Uudis sai kinnituse, kui riiginõukogu andis reede hommikul teada, et Sipilä taotleb valitsuse tagasiastumist president Sauli Niinistölt kell 10, vahendas Yle.

Pääministeri Juha Sipilä pyytää hallituksen eroa tasavallan presidentiltä tänään Mäntyniemessä klo 10. Sen jälkeen pääministeri pitää tiedotustilaisuuden Kesärannassa noin klo 10.45. Tilaisuutta voi seurata verkkolähetyksenä osoitteessa https://t.co/z75pEuNh0t.

— Valtioneuvosto | Statsrådet (@valtioneuvosto) March 8, 2019

Niinistö võttis Sipilä tagasiastumispalve vastu, tänas valitsusjuhti senise töö eest ning palus samas, et valitsus jätkaks töökohustuste täitmist 14. aprillil toimuvate parlamendivalimisteni.

Pääministeri @juhasipila jätti hallituksen eronpyynnön presidentti @Niinisto:lle Mäntyniemessä. Presidentti Niinistö hyväksyi eronpyynnön ja pyysi valtioneuvostoa jatkamaan toimitusministeristönä, kunnes uusi valtioneuvosto on nimetty. pic.twitter.com/bVJfOPQRxf

— TPKanslia (@TPKanslia) March 8, 2019

Tagasiastumise põhjuseks on pikka aega nii parlamendis kui ka valitsuse sees kestnud vaidlused, mis puudutavad ebapopulaarset sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi (nn sote).

Yle andmetel sai viimaseks tilgaks karikas asjaolu, et reformi puudutavad küsimused ei pälvinud piisavat heakskiitu parlamendi põhiseaduskomisjonis. Nimelt ei jätkanud komisjon maakondade ülesandeid puudutavate ja seeläbi reformi eelduseks olevate eelnõude menetlemist.

Sipilä nentis hiljem korraldatud pressikonverentsil, et on väga pettunud, sest sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reform oli tema juhitud valitsuskoalitsiooni üks kesksetest eesmärkidest. Peaminister kinnitas pressikonverentsil ka seda, et valitsus jätkab valimisteni töökohustuste täitmist.

Parlamendivalimised toimuvad Soomes käesoleva aasta 14. aprillil ning valitsuse kuuluvaid erakondi (Koonderakond, Keskerakond ja Sinine Tulevik) toetab kokku vaid 32,1 protsenti valijatest, märkis neljapäeval Yle tellitud uuring.

Rain Kooli: Sipilä käik ei olnud ratsionaalne

Helsingis viibiv ajakirjanik Rain Kooli ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Sipilä käik ei olnud mingilgi määral ratsionaalne.

"See oli peaminister Juha Sipiläle sisuliselt ainus võimalus püüda näida natukenegi riigimehelik olukorras, kus selle valitsuse kõige suurem eesmärk - seesama sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reform - parlamendis põrus, ja samal ajal peaministripartei isegi ilma selleta on viimaste toetusküsitluste kohaselt populaarsuselt alles kolmandal kuni viiendal kohal," kommenteeris Kooli.

"Juha Sipilä saab nüüd öelda, et ma lubasin, et mu valitsus selle reformi põrumise korral tagasi astub ja nii ka juhtus. Aga mingit praktilist tähendust sellel ei ole, sest sama valitsus jätkab ju tegelikult ametis, tegemata küll mingeid väga põhimõttelisi otsuseid. Aga ausalt öeldes, ega neid ei tehta üheski riigis nii vähe enne valimisi sisuliselt üldse," lisas ta.