"Tohutuid edusamme on tehtud ja NATO on nüüd palju tugevam," ütles Trump ajakirjanikele pärast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. "Inimesed maksavad nüüd ja ma olen väga õnnelik," lisas ta.

Ühendriikide presidendi sõnul on 28 NATO liikmesmaad peale Ühendriikide suurendanud alates 2016. aasta lõpust "2020. aasta alguseks" kaitsekulutusi 100 miljardi dollari võrra. 

"Viimase kahe aasta jooksul oleme peasekretäriga kasvatanud väga tugeva töösuhte ja see on olnud nii hea kui võimalik. Me mõlemad soovime kindlustada, et NATO suudab tegeleda erinevate ohtudega, millega allianss praegu silmitsi seisab," rääkis Trump.

"NATO on tugev allianss, kuid et ta tugevaks ka jääks, peame olema õiglased. Seetõttu peavad liitlased investeerima kaitsesse senisest rohkem. Teil on selles küsimuses tugev sõnum ja sellel on olnud mõju," ütles Stoltenberg vastuseks. 

Stoltenbergi visiit Valgesse Majja toimus kaks päeva enne NATO 29 riigi välisministri kohtumist Washingtonis. Istungi päevakorra tipus on Venemaa.

Lisaks peab Stoltenberg kolmapäeval kõne USA kongressi ees.

Trump on erinevalt teistest Ühendriikide presidentidest asetanud alliansi kasulikkuse küsimärgi alla ning nimetanud liitlasriike priileivasööjateks. Ta on pilkavalt küsinud, miks peaks NATO kaitsma väikest Montenegrot ning pahandanud, et Euroopa suurima majandusega riik Saksamaa pole täitmas alliansile antud lubadust kulutada kaks protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitsele.

"Liidukantsler Merkel rääkis üle-eelmisel nädalal president Trumpiga ja kinnitas, et nad liiguvad kahe protsendi suunas ja eelarvekava järgi jõuavad nad 1,5 protsendini 2024. aastaks," sõnas USA suursaadik NATO-s Kay Bailey Hutchison.

Endine Norra peaminister Stoltenberg on seisnud kulutamiseesmärkide küsimuses Trumpi taga ja kiitnud teda jõulise lähenemise eest NATO liikmesriikide survestamisel. 

Tähelepanu Venemaal ja Mustal merel

Trump kordas ka vajadust hoida Venemaaga häid suhteid. "Ma loodan, et meil hakkavad olema Venemaaga head suhted. Ma usun, et me hakkame omavahel läbi saama," sõnas president. 

Stoltenberg ütles enne USA-visiidi algust, et kolmapäeval ja neljapäeval Washingtonis kogunevad välisministrid lepivad tõenäoliselt kokku toetuse suurendamises Ukrainale ning Gruusiale. Toetuse seas on mereväe- ja rannavalveüksuste väljaõpe, sõjalaevade sagedasemad visiidid Ukraina sadamatesse ning õppused.

Tema sõnul arutab NATO ka edasisi samme pärast keskmaa tuumajõudude lepingu INF lagunemist.

"Me otsime võimalusi teha rohkem Musta mere piirkonnas. Me teeme rohkem seire vallas, Mustal merel hakkab olema rohkem NATO riikide laevu ja on sanktsioonid, mida on juba kehtestatud," lausus Hutchinson. 

Moskva: tõkestame USA ja Ukraina provokatsioonid Kertši väinas

ui NATO kavatseb korraldada Kertši väinas provokatsiooni, tõkestatakse see katse karmilt, ütles Vene senaator Frants Klintsevitš kolmapäeval. 

"Kui te üritate korraldada provokatsiooni, viidates, et Krimm ei ole meie oma, ja üritate rahvusvahelisi norme eirates tungida üle Vene piiri, tõkestatakse see kõik karmilt, olgu jutt Ukraina, USA või mõnest muust laevast," sõnas föderatsiooninõukogu kaitsekomisjoni liige Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile. 

Ta kommenteeris USA NATO alalise esindaja Hutchinsoni avaldust, et NATO valmistab ette Venemaa Mustal merel heidutamise meetmete paketti, mis näeb ette ka Mustale merele laevade saatmist, et tagada Ukraina aluste läbipääs Kertši väinast. 

Vene senaator nimetas esindaja avaldust provokatiivseks. 

"Provokatsioon on seotud sellega, et nad saadavad Kertši väinas Ukraina laevu, tagavad nende läbipääsu. Teie, eelkõige ameeriklased, saate viibida seal vaid Musta mere äärsete riikide lepingut arvestades - ei rohkem ega vähem," ütles Klintsevitš, rõhutades, et "kedagi, kes järgib Kertši väina läbimise protseduuri, ei takistata, mingit küsimustki ei ole". 

Senaatori hinnangul üritatakse selliste avaldustega toetada Ukraina presidendivalimistel praegust riigipead Petro Porošenkot.

"See on katse kaasata isamaaliselt meelestatud valijaskonda. Ma ei arva, et nad piirduvad vaid avaldustega. Nad üritavad viia selle provokatsiooni läbi Ukraina võimude kaudu," ütles ta.

Klintsevitš nimetas NATO plaane "USA otseseks sekkumiseks mitte ainult Ukraina siseasjadesse, vaid ka katseks mõjutada avalikku arvamust ja valimisprotsessi".

Ta ei välistanud, et provokatsiooni käigus Kertši väinas tehakse panus inimohvritele, et "kasutada neid seejärel sakraalsete ohvritena".

Vene asevälisminister: võime rakendada Mustal Merel vastuseks NATO-le uusi meetmeid

Venemaa on valmis vajadusel rakendama relvastusmeetmeid vastuseks NATO plaanitavatele tegevusmeetmetele Mustal merel, vastas Vene asevälisminister Aleksandr Gruško kolmapäeval.

Asevälisminister märkis, et Venemaa uuendab kavajärgselt Musta mere laevastikku, selle peal-, allvee, õhu- ja maismaakomponenti.

"Seetõttu oleme sõjalisest seisukohast sõjalise julgeoleku valdkonnas mõistagi valmis ükskõik milliseks pöördeks," ütles Gruško.

USA asepresidendi sõnul peab Saksamaa rohkem kaitsesse panustama

USA asepresident Mike Pence kritiseeris kolmapäeval teravalt Saksamaad kutsudes riiki üles rohkem kaitsesse panustama ja lõpetama gaasijuhtmeprojekti Venemaaga.

"Saksamaa peab tegema rohkem. Ja me ei saa tagada läänemaailma kaitset, kui meie liitlased kasvavad sõltuvaks Venemaast," ütles Pence.

Asepresident nimetas gaasitoru Nord Stream 2 muu hulgas "lihtsalt vastuvõetamatuks".