Viimsi muusika- ja kunstikool pelgavad oma tuntud nimede kadumist ({{commentsTotal}})

Viimsi Noorte Talentide Kooli uue eskiislahenduse tutvustamine, kuhu vallavanem Laine Randjärv kutsus kokku kõigi tulevaste allasutuste juhid ja ERR-i ajakirjaniku.
Viimsi Noorte Talentide Kooli uue eskiislahenduse tutvustamine, kuhu vallavanem Laine Randjärv kutsus kokku kõigi tulevaste allasutuste juhid ja ERR-i ajakirjaniku. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Uue maja ehitamisel kokku pandavad Viimsi huvikoolid pelgavad selle käigus oma pikkade traditsioonidega nime ja brändi kadumist ning muutumist suure kooli eristamatuks osaks. Vallavanem lubab, et koolide identiteet ja õppekavad säilivad, ehkki juriidika on endiselt lahtine.

Oma muusikakool ja kunstikool on Viimsis tegutsenud üle 40 aasta, alates 1977. aastast, mil Kirovi kalurikolhoos neile aluse pani. Nüüd on juba mitu aastat vallas plaan need kaks huviõppeasutust kokku kolida. Algsest plaanist õppeasutused praegusesse vallamajja kolida on loobutud, sest see asub liialt valla servas, pealegi pidanuks siis vallavalitsus kusagile mujale kolima, nii et nüüd ootab õppeasutusi ees hoopis täiesti uude õppehoonesse kolimine, kui see 2021. aasta kevadeks valmis ehitatakse, et hoone sügisel, vahetult enne kohalikke valimisi pidulikult käiku anda.

Lisaks muusika- ja kunstikoolile leiavad sama katuse all ruumid ka Viimsis erinevate MTÜ-de kaudu tegusev huvikeskus, kus käib koos tuhatkond viimsilast, neist jämedalt pooled kooliealised ja pooled täiskasvanud, ning teadus- ja tehnikahuviharidust andev MTÜ Collegium Eruditionis, mis siiani on tegutsenud üksnes valla koolide juures, ilma oma majata. Selle MTÜ 29 ringis käib kokku umbes 500 Viimsi valla last, praegu tegutsetakse kõigi valla koolimajade juures.

Omal ajal nii muusika- kui kunstikooli ruumikitsikusest alguse saanud probleemipüstitus on omal moel jõudmas lahenduseni, kus muusika- ja kunstikool on uue huviõppehoone kõige väiksemaarvulised kasutajad. Kui Viimsi muusikakool, kus täna käib 160 last, unistas kasvatada oma pilliõppijate arvu 500-ni, siis need unistused tuleb nüüd maha matta.

Noorte Talentide Kool - hoolekogude protesti peale kuulutati see uuele majale välja mõeldud pretensioonikas nimi nüüd töönimeks, mille nimekonkurss õige pea välja kuulutatakse - hakkab oma ruumidesse mahutama kokku umbes 500 õpilast. See pikalt ruumikitsikusega maadelnud muusikakoolile palju laienemisvõimalust ei jäta, ehkki pisut saavad nad kasvada siiski. Ka kunstikool saab õpilasi juurde võtta ja nemad on sellega rahul.

"Algne mõte oli saada muusikakoolile ruumi juurde. Me ei saa juba mitu aastat õpilaste hulka suurendada. Tahaksin teha reklaami, avada uusi pilliõppesuundi, aga pole mõtet olnud, sest ruumi pole - konkurents muusikakooli on juba praegu väga suur. Me ei saa ka õpetajaid ruumivähesuse tõttu juurde võtta, see omakorda hakkab aga õpetajate koormust piirama," kirjeldab muusikakooli direktor Urvi Haasma.

Muusika- ja kunstikool on pikalt olnud teadmatuses, millised on valla plaanid uue koolimajaga - miks peab õppeasutused kokku panema, kuidas hakkab toimuma selle juhtimine, milline on seniste õppekavade ja traditsioonide saatus?

