"Kui eelmisel aastal oli terve aasta peale 11 leetrite juhtumit, siis ainuüksi selle aasta esimese kahe ja poole kuuga on neid juhtumeid olnud juba täpselt sama palju," ütles Kendra.

15-aastase kooliõestaažiga Kendra lisas, et sagenevad nii juhtumid, kus laps tuleb kooli ilma, et talle oleks tehtud üldse vaktsineerimist kui ka juhtumid, kus vanemad jätavad lapse kord alustatud vaktsineerimise pooleli.

"Kui nad (vaktsineerimata lapsed - toim) on selles seltskonnas, kus on vaktsineeritud lapsed, siis on nad väljapool ohtu. Aga me reisime väga palju ja siis on nakatumisoht suurem. Kui nakatunud laps tuua teiste laste hulka, siis on eriti suur oht neile lastele, keda ei saa vaktsineerida."

Kooliõde ütles, et lapse vaktsineerimine või sellest loobumine on puhtalt vanema otsustada.

"Kui vanem ei luba, siis me ei tohi vaktsineerida. Seal ankeedis on kirjutatud "põhjus", aga harva, kui keegi põhjuse kirja paneb, miks ta otsustas last mitte vaktsineerida."

Kooliõe sõnul selgitavad nad vanematele, mis on vaktsineerimisest loobumise ohud ning osa vanemaid mõtleb ümber.

"Mul oli ka juhtum, kus laps tahtis vaktsineerida, aga tervisekaardil oli vanema märge, et ei soovi. Ja lõpuks jäigi vanema soov peale."

Kooliõde lisas, et lapse täiskasvanuks saades on võimalik tal saada vaktsiinid, mis lapsepõlves vanemate otsusel tegemata jäid, kuid siis peab arvestama, et vaktsineerimise eest tuleb ise maksta.