Kiik: EKRE retoorika hakkab järk-järgult muutuma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskerakonna poolt sotsiaalministri kohale esitatud Tanel Kiik avaldas "Aktuaalse kaamera" otsestuudios veendumust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) retoorika hakkab valitsuses olles järk-järgult muutuma.

Tanel Kiiki intervjueeris Margus Saar.

Te olete olnud siiani peaministri büroo juht ja ilmselt ei lükka te tagasi ka seda tiitlit, et olete uue koalitsiooni üks arhitekte. Mu küsimus ongi siis see, et kuidas siis tegelikult oli - kas Jüri Ratas solvus ülbe Reformierakonna peale täiesti ja tal oli vaja, nui neljaks, teha Reformerakonnata koalitsioon?

No ma arvan, et solvumisel sellises tipp-poliitikas väga palju kohta ei ole. Pigem oli selle koalitsiooni moodustamise peamised põhjused läbi nende konsultatsioonide saadud sisendid. Ehk oli näha, milliseid ettepanekuid panevad laua peale Reformierakonna esindajad ja milliseid ettepanekuid omakorda meie sooviksime näha koalitsioonilepingus, mis on rahalised võimalused. Ja sama moodi siis kohtudes EKRE ja Isamaa esindajatega, tegelikult ka sotsiaaldemokraatide esindajatega, et millised on need võimalused selles loodavas riigikogus. Et see solvumise jutt on, ma arvan, selline natukene kunstlikult siia juurde pandud.

11. märtsil oli Keskerakonna juhatus ja seal häältega siis 13-4 võeti see otsus vastu, et EKRE ja Isamaaga võiks koalitsiooni teha. Vastu olid siis Yana Toom, Vadim Belobrovtsev, Raimond Kaljulaid ja Mihhail Kõlvart. Nemad neljakesi kogused veerandi kõikidest Keskerakonnale antud häältest 32 590 häält. Miks te nende valijatest teerulliga üle sõitsite?

Seda me kindlasti ei teinud. Kui nüüd vaadata häälte arvu, siis loomulikult nendest neljast, keda te nimetasite, kolm olid ka Keskerakonna mõttes kõige edukamate ringkondade esinumbrid. Ehk need piirkonnad on traditsiooniliselt Lasnamäe, Kesklinn, Pirita; Põhja-tallinn, Haabersti, Kristiine ning Ida-Virumaa, kus Keskerakond saabki palju hääli...

Ikkagi nende valijad said petetud?

Ei, kindlasti mitte. Ma olen täiesti veendunud, et nende inimeste, erakonna valijate taga on tõepoolest neid seisukohti erinevaid. Nii nagu ma näeme ka nendes küsitlustes, on suurusjärgus olnud seal kolmandik, võib-olla natuke rohkem, kes toetab koalitsiooni, meie valijatest. Siis on kolmandik, kes toetaks mõnd muud koalitsiooni. Ja siis on küllalt palju neid, kes on tegelikult kahevahel, et kas toetada seda koalitsiooni, muud koalitsiooni või üldse opositsiooni minekut. Et väita nüüd niimoodi, et kellegi valijatest on 100 protsenti üht- või teistpidi, oleks ilmselt eksitav mõlemas suunas.

Kas Keskerakonna valijad said Jüri Ratasest valesti aru, kui nad said temast aru nii, et Keskerakond EKRE-ga koostööd tegema ei hakka?

Keskerakonna esimees valis oma sõnu väga teadlikult. Seisukoht oli algusest peale, et selliste väärtuste või põhimõtetega, mis puudutavad siin mõne rahvusgrupi või soolise põhimõtte alusel kellegi diskrimineerimist või alavääristamist, et sellised põhimõtted meile ei sobi. Ühtegi sellist põhimõtet selles koalitsioonilepingus ei ole, pigem vastupidi, oleme üle korrutanud, et rahvuste vahelise vaenu vastu me seisame, antisemitismi vastu seisame ja loomulikult naised ja mehed on võrdsed ühiskonna osad.