Hoolekogud on koostanud vallale kirju, valla poolt midagi põhjalikku, julgustavat ja koolide sisendiga arvestavat vastu saamata. Siiani teati üksnes, et plaanis on moodne uusehitis, kus huvialaruumidele on ette nähtud ristkasutus ja tulevaste õpilaste hulka keegi prognoosida ei oska, kooli juriidilise vormi küsimus on aga volikogu pädevuses. Koolijuhtidele tundus, et neid ei tahetagi vahetult protsessi kaasata ja uut koolimaja ehitatakse väljast sisse ehk vorm dikteerib sisu, mitte vastupidi, nagu loogiline ja õige oleks.

Spetsiifilisi heliisolatsiooniga pilliklasse või kunstikooli modeleerimisklasse teiste huviklassidega jagada ei saa: pilli peab õppima ikka ruumis, kust see kõrvalklassis süvenemist vajavat kunstiõpilast ei segaks. Uue õppehoone esialgne eskiislahendus võttis aga juukseid peast katkuma, sest see ei arvestanud niisuguste erivajadustega, samuti olid solfedžoklassid läbikäidavad ja eraldatud teineteisest vaid lükanduksega.

Ja siis juriidikat puudutav identiteediküsimus. Mõlemad huvikoolid on tegutsenud üle 40 aasta, need on kujunenud kvaliteedimärgiga kaubamärkideks ja on viimsilaste identiteedi osa. Kas nüüd lõppeb muusika- või kunstikooli pärand ära ja asemele tuleb uue, veel olematu nimega "muu tegevusalaga" kooli diplom, mitte enam kunsti- või muusikakooli diplom?

"Sisuliselt lõpetatakse muusika- ja kunstikooli tegevus, mille kunagi avas veel Kirovi kalurikolhoos ja oleme tegutsenud alates 1977. aasta sügisest. Kas nende koolide tegevus tuleb lihtsalt lõpetada ja tekitada uus kool?" muretseb Haasma.

Identiteedi ja juriidikaga seondub vahetult pilliõppe kvaliteet. Nimelt saab pilli õppida mitut moodi, nii lihtsalt oma lõbuks kord nädalas 20 minuti kaupa õpetaja juures käies või kinnitatud õppekava järgides, koos kõigi lisaainetega ja kohustusega kodus harjutada, et õppes edasi jõuda. Mis aga saab uues koolis välja töötatud õppekavadest, mis arvestavad pilliõppes seitsmeaastase õppetsükliga ja võimaldavad andekatel õpilastel selle lõppedes kandideerida Georg Otsa või Heino Elleri muusikakooli, aga ka muusikakeskkooli ja hiljem muusikaakadeemiasse? Neile küsimustele muusikakooli direktor pikalt vastuseid ei saanud.

Uus vallavanem paneb rattad veerema

Veebruaris nimetas Viimsi vallavolikogu uueks vallavanemaks Laine Randjärve (RE). Uus vallavanem alustas energiliselt: tutvus, kuidas käib teise ristkasutusse mineva Kaunite Kunstide Kooli töö ja ruumide kavandamine, kohtus nii muusika- kui ka kunstikooli direktoriga, kuulas mured ära, mis koolijuhtidel uue õppehoone esmase eskiislahendusega olid ja asus tegutsema, et uus õppehoone 2021. aasta sügiseks valmis saaks.

Direktoritel oli kergendus: Randjärvel on vähemalt muusiku taust, ta mõistab nende spetsiifilisi vajadusi. Ka julgustas uue vallavanema soov vanker veerema lükata ja algatus neid planeerimisse kaasata.

Kuivõrd muusika- ja kunstikooli direktoritel aga pikalt oma saadetud ettepanekutele tagasiside puudus, kas nende arvamusele koolide juriidilise vormi asjus ja parandusettepanekud maja juriidilises ja arhitektuurses plaanimises ka arvesse võeti, võttis ERR Randjärvega ühendust, et uurida, millised tema seisukohad on.

Seepeale saatis Randjärv koolide direktoritele kiiresti koosolekukutse värske eskiislahendusega tutvuma ja selgitusi saama ning kutsus ka ERR-i ajakirjaniku kohtumisele.

