Võrdõigusvolinik ei lubaks vaktsineerimata lapsi lasteaeda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta usub, et vaktsineerimata lapsi ei tohiks lasteaeda lubada. Ka terviseamet ütleb, et niisugused mudilased ohustavad neid lapsi, kuid konkreetseid piiranguid amet veel ei toeta.

Nagu igal pool mujalgi, on ka Eestis lapsi, keda lihtsalt ei tohi vaktsineerida, rääkis terviseameti epidemioloog Irina Dontšenko.

"Näiteks lapsel immuunsussüsteemiga on mingisugused häired ja selle tõttu mingite nakkushaiguste vastu ei ole võimalik teda vaktsineerida."

Aga lisaks on meil ja mujalgi maailmas üha enam neid, kelle vanemad otsustavad põhimõtteliselt oma laste vaktsineerimisest loobuda.

"Selline laps läheb näiteks vanematega reisima ja haigestub. Siis ta tuleb koju tagasi ja läheb lasteaeda ning võib-olla selles samas lasteaias tema rühmas ongi lapsi, kes mingil põhjusel ei saa üldse olema vaktsineeritud, sest neil on püsivad vastunäidustused. Siis need lapsed saavad ka nakkuse ja niimoodi need nakkushaigused levivadki," selgitas Dontšenko.

Ehk teisiti öeldes, vaktsineerimata lapses peitub oht ka teistele lastele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrde kohtlemise volinik Liisa Pakosta rääkis reedeses Vikerraadio saates "Uudis +", et niisuguseid lapsi ei tohiks lasteaeda lubada. Ta tõi näite, et niisugune reegel, kus sisseastumiseks tuleb näidata täidetud vaktsineerimiskaarti, on paljudes maailma ülikoolides, justnimelt kaitsmaks neid, keda ei saa vaktsineerida tervislikel põhjustel.

"Selleks, et kõikidel lastel oleks võrdne võimalus käia tervena lasteaias ja läbida see lasteaed tervena, on oluline, et me natukene aitame neid lapsi, kes tervislikel põhjustel seda vaktsineerimist teha ei saa. Ehk me loome neile võrdse võimaluse teiste lastega koos lasteaias käia," rääkis Pakosta.

Samas võiks ju arutleda, kas mingitel ideoloogilistel põhjustel vaktsineerimata lapsi on ikka mõistlik kõrvale tõrjuda. Näiteks haridus- ja teadusministeerium püüdleb selle poole, et üha enam lapsi ikkagi lasteaeda jõuaks, sest alusharidus aitab edasi sotsiaalseid oskusi. Pakosta usub, et mõelda tuleb neile, kel valikut pole.

"Meil jäävad praegu kõrvale need lapsed, keda tervise tõttu ei saa vaktsineerida. See muutub elu ja surma küsimuseks. Ta ei saa lasteaias selle pärast käia, et ei saa olla kindel, et kõik teised lapsed on vaktsineeritud."

Irina Dontšenko terviseametist usub, et nii karmi joont nagu sisuliselt kohustuslikku vaktsineerimist ei maksa praegu veel sihiks võtta.

"See võib tuua kaasa pigem vastupanu vaktsineerimisele. Meie leiame, et rohkem oleks vaja teha selgitustööd iga lapsevanemaga. Ma arvan, et selgitustööga me saaksime rohkem kasu kui kohustusliku määramisega."

Samas vaktsiinidega hõlmatus väheneb nii Eestis kui mujal maailmas. Ehk millal tuleb ette kriitiline piir ja millal peaks terviseamet soovitama juba kohustuslikumat vaktsineerimist.

"Eeskätt sellele peaks viitama muidugi haigestumine, see, kui hakkavad tekkima puhangud. Aga muidugi paralleelselt vaatame ka hõlmatuse numbreid. Praeguste numbrite juures see vana rasv on meil piisav selleks, et puhanguid ära hoida. Küll aga paneb mõtlema, et see protsent on langustrendis," ütles terviseametnik.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: