"Euroopa Liit on selleks stsenaariumiks valmis ja on kogu ettevalmistuste perioodi kestel püsinud ühtsena. Nüüd on oluline, et kõik oleksid kokkuleppeta stsenaariumiks valmis ja teadlikud selle praktilistest tagajärgedest," öeldakse Komisjoni edastatud pressiteates.

"Kokkuleppeta Brexiti puhul saab Ühendkuningriigist igasuguste üleminekumeetmeteta kolmas riik. Sellest hetkest lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Puudub ka väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperiood. On ilmselge, et see põhjustab märkimisväärseid probleeme nii kodanikele kui ka ettevõtetele," lisatakse samas.

Leppeta lahkumise puhul hakkab Ühendkuningriigi ja EL-i suhteid reguleerima üldine rahvusvaheline avalik õigus, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO eeskirjad. Euroopa Liidul on sellest hetkest kohustus kohaldada liidu ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril oma õigusnorme ja makse, sealhulgas erinevaid tolliformaalsusi, sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ning EL-i õigusnormidele vastavuse kontrolli.

"Ehkki liikmesriikide tolliasutused on teinud märkimisväärseid ettevalmistusi, võivad kontrollid piiriületust oluliselt aeglustada. Samuti ei vastaks Ühendkuningriigi ettevõtted enam EL-i toetuste saamise nõuetele ja nad ei saaks praegu kehtivatel tingimustel osaleda EL-i riigihankemenetlustes," hoiatas Komisjon.

Kokkuleppeta Brexiti korral ei ole Ühendkuningriigi kodanikud enam Euroopa Liidu kodanikud ja neid hakataks Euroopa Liidu piiril täiendavalt kontrollima. "Liikmesriigid on teinud suuri ettevalmistusi ka sadamates ja lennujaamades, et tagada sellise kontrolli võimalikult suur tõhusus, ent sellest hoolimata võib see põhjustada viivitusi," märkis Euroopa Komisjon.

Leppeta Brexit võib juhtuda 12. aprillil

Euroopa Ülemkogu nõustus 21. märtsil vastusena Briti peaministri Theresa May taotlusele lükkama Ühendkuningriigi liidust lahkumise kuupäeva 2019. aasta 22. maile, tingimusel et Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda kiidab väljaastumislepingu heaks hiljemalt 29. märtsil 2019. Kui alamkoda ei ole väljaastumislepingut selleks ajaks heaks kiitnud, on Euroopa Ülemkogu nõustunud tähtaega pikendama kuni 12. aprillini 2019. Sellisel juhul oodatakse Ühendkuningriigilt, et ta annab enne nimetatud kuupäeva teada oma edasistest plaanidest.

See tähendab, et kui väljaastumislepingut reedeks, 29. märtsiks ei ratifitseerita - ehkki Euroopa Liit loodab endiselt, et seda tehakse -, võib 12. aprillil teoks saada kokkuleppeta stsenaarium.

EL-i ettevalmistused kokkuleppeta lahkumiseks

Euroopa Komisjon teatas, et on alates 2017. aasta detsembrist teinud ettevalmistusi kokkuleppeta stsenaariumiks. Ta on avaldanud 90 sektoripõhist teadet Brexitiks valmistumise kohta ja kolm Komisjoni teatist ning esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut. Ka liikmesriikides on tehtud põhjalikke ettevalmistusi.

Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni Brexitiks valmistumise teatistes, ei ole EL-i eriolukorra meetmed mõeldud ega ka võimelised leevendama kokkuleppeta stsenaariumi üldist mõju. Samuti ei korva need kuidagimoodi valmisoleku puudumist, ei dubleeri kõiki EL-i liikmesuse eeliseid ega väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperioodi soodsaid tingimusi. Ettepanekud on oma olemuselt ajutised ja piiratud kohaldamisalaga ning EL võtab need vastu ühepoolselt. Tegu ei ole niinimetatud minilepingutega ja neid ei ole Ühendkuningriigiga läbi räägitud.

Eriolukorra meetmed kokkuleppeta stsenaariumi puhuks hõlmavad muu hulgas järgmist.

- Programm PEACE: programmi PEACE jätkatakse Iirimaa saarel 2020. aasta lõpuni. Mis puudutab 2020. aasta järgset perioodi, siis Komisjon on juba teinud järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seoses ettepaneku jätkata ja tugevdada piiriülest toetust rahu ja leppimise saavutamiseks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsetes maakondades.

- EL-i eelarve (lõplikul vastuvõtmisel): EL täidab kokkuleppeta stsenaariumi puhul oma kohustusi ja jätkab 2019. aastal maksete tegemist Ühendkuningriigi toetusesaajatele enne 30. märtsi 2019 allkirjastatud lepingute ja tehtud otsuste alusel, tingimusel et Ühendkuningriik järgib 2019. aasta eelarvest tulenevaid kohustusi ja nõustub vajalike auditite ja kontrollidega.

- Kalapüügiõigused ja hüvitised: eriolukorra meetmetega on EL-i liikmesriikide kaluritele ja ettevõtjatele ette nähtud hüvitis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist kalapüügi ajutise peatamise eest. Samuti on sellega tagatud, et EL annab Ühendkuningriigi alustele juurdepääsu EL-i vetele kuni 2019. aasta lõpuni, tingimusel et Ühendkuningriik omakorda annab EL-i alustele juurdepääsu oma vetele.

