"Käibemaksu alandamise punktiga me olime täiesti selgelt üksi, et isegi meie ettepanek alandada 18 protsendile – ta läks ka Exceli tabelisse – meie ettepanek pole siin populaarne, ütleme nii. Lõplikud otsused tulevad siis, kui oleme arvutused juurde pannud," ütles Martin Helme Kuku raadiole.

EKRE valimislubadus alandada käibemaksu 15 protsendile alandaks rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt inflatsiooni, kuid selle negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 570 miljonit eurot.

Samuti lubas EKRE laiendada 9-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale ning vabastaks käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid. Rahandusministeeriumi hinnangul suurendaks käibemaksu alandamine tarbimist, mistõttu arvestati teise ringi positiivset mõju eelarvele, sealjuures moodustavad täiendavad kaudsed maksutulud 16,8 protsenti tarbija võidust.

Helme sõnul on kõik koalitsioonikõnelustel osalenud erakonnad lubanud vähendada piirikaubanduse ohjamiseks alkoholiaktsiisi.

"Kõik praegused koalitsioonikõnelustel osalenud erakonnad on lubanud aktsiisipoliitika muutmist," ütles Helme Kuku raadiole. "Selles mõttes ei ole [ka Isamaa ja Keskerakonnaga] sisulist vaidlust soovis vähendada piirikaubanduse ohjamiseks või kaotamiseks alkoholiaktsiisi," ütles Helme.

Helme lisas, et teisipäeval arutatakse ka Isamaa teise pensionisamba ettepanekut. Selle jaoks on töögrupp, mis tegeleb detailide ja riskianalüüsiga. "Kui me nii suure muudatuse teeme, siis sellele on kindlasti väga palju kõrvalmõjusid Eesti majandusele ja ka sotsiaalpoliitikale. Need riskid tuleb selgeks saada, et neid riske siis ka maandada," ütles ta.

Lepiti kokku riigi äriühingute vähemusosaluse börsile viimine

Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid esmaspäeval ühisel konsultatsioonil majandusküsimusi. Eesti inimestele soovitakse pakkuda investeerimisvõimalust riigi äriühingutesse. Sisserändepoliitikas järgitakse majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget joont.

Esmaspäeval arutati ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kaasavat majandust ja tööturgu. Erakondade põhimõte on maksukoormust mitte tõsta, kuid täpsemalt selguvad maksuküsimused edasistel konsultatsioonidel. Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et erakonnad töötavad Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel. "Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest," kinnitas Ratas.

Samuti lepiti kokku osade riigi äriühingute vähemusosaluse börsile viimine, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. "Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse investeerida riigiettevõttesse. Soovime seda teed jätkata," sõnas Ratas. Konkreetsed riigiettevõtted, mille vähemusaktsiad on mõistlik börsile viia selguksid hiljem.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul võetakse suund ettevõtjate halduskoormuse ning bürokraatia vähendamisele. "Selleks rakendame andmete kogumisel ettevõtjatelt ühekordse küsimise põhimõtet. Samuti on meie kõigi jaoks oluline kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine üle Eesti," ütles Seeder.

Järgitakse Eesti majandusele kasulikku sisserändepoliitikat

Seeder tõstis eriliselt esile, et eilsetel konsultatsioonidel saadi kokkuleppele sisserändepoliitikas. "Otsustati, et Eesti sisserändepoliitika jääb konservatiivseks, kuid seisame seejuures tugevalt ka ettevõtluse, sealhulgas iduettevõtete arengu eest," ütles Seeder.

Jüri Ratas kinnitas, et sisserändekvooti ei muudeta, aga üle vaadatakse erandid, mis kvoodi alt välja jäävad.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul lepiti eile kokku, et järgitakse Eesti majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget sisserändepoliitikat, samuti tõhustatakse kontrolli illegaalse immigratsiooni üle ning vaadatakse üle need sisserändekvoodi erandid, mida kuritarvitatakse.

Helme rõhutas, et Eestis on olnud ülikoole, mis on kuritarvitanud oma üliõpilaste maaletoomise õigust ja suur osa nendest üliõpilastest on loobunud õpingutest ja kasutavad seda ära migratsioonikanalina. Jüri Ratas märkis, et tema usaldab Eesti ülikoole.

"Võimalik koalitsioon peab vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli ning eelistab eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning toetab riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist," ütles Helme.

Küsimusele, kas riigieelarve jääb tulevikus tasakaalu vastas Helir-Valdor Seeder, et see on hea eesmärk mida püütakse selles koalitsioonis ellu viia.

Otsustati ka seda, et suuremate linnade vahel arendatakse välja neljarajalised teed, kuid taristuinvesteeringute tegemiseks ei looda uusi makse ega tõsteta olemasolevaid. 

Räägiti mugavast rongiühendusest ja heast laevaühendust Eesti saartega

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelustel otsustati teisipäeval veel, et toetatakse muu hulgas Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise uurimist, aga ka kättesaadavat ning kvaliteetset ühistranspordivõrku ja teede tolmuvabaks muutmist. Mitmete küsimuste arutelud jätkuvad, teatas Keskerakonna pressiesindaja.

Jüri Ratas sõnas, et võimaliku koalitsiooni eesmärk on kättesaadav ja elanike vajadustele vastav bussi-, rongi-, laeva- ja lennuühendus ning .

"Sealjuures oli kõne all mandri ja saarte vaheliste ühenduste parandamine," rääkis Ratas. "See tähendab Rukkirahu kanali süvendamist perioodiliselt, et tagada parvlaevaühendus."

Samuti teatasid kolme erakonna esindajad tagada kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul lepiti kokku mugavate ja kiirete rongiühenduste arendamises ning seotakse need paremini teiste liikumisviisidega. Samuti otsitakse koostöös Lätiga võimalusi, et avada kiire rongiühendus liinil Tallinn-Tartu-Riia. "Peame vaatama ka eestisiseseid raudteeliine, et need oleks kiired, mugavad ja turvalised," ütles Helme.

Isamaa volikogu esimees Sven Sesteri sõnul on Isamaa eesmärgiks kiired ühendused nii eesti siseselt kui ka välismaailmaga.

"Me peame oluliseks taristusse rohkem investeerida, et tagada kvaliteetne elukeskkond. Transporditaristut arendades tuleb silmas pidada, et valdav osa inimesi kasutab prognoositavas tulevikus liikumiseks maanteid, autosid ja busse. Seetõttu peab transpordiinvesteeringute prioriteet olema teede kvaliteet, kuhu tuleb suunata ka valdav osa investeeringuid," ütles Sven Sester.