ERR Brüsselis: Euroopa Liidu kannatus seoses Brexitiga võib olla lõputu
Kuna Euroopa Liit ei taha leppeta Brexitit, siis võib liidu kannatlikkus Suurbritanniale võimaluste andmisel olla lõputu, ütles ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand.
Euroopa Liit andis Brexitiks ajapikendust 22. maini juhul, kui Suurbritannia parlament sel nädalal Brexiti-leppe heaks kiidab. Vastasel juhul on ajapikendus vaid 12. aprillini. Siis on variandid leppeta lahkumine, uus referendum või lahkumisotsuse tühistamine.
Epp Ehand rääkis ETV saatele "Välisilm", et eelmisel nädalal andis Euroopa Liit kogu edasise otsustamise Suurbritannia kätte.
"Euroopa Liit raamistas ära need valikud Suurbritannia jaoks, riputas neile külge kuupäevad, pani Suurbritannia n-ö ajasurve alla ja andis piltlikult öeldes kõik süütenöörid nende kätte," rääkis Ehand.
"Ja kui britid tõepoolest valivad leppeta Brexiti, siis ei ole Euroopa Liidul ka midagi teha selles osas, sellega tuleb leppida. See on siiski vähetõenäoline, kuivõrd Briti parlament pole sellist valikut toetamas," lisas ta.
Ehandi sõnul on küsimus pigem Euroopa Liidu kannatlikkuses. "Näiteks kui 12. aprillil oleme jätkuvalt olukorras, kus britid ei ole teinud endiselt oma valikut. Võib öelda, et Euroopa Liit ju tegelikult üldse ei taha, et Suurbritannia lahkuks, veel vähem leppeta, nii et ma kujutan ette, et Euroopa Liidu kannatlikkus on üsna lõputu. Ja see retoorika, mis vahepeal kõlab karmimas toonis, on eelkõige ikkagi selleks, et Suurbritanniale survet avaldada," selgitas Ehand.
"Samas, sellel kannatlikkusel on siiski ka omad piirid sealtmaalt, kus see hakkab võib-olla segama Euroopa Liidu enda toimimist. Näiteks siis, kui nüüd britid tahaksid veel ajapikendust, siis sel juhul nad ikkagi peavad tegema Euroopa Parlamendi valimised."
Ehand märkis, et ilmselt ei saa protsess siiski kesta ka aastaid, sest Suurbritannias endas pole tõenäoliselt nii suurt kannatlikkust.
Nädalavahetusel nõudsid sajad tuhanded inimesed Londoni tänavatel uue referendumi korraldamist. Ehand ütles, et siiani ei ole näha, et neil meeleavaldustel oleks olnud mingi otsene mõju Briti poliitikutele või parlamendile.
Samas võivad need kujundada üldist meeleolu ja tausta. "Kui me veel mõni aeg tagasi ei rääkinud referendumist või uutest valimistest kui väga tõsiseltvõetavast alternatiivist, siis tegelikult praegu on see täiesti jututeema."
Toimetaja: Merili Nael