Tanel Kiik: uue valitsuse sünd sõltub kolme partei paindlikkusest
Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimaliku koalitsiooni üks läbirääkijaid – vaatab uue valitsuse sünni tõenäosusele mõtliku pilguga. Ta kasutab sageli sõnu "paindlikkus" ja "kompromissid".
Sõnadel on tähendus, ka poliitikas. Kas Keskerakond, EKRE ja Isamaa peavad alates 11. märtsist ühise valitsuse moodustamiseks konsultatsioone või läbirääkimisi?
Oleme teadlikult kasutanud konsultatsioonide mõistet, kuna Vabariigi President ei ole veel ühegi erakonna esimeest nimetanud peaministri kandidaadiks.
11 päeva pärast nende konsultatsioonide algust – kuidas tunne on, kas sealt tuleb ka valitsus?
See sõltub kõigi kolme osapoole tahtest ja soovist, võib-olla ka oskusest leida kompromisse teemadel, kus see pole kõneluste senise ringi jooksul veel õnnestunud.
Aga tahe on olemas?
Mulle tundub, et erakonna esimeestel ja delegatsioonidel see tahe on. Küsimus on ennekõike selles, kas kolme erakonna valimisplatvormide ja maailmavaate pinnalt jõutakse kõigi kolme erakonna valijaid rahuldava koalitsioonilepinguni.
Veelkord, kuidas tunne on – kas see valitsus tuleb?
Järgmise nädala lõpuks on see märksa selgem kui praegu. Aga me ei peaks neid läbirääkimisi, kui me eesmärk ja arvamus ei oleks, et see valitsus võib sündida.
Kas enamik teemasid on kokku lepitud või vastupidi, enamik on kokku leppimata?
Enamik teemasid on kokku lepitud. Oleme ära teinud esimese lugemise või esimese ringi läbi kõigi valdkondade ning välja praakinud, õigemini jätnud uude nädalasse need konkreetsed teemad, kus on erimeelsuste osakaal suurem, kus on laua taga kaks või kolm arvamust ja mis vajavad põhjalikumat arutelu.
Tanel Kiik, peaministri büroo juhataja Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Avalikkusele jääb mulje, et seni on kokku lepitud mesilasperede toetamises, Eesti jäämises Euroopa Liitu ja NATO-sse, jalgpalliplatside rajamises, politseiametisse ühe osakonna asutamises, aga mitte suurtes teemades. On see vale mulje?
See on valikuline mulje. Pigem on kokku lepitud väga põhimõttelisi asju. Toome näiteks kaks protsenti SKP-st riigikaitsesse...
See on vana asi.
... või üks protsent teadusarendusse...
See on samuti vana asi.
... või et piirivalve jätkab politsei- ja piirivalveameti koosseisus, ei tekitata eraldi ametit. Et Euroopa Liitu kuulumise osas ei tule referendumit – tagantjärele on ette heidetud, et miks sellist teemat üldse arutati, aga olukorras, kus paljudel oli kartus, et [EKRE-s] soovitakse referendumit, mis võiks tekitada asjatut muret meis ja meie liitlastes, siis see [referendumist loobumine] kirjalikult ka fikseeriti.
Paljudes valdkondades on jäänud puudu konkreetsusest, sest pole teada eelarveliste katteallikate võimalused ja meil pole mõistlik enne hõisata suuremaid toetuste kasve või erakorralist pensionitõusu, kui pärast peame hakkama sellest taganema. Pigem oleme lähtunud sellest, et võtame samm-sammult ja kui on konkreetsed eelarvelised võimalused teada, saab minna ka Exceli tabeli kallale. Seal on meil sadakond erinevat ettepanekut, mis kõik vajavad analüüsimist ja lõpuks otsustamist, mis jääb alles ja mis ei jää.
20. märtsi õhtul pidid erakondade esimehed Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder omakeskis maha istuma ning otsustama, mida teha kõige vastuolulisemate ja keerulisemate küsimustega, aga seda kohtumist ei toimunud. Miks?
Eelmiste teemade arutamine võttis arvatust kauem aega ja peaminister [Jüri Ratas] pidi neljapäeva hommikul lendama Brüsselisse. Hakanuks me kolmapäeva õhtul lauale võtma kõiki varem lahtiseks jäänud teemasid, siis me poleks ajaliselt nendega kokkulepeteni jõudnud.
Millal jätkate?
Esmaspäeva hommikul.
Kui suur on nelja aasta pärast pension?