- Finantsteenused: ajutiste piiratud meetmetega tagatakse, et selliste EL-i ettevõtjate jaoks, kes kasutavad praegu Ühendkuningriigi ettevõtjaid, ei katke tuletisinstrumentide keskse kliirimise ja keskdepositooriumide teenused kohe ning et teatava kindla perioodi (12 kuud) jooksul hõlbustatakse teatavate börsiväliste tuletislepingute uuendamist, kui leping läheb Ühendkuningriigi vastaspoolelt üle EL 27 vastaspoolele.

- Lennuühendus ja -ohutus: nende kahe meetmega tagatakse minimaalne lennuühendus, et vältida kokkuleppeta stsenaariumi puhul EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise lennuliikluse täielikku katkemist.

- Maanteeühendus: piiratud aja jooksul säilitatakse ohutu põhiline maanteeühendus EL-i ja Ühendkuningriigi vahel, tingimusel et Ühendkuningriik kohtleb EL-i äriühinguid ja ettevõtjaid omalt poolt samamoodi.

- Raudteeühendus: teatavate raudteetaristu osade ohutuslubade kehtivus tagatakse rangelt piiratud kolmekuuliseks ajavahemikuks, et kooskõlas ELi õigusega oleks võimalik leida pikaajalised lahendused. Eelkõige on see seotud La Manche'i tunneliga ja selle tingimuseks on, et Ühendkuningriik säilitab EL-i nõuetega identsed ohutusstandardid.

- Laevade kontrollimine: eesmärk on tagada õiguskindlus ja laevandussektori talitluspidevus.

- Põhjamere-Vahemere põhivõrgu koridori ümberkorraldamine: põhivõrgule lisatakse uued Iirimaa, Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaade vahelised mereühendused ning seatakse Euroopa ühendamise rahastu raames sisse uus rahastamisprioriteet, mille eesmärk on kohandada transporditaristut julgeoleku ja välispiiride kontrolli otstarbel.

- Kliimapoliitika: selle meetmega tagatakse, et kokkuleppeta stsenaarium ei mõjuta negatiivselt heitkogustega kauplemise süsteemi sujuvat toimimist ja selle vastavust keskkonnaeesmärkidele.

- Programm "Erasmus+": Ühendkuningriigi väljaastumise ajal programmi "Erasmus+" raames välismaal viibivatel õppuritel lubatakse õpingud lõpetada ja neile jätkatakse programmikohaste toetuste ja stipendiumite maksmist.

- Sotsiaalkindlustusõigused: kui isik on kasutanud oma vaba liikumise õigust enne Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumist, säilivad tema õigused, mille ta on omandanud Ühendkuningriigis enne väljaastumist (muu hulgas seoses kindlustusperioodi, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või residentsusega).

- Vastastikune viisavabadus (lõplikul vastuvõtmisel): kui Ühendkuningriik annab kõigile EL-i kodanikele õiguse viisavabalt ja diskrimineerimatult Ühendkuningriigis reisida, on viisavabadus tagatud ka EL-i reisivatele Ühendkuningriigi kodanikele.

Kokkulepete Brexiti puhul on võimalik anda riigiabi

EL-i kehtivad riigiabieeskirjad võimaldavad toetada ettevõtjaid kokkuleppeta Brexitist tulenevate probleemide lahendamisel rahaliste vahendite ja/või tehnilise abiga.

Näiteks võib riigiabieeskirjade järgi anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) nõustamis- ning koolitusabi, mida võib kasutada VKEde ettevalmistamiseks väljaastumisjärgseks olukorraks, sealhulgas võimalikeks tulevasteks tolliformaalsusteks. Äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes on käsitletud VKEdele antavat ajutist ümberkorraldustoetust, mis võib osutuda kasulikuks Brexitist tingitud likviidsusprobleemide lahendamisel. Rahastamisvõimalusi on mitmesuguseid, nt riigi rahastatavad laenukavad, mille puhul peetakse kinni viiteintressimäärast, ja garantiiteatise kohased riigigarantiid.

Rahastamine ja toetus EL-i eelarvest

Teatavates valdkondades võidakse anda ka Euroopa Liidu tehnilist ja rahalist abi, näiteks tolliametnike koolitamiseks programmi "Toll 2020" raames. Teiste programmidega saab toetada samalaadseid koolitusprojekte sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli vallas.

Põllumajanduse valdkonnas on ELi õigusega ette nähtud mitmesugused vahendid, mis aitaksid leevendada Ühendkuningriigi väljaastumise vahetut mõju, eelkõige kokkuleppeta stsenaariumi korral.

EL-i kodanikud võivad saada täiendavat teavet kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumise kohta teabeteenistuselt Europe Direct. Küsimusi saab esitada tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11, mis töötab kõigist EL-i riikidest helistades ja kõigis EL-i ametlikes keeltes.

Euroopa Komisjon avaldas esmaspäeval kõigis EL-i keeltes selgitavad teabelehed.