Alates möödunud aasta maikuust pidi Eesti hakkama üle minema biolisandiga mootorikütusele. Sestpeale on bensiin 95 sisaldanud viis protsenti etanooli ja diislikütus 3,5 protsenti biokomponenti. Üksnes bensiin 98 jäeti EL-i direktiivist välja ja see on jätkuvalt puhtalt fossiilkütus.

Tänavu aprillist peavad aga kütusemüüjad hakkama pakkuma kümneprotsendise biolisandiga bensiini 95. Lisaks sellele, et seda kulub rohkem, sest selle energiaväärtus on madalam, hakkab see ka rohkem maksma.

Lisaks on selline kütus tervele reale vanematele sõidukitele sobimatu, rikkudes pikemal kasutamisel pöördumatult nende mootori. Seetõttu tuleks sellise mootoriga sõidukiomanikel bensiin 95 tankimisest edaspidi hoiduda ning minna üle bensiin 98-le, mis on omakorda bensiin 95-st kallim.

Kõik uuemad automootorid on juba tehtud selle arvestusega, et neile uus kütus sobib ja need hakkavad kasutama biolisandiga kütust.

Rusikareeglit, millisele autole sobib ka kõrgema biolisandi määraga kütus, ei ole. Selleks peab 10-15 aastat vana auto omanik näpuga maanteeameti koostatud tabelis järge ajama ja teadma mõnel juhul kuu täpsusega, millal tema sõiduk tehasest väljus. Samas aga näiteks Daewoodele ei sobi kõrgema biolisandi määraga kütus ühelgi juhul.

Ka diislikütuses tõuseb biokomponendi osakaal. Alates aprillist müügile tulev diisel sisaldab seitse protsenti biokomponenti. Kui bensiinile lisatakse etanooli, siis diisli biokomponenti toodetakse loomsetest ja taimsetest rasvadest. Kuivõrd see maksab rohkem kui nafta, muudab see ka diislikütuse kallimaks.