Kui me täna ei suuda isegi nelja aasta majanduskasvu paika panna, rääkimata sotsiaalmaksu laekumisest ja hinnatõusust, samuti erakorralise pensionitõusu määrast, siis ilmselgelt ei ole praegu võimalik seda numbrit öelda. Keskerakonna eesmärk meie valimisplatvormis on jõuda nelja aastaga 700 euroni, teistel erakondadel on erinevad numbrid, eks see lõpuks sinna kanti tuleb.
Mis saab õlle aktsiisist, mida EKRE ja Isamaa tahavad vähendada?
See on otsus, mis tuleb kindlasti läbi arutada rahandusministeeriumi ametnikega. Ei ole mõistlik teha drastilisi aktsiisilangetamisi või ka -tõstmisi, kui näeme, et mõju on soovitule vastupidine. Näiteks et aktsiisilangetus, selle asemel, et tuua maksuraha juurde, tekitaks hoopis täiendava kulu eelarvele ja kasvataks ka kohapeal tarbimist, mis ei ole samuti eesmärk. Siis pole mõistlik seda langetust teha. Või kui näeme, et arvutused ja prognoosid näitavad teistpidi, siis on võimalik [aktsiisi] muuta. See ongi järgmiste nädalate küsimus.
Tanel Kiik, peaministri büroo juhataja Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Pensioni II sambast, mille Isamaa tahab vabatahtlikuks muuta?
Siin on ühisosa päris suur. Kõik on nõus, et [pensionifondide] senised tootlused on olnud mõnevõrra madalamad kui oodati, et halduskulud on ebamõistlikult kõrged ja neid peaks vähendama, et võiks arutada mõtet, et [II sambaga] liitumine võiks olla vabatahtlik. Küsimus on, kas see käib inimeste avalduse alusel, alates mingist vanusest, mis saab sinna kogunenud rahast, mis saab pensioniikka jõudnud inimeste pensionist – siin on palju nüansse. Nagu meeldib endistele rahandusministritele öelda: saatan peitub detailides.
Mis saab kooseluseadusest, mida EKRE on lubanud võimule saades tühistada?
(Paus) See on samuti järgmise nädala arutelu teemaks. Mina isiklikult ei pea mõistlikuks inimeste õiguste piiramist.
Aga Raudteest Rail Baltic, mille ehitamise on EKRE lubanud sulgeda?
Nagu peaminister ja mitmed teised ministrid on öelnud, siis seal on väga palju erinevaid kokkuleppeid juba tehtud. On tehtud teatud kulutusi, investeeringuid. Tegemist on ju suure koostööprojektiga, kuhu lisaks Balti riikidele on kaasatud ka Soome, Euroopa Komisjon. Muudatused seal oleksid väga keerulised ja peavad olema väga hästi põhjendatud. Hakata kergekäeliselt seda trassi või kogu projekti muutma, pidurdama, peatama ei ole mõistlik ja ei ole võib-olla isegi võimalik.
Mis saab e-valimistest, sest EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et e-hääli on võimatu kontrollida?
Ma ei oska öelda, kas see päris nii on. Nõnda võib öelda iga hääletusviisi kohta, sest valijal on reeglina suhteliselt keerukas kontrollimas käia. Selleks on valimiste vaatlejad, erakonnal on võimalik osaleda ka e-häälte lugemisel... Igasugune hääletamine peab olema turvaline, läbipaistev, võimalikult hästi tuleb maandada küberrünnakute ohud. Need on küsimused, mida peab e-hääletamise ja ka paberhääletamise puhul alati vaatama.
Kas mittekodanikud saavad edaspidigi valida kohalikke volikogusid, kuigi EKRE valimisprogramm tahab neilt valimisõiguse võtta?
Jah, saavad küll.
Kui kaua teie konsultatsioonid veel kestavad ja millal saab hakata rääkima koalitsioonilepingu sõlmimisest või sellest loobumisest?
Tõenäoliselt kestavad selle hetkeni, kuni kõik valdkondlikud teemad läbi arutatud, on kokku lepitud rahalised katteallikad ja kulud ning paika pandud ministrite kohad ja positsioonide jaotus riigikogus. Kas see kõik juhtub järgmise nädala jooksul, oleks väga optimistlik tempo. Võib minna kauem. Eesmärk on jõuda esialgsete kokkulepeteni ajaks, mil riigikogu [aprilli alguses] koguneb.
Kõigepealt on president aga lubanud teha ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimised võitnud erakonna esimehele Kaja Kallasele, kes saab 14 päeva aega, et enda ettepanek parlamendile esitada.
Reformierakond on viimastel päevadel korranud, et nende uks Keskerakonnale lahti. Aga Keskerakonna uks Reformierakonnale?
Keskerakonnal on kombeks ühed läbirääkimised korraga. Praegu oleme laua taga EKRE ja Isamaaga ning läheme järgmisele nädalale vastu tõsise sooviga leida kompromissid, mis esimeste nädalate jooksul ei õnnestunud.