Viimsi Noorte Talentide Kooli uue eskiislahenduse tutvustamine, kuhu vallavanem Laine Randjärv kutsus kokku kõigi tulevaste allasutuste juhid ja ERR-i ajakirjaniku. Autor: Merilin Pärli/ERR

Randjärv hindab koolijuhtide muresid infosulus olemisega kommunikatsiooniprobleemiks ega taha anda hinnangut, kas keegi jättis midagi õigel ajal tegemata või kaasamata. Neid vigu püüab ta mitte korrata, selle tõestuseks ka ühine arutelu eskiisplaani taga.

Randjärv selgitab, et ruumijaotus oli esialgses eskiisis tinglik ja sellest poleks pidanud üldse lähtumagi ning näitab uut eskiisi: siia tuleb liikuvate tasapindadega kontsertsaal, nii moodsat saali polegi kusagil, sinna saab ka väljastpoolt maja esinejaid kutsuda. Siia tuleb kammersaal, selle kõrvale aga otsustati koosoleku käigus teha kunstikoolile galerii näituste korraldamiseks. Siia aga tuleb galerii, kus kunstikooli õpilaste näituseid korraldada, selle idee peale tulime praeguse arutelu käigus.

Viimsi Noorte Talentide Kooli uue eskiislahenduse tutvustamine, kuhu vallavanem Laine Randjärv kutsus kokku kõigi tulevaste allasutuste juhid ja ERR-i ajakirjaniku. Autor: Merilin Pärli/ERR

Uues majas on ruumi 500 õpilasele, kontsertsaali mahub korraga 350 inimest. Kokku tuleb majja kolm suurt saali, lisaks veel väiksemad harjutusruumid. Seinad on uuel hoonel kohati portatiivsed - õppeklasse saab vastavalt vajadusel jagada suuremateks ja väiksemateks.

Randjärv kinnitab, et ristkasutust tehakse ikka vaid üldkasutatavates ruumides, näiteks saalides, mitte aga spetsiifilise ja kalli sisustusega erialaklassides.

Ehkki unistus 500 muusikakooli õpilasest uues majas ruumikitsikuse tõttu ei teostu, noogutab Viimsi muusikakooli direktor Urvi Haasma uut eskiisi vanaga võrrelduna vaadates: "Saime ruume juurde."

Eriti hea meel on tal klaveri- ja rühmaklasside üle, mida hädasti juurde oli vaja.

Ka kunstikooli direktor Elle Soop tunnistab: "Muudatused on meie kasuks tehtud."

Jätkuvalt on koolil küll väga palju klaaspinda, mis annab ohtralt valgust, mis segab kunstitundides vajalikku valguse ja varju õpetuse andmist, ent selle plaanib kunstikool kardinate ja akende ette pandavate tahvlite abil lahendada. Eriti hea meel on Soobil äsja välja räägitud näitustegalerii üle.

Teaduskooli juhtaja Peeter Sipelgas on aga rahulolu ise: kui siiani pidid nad leppima klassiruumidega eri koolimajades, siis esmakordselt saavad nad oma maja. Pealegi on nad uue maja suurimad asukad. Kuna kõik õpilased aga ka sinna ära ei mahu, siis osaliselt tuleb ka edaspidi koolide juures tegutsema jääda, kuid mahud on hoopis teised.

Randjärv loetleb: maikuus tutvustatakse plaani Viimsi volikogus, 1. juuliks 2020 tuleb moodustada juriidiline keha, sügiseks palgata koolile projektijuht, kes juriidika ja spetsiifiliste erilahenduste väljatöötamisega tegelema asub ning 2019. aasta lõpuks peavad saama vastused kõik juriidikat ja õpet puudutavad küsimused, millele täna veel lahendust pole. 2021. aasta kevadel peaks toimuma maja üleandmine, sellele järgneval suvel koolide kolimine ja sügisest juba õppetöö.

"Kool ei pruugi veel päris 1. septembril õppetööd alustada," ütleb Randjärv igaks juhuks, aga kinnitab, et tööd tehakse selle nimel, et selleks ajaks kool valmis saaks.

12 miljonit eurot maksma minevat uut õppehoonet arendatakse praegu Viimsi Halduse eelarvest, järgmisest aastast tekib sellele valla eelarves eraldi rida.

