Kui veel esmaspäeva ennelõunal maksis bensiin 95 ja diislikütus tanklakettides Tallinna kesklinnas 1,28 eurot liitri eest, siis pärastlõunal oli sama bensiini hind kerkinud 1,37 euroni liitri eest. Diislikütus ja bensiin 98 kallinesid samuti, kuid mitte nii suurel määral, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kütusemüüjad kinnitasid, et esmaspäevane hinnatõus oli tingitud nafta kallinemisest maailmaturul.

Kuigi kütusemüüjad peavad esmaspäevast pakkuma bensiini 95 kümneprotsendilise ja diislikütust seitsmeprotsendilise biolisandiga, jõuab see tanklatesse alles aprillikuu jooksul, mil vana kütuse kogused saavad tanklas läbi müüdud.

Alexela juht Alan Vaht ütles, et bensiinile biokomponendi ehk etanooli lisamine tõstab liitrihinda ja suurendab tarbimist.

"Üks mõju on nüüd otseselt toote omahinnale, mis tõuseb bensiini osas ühe sendi võrra ja diislikütusel natukene rohkem - paari sendi võrra liitirst. Aga tuleb arvestada ka sellega, et bensiini korral etanooli kütteväärtus on 34 protsenti madalam ja sellest tulenevalt tõuseb natuke - mõne protsendi võrra - ka kütuse kulu," selgitas Vaht.

See tähendaks veel täiendavat kolmesendist kulu bensiiniliitri kohta. Diislikütusel on biokütuse mõju hinnale väiksem.

Neste Eesti hinnangul aga biolisand bensiini 95 hinda eriti ei muuda, küll aga võivad osad autojuhid hakata eelistama beniini 98.

"Kui võtta nüüd märtsikuu keskmine etanooli ja bensiini hind, siis nad on üsna võrdsed omavahel nii, et pigem ei muutu. Seda on tegelikult isegi täna juba natuke näha, et 98 müük on kasvanud ja sama toimus ka Soomes omal ajal, kui mindi üle E10-le. Igal juhul, Eestis on üsna arvestatav kogus ikkagi autosid, mis 95 E10 tarbida ei saa nii, et igal juhul 98 müüginumbrid kasvavad," rääkis Neste Eesti hulgimüügijuht Urmas Kuuse.

Esmaspäevast jõustus Eestis esimese põlvkonna biolisandi kasutamine, mida toodetakse ka toiduks vajalikest ainestest. Järgmisest aastast aga peab lisama juba teise põlvkonna biolisandit, mida valmistatakse jäätmetest.

"Teise põlvkonna biokütused on kahjuks natukene veel kallimad kui esimese põlvkonna biokütused. Milliseks see hind täpsemalt kujuneb, on täna hästi vara öelda," ütles Vaht.

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi vähendada CO₂ emissiooni 2050. aastaks 60 protsendi võrra.