Kui see valitsus peaks tulema, siis mitu Keskerakonna parlamendifraktsiooni 26 inimesest selle poolt ei hääleta?
Õigus on neil Keskerakonna poliitikutel, kes on öelnud, et erakonna esimees toob erakonna juhatuse, volikogu ja parlamendifraktsiooni ette sellise koalitsioonilepingu, mida meie erakonna liikmed saavad toetada. Nii et vastus on: 26-st hääletab selle poolt 25-26 riigikogu liiget.
EKRE konsultatsioonidele kutsumise järel Keskerakonna juhatusest protestiks lahkunud Raimond Kaljulaid alustas geriljakampaaniat kodupartei ametliku joone vastu. Kui palju on tal erakonnas mõttekaaslasi?
Julgen oletada, et sellisel viisil tehtud kampaania puhul väheneb mõttekaaslaste arv iga päevaga.
Saatke Raimond Kaljulaid läbi Euroopa Parlamendi valimiste Brüsselisse, siis ei saa ta riigikogus Keskerakonda segada.
Minu teada pole Raimond Kaljulaid seni avaldanud soovi osaleda neil valimistel.
Kui ta ümber mõtleks?
Siis tekitaks paljudes küsimusi, et millega ta põhjendaks oma senist kampaaniat, mis pigem on mõjunud erakonda lõhkuvalt, mitte liitvalt.
Aga Igor Gräzini võtate europarlamendi valimiste nimekirja, euroskeptikute hääli püüdma?
Tõsi, ta on selleks soovi avaldanud, ka avalikult. Kandidaatide esitamine erakonnas alles käib, võib-olla keegi seab ta üles, seda on võimalik teha ka erakonna juhatusel... Kindlasti tema kandideerimise küsimust arutatakse.
Tanel Kiik, peaministri büroo juhataja Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Tallinna volikogu esimeest Mihhail Kõlvartit te igaks juhuks riigikogusse ei lase, temast saab pealinna meer ja senine linnapea Taavi Aas liigub ministriks?
Meil tuleb kõigepealt jõuda koalitsioonileppeni, seejärel jaotada kolme erakonna vahel ministrite kohad ja siis saab vaadata, kas nende seas on Taavi Aas, kes kindlasti oleks tugev minister. Ja kui ta on nende seas, siis tuleb vaadata, kes oleks järgmine [Tallinna] linnapea. Täna on selleks kõigeks natuke vara, meil ei tasu laskmata karu nahka jagada. Kõigepealt tuleb leida [kolme erakonna] ühisosa põhimõttelistes küsimustes.
Kuivõrd olete mures Keskerakonna venekeelse valija reaktsiooni üle?
"Mures" on võib-olla vale sõna. Kindlasti me mõtleme selle peale, arvestame nendega nii nagu Keskerakond on arvestanud eesti- ja venekeelsete elanikega ligemale 30 aastat. Lähtume ka edaspidi sellest, et Eesti riik peab olema võimalikult ühtne, oleme pakkunud korduvalt välja erinevaid meetmeid ka kodakondsuspoliitikas, et mittekodanikel oleks rohkem võimalusi Eesti riigi elus kaasa rääkida...
Kas need leiavad kajastust ka võimalikuks koalitsioonilepingus?
Need küsimused on samuti järgmise nädala arutelu osa.
Jüri Ratasel pole enam taganeda kuhugile. Või siiski?
Hetkeseisuga on meie eesmärk minna konsultatsioonidega edasi, minna positiivse lõpuni. Aga, nagu ka varem öeldud, meie ja ükski meie võimalikest koalitsioonipartneritest ei lähe tegema sellist koalitsioonilepingut, mis oleks oma erakonna liikmetele ja valijaskonnale vastuvõetamatu. Järgmise nädala kokkulepetest ja ehk ka paindlikkusest sõltub, kas see valitsusliit sünnib või jääb sündimata.
Jaanuari alguses ütlesite ERR-ile, et EKRE ei ole see Eesti, mida teie ja Eesti rahva enamus tahab näha, ning arvasite, et kui EKRE jätkab senisel kursil, seniste väljaütlemistega, mõnitava suhtumisega kõikidesse vähemustesse, naistesse, lasteta peredesse, kultuuriinimestesse, kohtunikesse, siis on tõesti väga raske ette kujutada, kuidas peaks Keskerakonna esimene, teine või ka kolmas eelistus olema koalitsioon EKRE-ga. Mis kahe kuuga juhtus?