Kui muusikakoolis käib praegu 160 õpilast, siis uude majja peaks neid ära mahtuma 200-250. Samas on ka Viimsi vallaelanike arv viimase paarikümne aastaga mitmekordistunud. Võrdluseks: Viimsist väiksemates omavalitsustes nagu Keilas, kus elanikke kaks korda vähem, käib muusikakoolis 186 last ja Sauel, mis on ligi neli korda Viimsist väiksem, on muusikakoolis 197 õpilast.

Viimsi kunstikool saab praeguse 150-160 õpilase pealt tõsta oma arvu umbes 200-ni. Kunstikooli direktor Elle Soop peab seda ammendavaks, leides, et põhjalikku kunstiharidust ei peagi tingimata rohkematele lastele võimaldama.

Nn teaduskool, mis oma 29 õppekavaga MTÜ Collegium Eruditionise nime all valla koolimajades tegutseb, pakub praegu tegevust umbes 500 õpilasele. Nemad saavad oma arvestuse kohaselt mahutada uude majja ära üle 300 õpilase ehk neist saab hoone suurim kasutaja.

Lisaks sellele hakkab vald üürima Noorte Talentide Koolis ruume huvikeskusele, mis tegutseb mitmete MTÜ-de alt ja pakub ringe nii noortele kui ka täiskasvanutele. Praegu käib huviringides üle tuhande vallaelaniku, kellest umbes pooled on noored. Just neile tahab vald tagada ruumid ka uues hoones.

Viimsi Noorte Talentide Kooli uue eskiislahenduse tutvustamine, kuhu vallavanem Laine Randjärv kutsus kokku kõigi tulevaste allasutuste juhid ja ERR-i ajakirjaniku. Autor: Merilin Pärli/ERR

Mure nime säilimise pärast jääb

Vallavanem Laine Randjärv lubab, et rajatava Noorte Talentide Kooli pretensioonikas nimi muudetakse nimekonkursi tulemusel kindlasti ära. Mis aga saab Viimsi muusika- ja kunstikooli nimedest? Kas need asendatakse ka uue nimega ja saavad uue juriidilise keha osaks, millega lõppeb nende koolide soliidne, üle 40-aastane ajalugu, tahavad koolide direktrissid teada.

"Uue asutuse konkursiga otsitav juht hakkab juriidikaga tegelema," ütleb Randjärv, tunnistades, et sellele küsimusele temal vastust ei ole, kas see tähendab seniste õppeasutuste juriidilist lõppu või integreeritakse need kuidagi uue õppehoone alla senisel kujul.

"Oluline on, et säiliks nende koolide identiteet ja järjepidevus," kinnitab aga ka Randjärv. Ta rõhutab, et säilivad muusika ja kunsti suuna õppekavad, jätkuvalt on tagatud parim haridus, mida kinnitab ka koolidiplom, kus on selgelt kirjas, millise õppesuuna ja mis mahus õpilane on lõpetanud ning selle pinnalt oma tal võimalik oma eriala kõrgematesse koolidesse konkursi alusel edasi õppima minna.

Praeguseks on kindel see, et uue ühendkooli juhtimine toimub ühiselt ja suur eelarve on üks. Muusika-, kunsti- ja teaduskool saavad igaüks uue kooli eelarves oma eelarverea ja õppesuuna juhi, kes oma allasutuse eelarve koostamise ja selles püsimise eest vastutama hakkab. Õppesuuna juhi otsustada jäävad ka investeeringud õppevahenditesse, õpetajate palkamine jm oma asutuse haldustegevus.

Kas aga uus, konkursiga otsitav nimi tuleb õppehoonele või juriidilisele kehale ja kuidas Viimsi muusikakooli nimi sinna sisse või kõrvale mahub, jääb Viimsi muusikakooli direktorile endiselt murekohaks, kuniks nimekonkurssi koos täpsete tingimustega välja pole kuulutatud.

"Aga mina seda enam ellu viima ei hakka. Ma lähen pensionile," poetab Haasma. Seda enam tahab ta üle anda järjepidevuse alusel üles töötatud ja hästi toimiva, ajaloolise õppeasutuse, mille vilistlased ka edaspidi saaksid uhkusega öelda: "Ma olen lõpetanud Viimsi muusikakooli."

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: