Uuring: vaktsiinivastasust esineb kõige rohkem arenenud riikides ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Zuma Press/Scanpix

Kolmapäeval avaldatud maailma suurimast tervishoidu ja teadusesse suhtumise küsitlusest selgub, et usaldus vaktsiinide vastu on kõige väiksem rikastes ja arenenud riikides, eelkõige Euroopas.

Maailmas usaldatakse vaktsiine kõige vähem Prantsusmaal, selgus kolmapäeval avaldatud maailma suurimast tervishoidu ja teadusesse suhtumise küsitlusest. Interaktiivset ülevaadet pakub uuringust näiteks ka Briti ringhääling BBC.

Kolmandik (33 protsenti) Prantsusmaa elanikest pole nõus seisukohaga, et kaitsesüstimine on turvaline. Lisaks on see ainus riik, kus enamus (55 protsenti) usub, et teadus ja tehnoloogia vähendab saadaolevate töökohtade koguarvu, selgus rohkem kui 140 000 inimest 144 riigis küsitlenud uuringust.

15-aastaste ja vanemate inimeste küsitluse pani kokku meditsiinile keskenduv Briti vabaühendus Wellcome. Küsitluse viis 2018. aasta aprilli ja detsembri vahel läbi Gallup World Poll.

Küsitluses leiti, et kõige vähem usaldavad vaktsiine suure sissetulekuga riikides elavad inimesed. Tulemust on seostatud vaktsineerimisvastase liikumise kasvuga. Seda liikumist järgivad inimesed kas keelduvad uskumast, et vaktsiinid on kasulikud, või ütlevad, et vaktsiinid on ohtlikud.

Hinnanguliselt 169 miljonit last ei saanud 2010.-2017. aastal leetritevaktsiini elutähtsat esimest doosi, ütles ÜRO aprillis avaldatud raportis.

Ainuüksi USA-s on leetritesse nakatumise juhtude arv kasvanud üle tuhande, näitavad viimased andmed.

"Ootasime seda üldist trendi, sest oleme näinud, et umbusku ja muret vaktsiinide pärast kipub arenenumates riikides rohkem olema," ütles küsitlust juhtinud Imran Khan Wellcome'i avalike suhete osakonnast.

"Samas arvan, et erisuste suurus on üllatus ning mõned nendest arvudest olid tõesti jahmatavad."

Üle maailma olid 79 protsenti nõus, et vaktsiinid on turvalised, ning 84 protsenti pidasid neid efektiivseks.

Kui Prantsusmaal oli usaldus vaktsiinide vastu väikseim, siis suurim oli see Bangladeshis ja Rwandas. Seal uskusid pea kõik küsitletud, et need on turvalised, efektiivsed ja laste jaoks tähtsad.

Regiooniti oli kõige väiksem usaldus vaktsiinide vastu Lääne-Euroopas, kus rohkem kui viiendik (22 protsenti) küsitletutest polnud nõus seisukohaga, et vaktsiinid on turvalised.

Ida-Euroopas aga oli kõige rohkem neid (17 protsenti), kes polnud nõus seisukohaga, et vaktsiinid on efektiivsed.

"Kui vaadata neid meie küsitluses olnud riike, kus vaktsiinidesse usutakse väga, näiteks Bangladeshis ja Egiptuses, siis on need piirkonnad, kus nakkushaigusi esineb rohkem."

"Võibolla on asi selles, et nende riikide inimesed näevad, mis juhtub siis, kui sa ei vaktsineeri."

Asi on teisiti arenenumates riikides, "kus vaktsiini tegemata jätmisel on nakatumise tõenäosus ikkagi väiksem, ja kui sa nakatud, siis sul ei pruugi sama halb hakata või sa ei pruugi surra, sest meil on üsna head tervishoiusüsteemid," lisas Khan.

Küsitluses leiti ka, et kui inimestel paluti öelda, kui palju neil teaduse kohta teadmisi on, siis ilmnes sugudevaheline lõhe.

Küsitletud meestest 49 protsenti ütlesid, et neil on teaduse kohta "mõningased" või "suured" teadmised. Naistest ütles sama 38 protsenti.

Sooline erisus püsis isegi siis, kui meeste ja naiste teadmiste tase oli võrdne. Erisus oli suurim Põhja-Euroopa piirkonnas.

"Tõenäoliselt on asi selles, et mehed on samal teadmistel tasemel enesekindlamad või liiga enesekindlad. Või võime samamoodi öelda, et naised on vähem enesekindlad," ütles Khan.

Wellcome loodab, et küsitlus annab riikidele vahendi, millega nad saavad edaspidi mõõta seisukohtade muutumist ajas ning teha paremat poliitikat, eriti vaktsineerimise vallas. 

Uuringu Eestit puudutav osa

Eestis leidis 51 protsenti vastanutest, et vaktsiinid on turvalised. Selle väitega ei olnud nõus 14 protsenti vastanutest. Vahepealsele seisukohale jäi 31 protsenti ja seisukohta ei omanud viis protsenti vastanutest.

Kui lapsevanematelt küsiti, kas nende lapsi on vaktsineeritud ühe või rohkema haiguse vastu, vastas jaatavalt 94 protsenti inimestest.

Küsimuses, mis puudutas usaldust teadlaste vastu, jagunesid Eestis antud vastused järgnevalt: kõrget usaldust väljendas 20, keskmist 60 ja madalat kuus protsenti vastanutest. Seisukohta ei omanud 14 protsenti vastanutest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: