May: lahkumisleppe uuesti hääletusele panemiseks pole piisavalt toetushääli
Briti peaminister Theresa May teatas esmaspäeval parlamendis ees sõna võttes, et hetkel pole koos piisavalt toetushääli, et tema poolt Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumislepet kolmandat korda hääletusele panna.
Peaminister kinnitas, et ta jätkab tööd selle nimel, et veenda piisavat arvu rahvasaadikuid oma lepet toetama. May sõnul on endiselt plaanis lahkumislepe siiski käesoleval nädalal hääletusele panna, vahendas BBC.
Samuti kinnitas ta, et annab Konservatiivse Partei saadikutele korralduse hääletada vastu eelnõule, mille on tulnud välja tema parteikaaslane sir Oliver Letwin ning mis näeb ette plaani hakata hääletama tema plaani alternatiivide üle.
Valitsus annab May sõnul rahvasaadikutele küll aega selliste hääletuste korraldamiseks, kuid peaminister on skeptiline selle protsessi suhtes, sest valitsus ei hakkaks selliste hääletuste tulemusena mingeid samme astuma. Euroopa Liit on nimelt kinnitanud, et lahkumisleppe üle uuesti hääletama ei hakata ning Suurbritannia saab seega EL-ist lahkuda vaid Mayga sõlmitud leppe alusel või ilma leppeta.
Samuti kinnitas May, et eraldi eelnõuga on plaanis sätestada ka see, et varaseim EL-ist lahkumise kuupäev oleks 12. aprill, mitte 29. märts nagu varem, enne ajapikenduse saamist EL-i poolt.
May konservatiividele parlamendienamust pakkuv Põhja-Iiri Demokraatlik Unionistide Partei (DUP) teatas esmaspäeval taas, et nende saadikud May lepet ei toeta. Sellest otsusest teavitas peaministrit telefoni teel DUP-i liider Arlene Forster esmaspäeva hommikul.
May poolt sõlmitud lahkumislepe on alamkoja poolt juba kaks korda ülekaalukalt tagasi lükatud, kusjuures leppe vastastel on erinevaid motiive.
Näiteks Brexiti-meelsematele konservatiividele ei meeldi see põhjusel, et nende hinnangul jätaks see Ühendkuningriigi endiselt EL-iga liigselt seotuks. Teisel pool on aga näiteks need rahvasaadikud, kes toetavad endiselt EL-i liikmeks jäämist või vähemalt uue referendumi korraldamist. Leiboristide esimehe Jeremy Corbyni toetajad aga leiavad jätkuvalt, et neil õnnestuks hoopis mingisugune oma lepe EL-iga sõlmida.
Briti peaminister on varem kinnitanud, et toob oma leppe uuesti alamkoja ette, kui selle taga on piisavalt toetushääli.
Euroopa Liit teatas esmaspäeval, et EL on valmis "üha tõenäolisemaks" võimaluseks, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist 12. aprillil ilma leppeta.
Pühapäeval kirjutati Briti meedias võimalusest, et valitsuses arutatakse May võimult tõrjumist, kuid ministrid David Lidington ja Michael Gove, kelle saamisega peaministriks spekuleeriti, kinnitasid mõlemad, et nad toetavad Mayd täielikult.
Suurbritannia pidanuks Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil, kuid Brüsselis ülemkogu tippkohtumisel viibinud EL-i juhid nõustusid reedel ajapikendust andma.
Kui Briti parlament kiidab Brüsseliga sõlmitud lahkumisleppe heaks, nõustub EL Brexiti edasilükkamisega 22. maini. Kui parlament lepet aga heaks ei kiida, lükatakse Brexit edasi vaid 12. aprillini ja siis tuleb brittidel valida, kas lahkuda EL-ist leppeta, tühistada hoopis lahkumisotsus või kuulutada välja uus referendum. Uue referendumi või erakorraliste valimiste jaoks oleks EL nõus juba teoreetiliselt võimaldama pikemat, näiteks paari aastani ulatuvat ajapikendust.
Neli varianti
Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ütles reedel, et sisuliselt on Suurbritannial Brexitiga seoses neli varianti.
Esiteks on Briti parlamendil võimalik hääletada varem tagasi lükatud lahkumisleppe poolt ning lahkuda EL-ist 22. maiks.
Teine variant on, et Suurbritannia ei kiidagi lahkumislepet heaks ning sellele järgneb nn kõva Brexit ehk lahkumine ilma mingi leppe ja üleminekuperioodita.
Kolmandaks variandiks on Kataineni sõnul see, kui Suurbritannia taotleb lõpuks ajapikendust ikkagi pikemaks perioodiks ehk üheks või kaheks aastaks. See võib sisuliselt tuua kaasa ka teise referendumi või järjekordsed erakorralised valimised, kindel oleks see, et Ühendkuningriik osaleb maikuus Euroopa Parlamendi valimistel.
Neljas variant on, et Briti valitsus või parlament tühistab kogu Brexiti. Euroopa Kohus tegi nimelt detsembris otsuse, mille kohaselt saab Ühendkuningriik tühistada ühepoolselt oma otsuse Euroopa Liidust lahkuda ning teha seda teiste EL-i liikmesriikidega konsulteerimata. See oleks teoorias võimalik ka seetõttu, et algne Brexiti-referendum oli sisult soovitava iseloomuga ehk valitsusele pole selle täitmine juriidilises mõttes kohustuslik.
Toimetaja: Laur Viirand