Kahe kuuga juhtus päris palju. Parlamendivalimiste tulemused olid mõnevõrra teistsugused kui ennustasid ERR-i poolt tellitud Turu-uuringute AS, paljud politoloogid, ajakirjanikud ja ka meie ise. Keskerakonna tulemus oli nõrgem kui ootasime, EKRE tulemus oli parem kui paljud prognoosisid, Eesti 200 parlamenti ei jõudnud. Tänane kolmikliit saavutas kolme peale 48 mandaati [riigikogus], mis välistas tänase valitsuse jätkamise. Need asjad ongi juhtunud.
Aga enne ja pärast valimisi oleme öelnud – seda on tunnistanud ka EKRE enda juhid – loomulikult, nende retoorika, väljaütlemised ja suhtumine koalitsioonierakonnana peab olema märksa teistsugune kui oli opositsioonierakonnana.
Kas ainult väljaütlemised või ka nende poliitika?
Selleks, et valitsus saaks püsida, peab poliitika olema konsensuslik. Valitsus ei saa olla töövõimeline, kui üks kisub ühes, teine teises suunas ja kolmas püüab kõiki koos hoida. Selleks need praegused läbirääkimised ongi. Neid peab pidama pikalt, rasked jooned läbi arutama, et lahtised otsad ei kanduks valitsusse, kus igaüks hakkaks oma poliitikat ellu viima.
Valitsus peab lähtuma koalitsioonilepingus kokku lepitust, selle põhjal tehtud tegevusprogrammist ja hoidma ühist poliitilist joont. Vastasel korral see valitsus ülearu edukas ei oleks.
Aga juba peavad Jüri Ratas ja Keskerakonna poliitikud vabandama EKRE aseesimehe Martin Helme sõnade eest abordi-väitluses, sest need sõnad solvasid naistearste.
On tõsi, et EKRE poliitikute mitmed ütlemised sel ja eelmisel nädalal on olnud mõnevõrra teistsugused kui Keskerakond ootaks. Loomulikult lähtub iga erakond ennekõike enda valijatest, aga nagu rõhutas erakonna esimees [Jüri Ratas] Facebookis ilmunud avalduses, et valitsusvastutust kandes või seda kandma hakates peab erakond mõtlema laiemalt kui ainult oma valijatele ja oma maailmavaatelistele hoiakutele. Ta peab nägema Eestit tervikuna, mõistma, et enda arvamuste ja hoiakute esitamine ei tohi teisi solvata ja haavata, ühiskonda lõhestada.
Samas, jaanuarikuises intervjuus meenutasite, et riigikogu valimiste vahel on valitsus alati muutunud ning sõnastasite Keskerakonna ühe suure eesmärgi – moodustada kevadel 2019 selline valitsus, mis püsib neli aastat ametis. On see eesmärk käeulatuses?
See eesmärk ei ole muutunud.
Tanel Kiik, peaministri büroo juhataja Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Kui ootusärane oli teile ja ka Jüri Ratasele see silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav protest, mis järgnes EKRE kutsumisele konsultatsioonide laua taha?
See protest oli võrdlemisi ootuspärane. Sama ootuspärane oli, et saame ka palju toetavaid kirju. Hiljuti lugesin kokku meile tulnud paarsada pöördumist, neist umbes pooled ütlevad, et sündimas on väga hea koalitsioon ja sellega tuleb lõpuni minna, ning umbes pooled leiavad, et EKRE kaasamine ei vasta nende soovidele, hoiakutele ja lootustele.
Nüüd on kolmel erakonnal vaja tõestada, et soovitakse ja suudetakse ühiskonda liita, kõnetada ka neid inimesi, kes ei hääletanud valimistel ühegi nende erakonna poolt. Seda tööd saab teha ainult ühiselt pingutades, paindlikumaks muutudes ja oma retoorikas kõigi inimestega arvestades. Nii nagu näeb ette Facebooki kampaania "Kõigi Eesti", mida mina väga toetan.
Luuletaja Triin Soomets kirjutas paar päeva tagasi "Kui riik reedab mind / kas mina siis endiselt ustav...". Teie saate tema ängist aru?
(Paus) Loomulikult saan aru. Aga veelkord: nüüd ongi kõigi kolme erakonna kõigi poliitikute ja ka lihtliikmete roll, suisa kohustus tõestada nii Triin Soometsale kui kõigile inimestele, kes praegu on mures ja avaldavad protesti, et meie ei soovi riiki lõhestada, ei soovi tekitada diskrimineerimist ühegi vähemuse või naiste suhtes ning näidata, et suudame kõnetada ja kaasata kõiki Eesti elanikke, seista Eesti huvide eest, vaadata pikka plaani, mitte pelgalt ühe erakonna valimislubadusi.
Toimetaja: Toomas Sildam