas ta läheb aastateks Venemaal vanglasse või asub koostööle. Kui inimene valib koostöö ja tuleb Eestisse tagasi, siis on võtmeküsimus, kas ta julgeb tunnistada, et ta eksis. Kui ta loodab, et teda kätte ei saada, siis... alati leitakse üles."

Riigireeturitele makstud summad on olnud Sinisalu sõnul siiski üsna väikesed.

"Inimesed on tunnistanud, et nad on pannud valgele paberile allkirja ja saanud naeruväärse raha. Neile on lubnatud 10 000 eurot, aga kätte on saadud 100 eurot. See näitab ka Vene süsteemi korrumpeerumist. Porgandit hoitakse horisondil üha kaugemal ja kaugemal."

Kuus tabatud riigireeturit

Arnold Sinisalu ERR.ee saates "Otse uudistemajast". Autor: Priit Mürk/ERR

Eesti kuus riigireeturit on Sinisalu sõnul kõik erinevad juhtumid, kuid igaühe juures suudeti leida üles punkt, mis neid vaevas.

"Näiteks Herman Simm oli pettunud, et ta jäi ilma politsei peadirektori ametist. Ta ego oli väga suur. Teda motiveeriti riiki reetma kindralipagunitega. Hiljem sai ta aru, et see pakkumine oli ebareaalne. Simmi manipuleeriti tema egoga ja mingit šantaaži polnud."

Vladimir Veitman ja Aleksei Dresseni puhul oli tegemist kibestumisega. Sinisalu sõnul olid Dressenil kõik võimalused riigireetmise teed mitte lõpuni käia, aga ta otsustas oma kontaktidest Vene luurega mitte rääkida. Sinisalu ütles, et kui Dressen oleks seda teinud, siis poleks see tähendanud, et ta oleks kaotanud kohe töö.

Kapo peadirektor märkis, et väliskirjanduses on välja toodud ka seda, et võõrriigi luureteenistuse heaks töötavatel inimestel on olnud traumaatilised probleemid lapsepõlves - purunenud pered ja muud lapsepõlve traumad, mis elavad inimesega edasi.

Et väikeses Eestis on tabatud kuus riigireeturit, ei ole Sinisalu kinnitusel Eesti mainele partnerriikides ja -organisatsioonides halvasti mõjunud, pigem vastupidi.

"Pigem öeldakse, et vaikus on kurjakuulutav. Need juhtumid näitavad, et me oleme edukad ja tõhusad. NATO ja teised koostööpartnerid on alati tunnustanud selliseid asju. Me oleme pigem trendiloojad. Kui tahame vastasmeeskonna tegevust pärssida, siis on see ainuõige viis. Vähemalt minu jaoks."

Riigireetmine ja rahvus

Arnold Sinisalu ERR.ee saates "Otse uudistemajast" Autor: Priit Mürk/ERR

Eestis on osa EKRE poliitikuid tõmmanud seose riigireetmise ja rahvuse vahele. Sinisalu ütles, et tema sel seost ei näe, ehkki venekeelsetel inimestel on suurem risk sattuda Vene eriteenistuste huviorbiiti.

"Venekeelsed inimesed käivad sagedamini Venemaal ja seal on kontakti loomine lihtsam. Kasvõi keele pealt. Aga see ei ole rahvus, mis kallutab kedagi reetma. Sellega on kellegi riigireetmist mugav põhjendada, seda võidakse ka ära kasutada, aga rahvus iseenesest ei põhjusta reetmist."

Küsimusele, kas ka Eestis on nn viies kolonn, vastas Sinisalu, et esmalt tuleks öelda, mida selle all täpsemalt mõeldakse.

"See on huvitav mõiste. Et eestis on suur ja tugev viies kolonn, ma ei ütleks seda. On inimesi, kes on Kremli suhtes sõbralikult meelestatud. Kui pidada viienda kolonni all silmas inimesi, kes on pelgalt vilistamise peale valmis Eesti riiki ründama, siis üksikuid neid kindlasti on. Aga pigem usaldab Venemaa oma inimesi, kes on selleks koolitatud ja treenitud. Muidugi, sõda Ukrainas näitas, et konflikti korral kerkib esile ka varem täiesti tundmatuid inimesi, kes on valmis riiki ründama."

Arnold Sinisalu ütles, et järgmine ja avalikkuses alati suurt tähelepanu pälviv kaitsepolitsei aastaraamat ilmub 12. aprilli paiku. Sel kuupäeval sellepärast, et 12. aprillil 1920 allkirjastas Jaan Tõnisson kaitsepolitsei asutamise.

Arnold Sinisalu ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: