George Washingtoni ülikooli õigusprofessor Stephen Saltzburg rääkis "Välisilmale," et Trumpi endist kampaaniajuhti Paul Manaforti, tema endist asetäitjat Rick Gatesi ja teisi tabas kas ebaõnn või eriprokuröri õnn, kui ta nende kohta teatud asju leidis.

"Nagu näiteks kindral Flynn (endine riikliku julgeoleku nõunik Michael Flynn - toim). Ma ei kujuta ette, miks ta valetas FBI-le, eriti kui me nüüd tagantjärele teame, et kampaaniameeskonna ja venelaste vahel ei olnud mingisugust koostööd," lausus ta.

Saltzburgi sõnul on aga selge, miks president oli juba enne eriprokuröri ametisse nimetamist kogu Venemaa uurimise suhtes skeptiline. Ta ei tahtnud, et tuleks avalikuks, et Trumpi Moskva hotelli läbirääkimised käisid veel ka presidendikampaania ajal.

"Iga kord, kui keegi jääb suure valega vahele, siis muretseb ta halva tähelepanu pärast. Samas on see president nagu teflon. Tundub, et talle ei jää midagi külge ning ta võis muretseda rohkem kui oleks pidanud," tõdes õigusprofessor.

Muelleri töö on küll tehtud, kuid endiselt on õhku jäänud küsimus, kas president üritas õigusemõistmist takistada, kui vallandas toona Venemaa uurimisega tegelenud Föderaalse Juurdlusbüroo juhi James Comey. Eriprokurör lihtsalt ei suutnud järeldusele jõuda.

"Paljudele meist ei tuleks üllatusena, kui Bob Mueller ütles, et need on faktid, mis toetavad õigusemõistmise takistamise süüdistust, ja need faktid on selle vastu. See oleks väga napp otsus ja eriprokuröri meeskond ei ole valmis seda otsust tegema," sõnas Saltzburg.

Lõpuks vaatasid justiitsminister William Barr ja asejustiitsminister Rod Rosenstein Muelleri tõendid üle ja otsustasid nende põhjal, et president ei üritanud õigusemõistmist takistada.

Washington Posti rahvusliku julgeoleku toimetaja Shane Harris rõhutas, et ei ole selge, kas Mueller tahtis, et Barr ja Rosenstein tema eest järelduseni jõuaksid, kuid Saltzburgi sõnul on justiitsministril täielik õigus selline samm astuda. Samuti ei usu Saltzburg, et Barri ja Rosensteini otsust mõjutas see, et ametis olevale presidendile ei saa süüdistust esitada.

"Ma arvan, et justiitsminister tegi selle otsuse, sest ta siiralt leidis, et presidendivastased süüdistused ei ulatunud õigusemõistmise takistamiseni," lausus Saltzburg.

Kongressi demokraadid loomulikult arvavad, et Barri otsus ei olnud erapooletu. Seetõttu soovivad nad tervet 300-leheküljelist raportit näha. Möödunud nädala lõpus teatas justiitsministeerium, et Muelleri raport avalikustatakse aprilli keskel, kuid osa teksti töödeldakse.

"Seal on teatud materjali, mida nad seadusest lähtuvalt ei tohi avalikustada. Näiteks ei tohi avalikustada tunnistusi, mis anti föderaalsele vandekohtule, kui just kohtunik ei otsusta teisiti," rääkis Harris.

Saltzburgi sõnul on kongressil ja ameeriklastel õigus teada, mida eriprokurör presidendi kohta leidis.

"Seal võib olla teisi inimesi, kelle eriprokurör tuvastas ja kes ei ole midagi kriminaalset teinud, kuid sellele vaatamata võib tuvastus olla piinlik. Nende inimeste kaitsmine on põhjendatud," ütles ta.

Isegi, kui demokraadid jõuavad tervet raportit lugedes järeldusele, et president üritas õigusemõistmist takistada, siis ei ole selge, mida nad kavatsevad edasi teha. Erakonna sees on tekkinud kaks tiiba. Ühel pool on need, kes arvavad, et president tuleks ametist kõrvaldada. Teisel pool on aga vanemad kongressi liikmed, nagu esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes kutsuvad vaoshoitusele.

"Paljudest demokraatide juhtidest, sealhulgas spiiker Pelosist õhkus raporti valmimise lähenedes tunnetust, et raportist ei tule mingisugust suurt ja uut paljastust, mis põhjendaks presidendi ametist kõrvaldamise algatamist," märkis Harris.

Saltzburg ei pidanud usutavaks, et mindaks ametist kõrvaldamise teed. "Sest pärast kaks aastat kestnud eriprokuröri uurimist, kes lõpuks otsustas presidendile süüdistusi mitte esitada, võivad paljud inimesed hakata presidendile kaasa tundma," põhjendas ta.

Lisaks algab peagi aktiivne kampaania 2020. aasta presidendivalimisteks. Harrise sõnul tuleb demokraatidel mõtelda, miks peaksid ameeriklased nende kandidaadi poolt hääletama, ja vastus ei saa olla see, et Trump on uurimise all.

"Demokraadid on pärast vahevalimisi mõistnud, et ameeriklasi huvitab majandus, tervishoid ja töökohad. Küsitlused on pidevalt näidanud, et Trump ja Venemaa ning Venemaa sekkumine on nende jaoks üsna madalal kohal," nentis Harris.

Samas on selge, et demokraadid esindajatekoja õiguskomitees jätkavad oma uurimist, millega üritavad välja selgitada, kas president on võimu kuritarvitanud, takistanud õigusemõistmist või olnud avatud korruptsioonile. Samuti uurivad New Yorgi prokurörid Trumpi kampaania rahastamist ja võimalikku reeglite rikkumist.

"New Yorgi prokurörid ei ole föderaalvalitsuse järelevalve all. Seega, president ja tema perekonnaliikmed võivad peagi leida, et uurimine osariigi tasemel võib kujutada isegi suuremat ohtu kui föderaalvalitsuse tasemel," ütles George Washingtoni ülikooli õigusprofessor.

Harrise sõnul oli eelmine nädal Trumpi jaoks aga üks parimaid ja see on kindlasti andnud talle võitlusvaimu juurde. Näiteks otsustas president nüüd uuesti vastu astuda eelmise riigipea Barack Obama tervishoiureformile. Samas leiab Harris, et välispoliitiliselt Muelleri raport suurt midagi ei muuda, kuigi Trump võib tunda, et tal on lihtsam kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Samas tuleb rõhutada, et ta ei hoidnud end Venemaaga suhtlemisel tagasi ka siis, kui ta oli eriprokuröri uurimise all," lisas Harris.