Põhjarannik kirjutas sel nädalal, kuidas märtsi alguses viis Jõhvi volikogu esimees Eduard East läbi volikogu istungi, kus ta oli ainsaks osalejaks. Päevakorras oli umbusalduse avaldamine talle endale ja vallavanem Martin Repinskile ning East panigi avalduse hääletusele ja hääletas ainuisikuliselt sellele vastu.

Easti sõnul ei ole seaduses otseselt kirjas, kui palju peab volikogu liikmeid otsuste vastu võtmiseks kohal olema ja ta leidis seetõttu, et võis istungit alustada ja läbi viia. Rahandusministeerium arvab aga teisiti ning Eastile ka kirja, kus teavitas teda, et 5. märtsi istungil vastu võetud otsused ei ole õiguspärased. 

Väino Tõemets ütles ERR-ile, et Easti tõlgendus ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse olemusega – volikogu on kollegiaalne esindusorgan, kes peab oma pädevuses olevad otsused langetama kollegiaalselt, arvestades seaduses märgitud häälteenamuse nõuet.

"Seaduses ei ole küll volikogu puhul märgitud sarnaselt valla- ja linnavalitsusele, et volikogu istungi võib läbi viia, kui kohal on vähemalt pool volikogu koosseisust, kuid praktikas on paljud omavalitsused oma volikogu töökordades volikogu olemust arvestades istungi toimumise nõutava osaluse ette näinud. Jõhvi valla aktides sellist nõuet kehtestatud ei ole," tõdes ta.

See aga ei tähenda Tõemetsa sõnul, et volikogu esimehe ainuisikulised otsused mitte toetada umbusalduse avaldamist volikogu esimehele ehk talle endale ja vallavanemale saaks kehtivaks lugeda.

"Umbusalduse avaldamine on kaalutlusotsus ja selle otsuse tegemine eeldab volikogu koosseisu häälteenamust," selgitas Tõemets. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus koostoimes korruptsioonivastase seadusega keelab isikul osaleda küsimuse otsustamisel, mis puudutab teda ennast, välja arvatud isikuvalimised, üldkordade kehtestamine. Selliste päevakorrapunktide osas peab volikogu esimees ja liige end küsimuse arutamisest ja otsustamisest taandama. Seda aga Jõhvi vallavolikogu esimees ei teinud," lisas ta.

Seega leiab rahandusministeerium, et umbusalduse avaldamiseks või selle mittetoetamiseks tuleb küsimus suunata uuesti volikogule otsustamiseks, et tagada õiguspärasus.