"Ma ei arva, et see oli mõni üksiksündmus. Kui ma vaatan tagasi, siis kahetsen seda, et me ei suhtunud rangemalt sellesse, kuidas Euroopa Liitu pidevalt vääralt kujutati, kuidas pidevalt loodi luiskelugusid ja müüte," rääkis 35 aastat Euroopa Parlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsioonis töötanud Briti Tööpartei liige David Martin usutluses ERR-i ajakirjanikule Arp Müllerile.

Martini sõnul oli üks sellise valeinfo levitajaid hilisem Brexiti eestvõitleja, kauaaegne Londoni linnapea ja aastatel 2016-2018 Briti välisministrina tegutsenud Boris Johnson, kes Brüsselis ajalehe Daily Telegraph korrespondendina kajastas Euroopa Liidu teemasid.

"Ta sõna otseses mõttes mõtles lugusid välja. Väga kuulus oli jutustus sellest, kuidas Euroopa Liit keelab ära krevetikrõpsud. Tegelikult polnud mingit kava keelata krevetikrõpsusid, keelati ära ühe kemikaali kasutamine krevetikrõpsudes, kuna tuvastati, et see on vähki tekitav. Selle kemikaali kasutamine keelati ära, aga krevetikrõpsud on endiselt kõikjal müügil. Tema [Boris Johnson] tegi sellest aga suure loo, justkui keelaks Euroopa Liit krevetikrõpsud," rääkis Briti eurosaadik.

Sama lugu oli tema sõnul väidetega, justkui keelaks Euroopa Liit ära kõverad banaanid või koledad lillkapsad. "Me ei tajunud õigel hetkel ohtu, mida see Johnsoni töö endaga kaasa toob. Johnson aina avaldas oma lugusid Telegraphis, need müüsid hästi," märkis Martin.

"Siis hakkasid teiste lehtede toimetajad korrespondentidelt nõudma samasuguseid lugusid: "Miks te ei saa neid lugusid kätte?" Ja korrespondendid vastasid: "Me ei saa, sest need lood ei vasta tõele." Aga lõpuks hakkasid kõik teised ka lugusid välja mõtlema. Meil tekkis terve Euroopa Liidu vastase valeinfo tööstus," tõdes šotlasest Euroopa Parlamendi liige.

Davis meenutas, et ühel hetkel Euroopa Komisjon andis küll Londonis välja raamatu 200-st enamlevinud väärarvamusest Euroopa Liidu kohta, aga sellest ei piisanud.

Britte võõrutas Euroopa Liidu temaatikast ka see, et televisoonis oli raske teemat kajastada, kuna EL-is on kasutusel nii palju erinevaid keeli, lisas Davis. "Ei ole lihtne kommunikeerida kõike seda, mis me teeme siin neis kõigis eri keeltes. Briti televisioon ei kajasta Euroopa Parlamendi tegemist kasvõi juba seetõttu, et osa kõnedest on prantsuse keeles, osa saksa või eesti keeles ja see on liialt komplitseeritud panna seda võõrkeelset juttu teleekraanile. See õnneks osaliselt on muutumas, tänu tehnoloogia võimalustele," rääkis saadik.

Lisaks oleks praeguste sotsiaalmeedia kanalite varasema kasutuselevõtmisega saanud luua Euroopa Liidule laiema toetuspinna Ühendkuningriigis, lisas ta. "Kuigi Twitter võib olla üsna destruktiivne, siis ma arvan ikkagi, et kui sotsiaalmeedia eksisteerinuks tänases mahus 20 aastat tagasi, saanuks me palju rohkem sellele toetuda, ehitada üles parema auditooriumi Euroopa demosele, mida tänini pole suudetud luua," ütles Davis.

Lisaks mõjutas 2016. aasta 23. juuni referendumi tulemust ka selle ajastus. "Asi oli ajastuses. 2008. aasta finantskriis õõnestas tugevalt inimeste usku poliitikasse üldiselt, Euroopa Liit reageeris aeglaselt, raske oli leida lahendusi. Sellele otsa tuli 2015. aasta migratsioonikriis ja teised teemad, mis kaane all mullitasid. Inimesed ei saanud ühel hetkel aru, mis on need suured väljakutsed, mille eest Euroopa Liit seisab ja paistis, et Euroopa Liit ei tegutsenud maailmas efektiivselt," rääkis ta.

Britid toetasid 2016. aastal häältega 51,89 protsenti poolt ja 48,11 protsenti vastu Euroopa Liidust lahkumist. Reedel, 29. märtsil oleks pidanud olema Ühendkuningriigi viimane päev Euroopa Liidus, kuid kuna Briti parlament ei ole seni lahkumislepet heaks kiitnud, siis andis EL leppeta lahkumise vältimiseks Ühendkuningriigile lisaaega.