See on tore sealt koalitsioonilepingust leida neid asju. 4. märtsil ehk päev pärast valimisi ütles Jüri Ratas siin samas stuudios umbes nii - ma olen öelnud, et kui EKRE oma väärtusi ei muuda, on minul väga raske nendega koostööd teha. Kui ta muudab, siis me võime sellest teemast rääkida. Kuidas EKRE oma väärtusi eilseks muutis?

Nii Mart Helme kui ka Martin Helme on mõlemad juba rõhutanud, et loomulikult see retoorika, mida nad kasutasid opositsioonierakonnana ei saa olema sama retoorika, mis saab olema valitsuserakonnana.

Millal see retoorika muutuma hakkab?

Järk-järgult. Ma arvan, et sellised muutused ei toimu üleöö. Inimeste natuur on teistsugune, inimeste võib-olla isiklikud väljendused on teised, aga väga põhimõtteline vahe on ka see, mis on ühe inimese või ka erakonna isiklik seisukoht ja teine asi, mis on valitsuse seisukoht. Ja valitsusliikmetena, koalitsiooni osapooltena tuleb alati lähtuda sellest, mis on kokku lepitud kolme partneri vahel, mis on koalitsioonilepingus ja see tähendab ka seda, et need väärtused ja põhimõtted, mida esindatakse ühiskonnas, peavad olema kõigile kolmele partnerile sobivad.

EKRE juhid on palju rääkinud, kuidas nad ei usu, ei usalda Eesti riigiametnikke, sest nad on osa süvariigist. Kas Eesti riigiametnikud hakkavad nüüd usaldama Helmesid?

Eesti riigiametnikud on väga tublid, professionaalsed ja nad on osa meie riigist. Kindlasti sellise usalduse tekkimine on kahepoolne protsess, kindlasti võtab aega. Ma ei sea siin mingeid võltsootusi, loomulikult on neid, kes on täna murelikud, on kriitilised, me näeme seda ka tänavatel, näeme seda Facebookis, aga on ka väga palju neid, kes on toetavad. Olen välja toonud selle, et ka peaministrile ja ka mulle isiklikult saadetud kirjades on mõlemat tagasisidet, nii Facebookis kui tavaposti teel, kes on väga selle koalitsiooni poolt ja kes on väga selle vastu. See saab nüüd olema kõigi kolme erakonna väga oluline tööülesanne, see ühiskond rahustada, selgitada, et me ei kavatse siin teha mingit revolutsiooni, mingisuguseid ametnikke siin... teha mingeid laialisaatmisi või mingeid muid laadseid käsuahelate muutusi ette ei tule, pigem riik jätkab senisel kursil. Eesti riik vajab evolutsiooni, mitte sellist nö laiali lõhkumist või mingeid muid asju, mida siin on võib-olla kardetud.

Siiski pean küsima ka seda. Et üks asi on see, mis on kirjutatud koalitsioonileppesse, teine asi on see, mida ministrid ise tegema hakkavad. Kuidas te tagate selle, et need koalitsioonilepingu põhimõtted tegelikult ministrite igapäevases tegevuses ka kajastuksid ja et ministrid oma käskkirjadega mõnele asjale kätt ette ei pane või mõnd asja takistama ei hakka, mis on koalitsioonileppes tegelikult kokku lepitud?

Olles seal läbirääkimistel olnud nädalaid on näha väga selgelt, et kõigil kolmel osapoolel on soov ja tahe see koalitsioon luua ja on soov, et see koalitsioon ka reaalselt tööle hakkab. Kui nüüd üks ministritest, mitu ministritest peaks hakkama seda kuidagi pidurdama ehk minema vastuollu selles koalitsioonileppes kokku lepituga, siis kõik saavad ju aru sellest, et selline koalitsioon kaua ei kestaks. Ja täna ma olen veendunud, et kõik kolm osapoolt seadsid tõesti eesmärgiks neljaks aastaks toimiva valitsus loomise.

Ehk mu viimane küsimus - kauaks on seda koalitsiooni? Neli aastat?

Eesmärk on neli aastat. Alla selle oleks natuke kummaline üldse eesmärki seada.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: