Intervjuus ERR-ile viitas EKRE siseministrikandidaat Mart Helme Nelli Teataja artiklile, kus kirjutatakse, et Narva Jõe juures saab kerge vaevaga üle idapiiri.

"Viie minutiga võib teatud kohtades tulla üle piiri. Ja kohalikud väga hästi teavad seda, seal on mingisugused kohakesed, kust siis üle piiri käiakse ja kus tehakse musta kaupa. Ei ole korras."

Politsei- ja piirivalveameti piirihalduse büroo juht Egert Belitšev tõdes seepeale, et Narva jõe ääres, nii nagu mujalgi, on kohti, kus piiriseire pole veel täiuslik, ning pahatahtlik piiriületaja võib meie haavatavust kergesti ära kasutada.

"Meil on osad lõigud, mis on seiretehnikaga kaetud ja osad, mis ei ole. See tähendab, et ka Narva jõe kontekstis meil tegelikkuses täielik 24/7 ülevaade sealtoimuvast puudub. Ehk siis selles mõttes on õige, et on kohti, kus me tugineme patrulltegevusele. Ja kui patrulli seal ei ole, siis nii-öelda ajutistele seiretehnika lahendustele. Kindlasti meie idapiiri väljaehitamise raames meie eesmärk on see, et ka Narva jõelt me saaks täieliku seiretehnika pildi," rääkis Belitšev.

Idapiiri väljaehitamisega lubab loodav koalitsioon jätkata, aga ühtlasi soovitakse suurendada piirivalve isikkoosseisu. Praegu töötab meie idapiiril ligi 600 inimest ning üsna suure osa nende tööajast võtab patrull. Kui moodne piirirajatis valmis saab, võtab niisuguse, küllalt odava tegevuse üle masin.

"Et meil on olemas ametnik, kes saab oma põhitegevusega mitte ainult vaadelda, vaid ka mõelda, ennetada ja koguda teavet. Ja see inimene saab kõige efektiivsemal viisil sündmustele reageerida," sõnas Belitšev.

Aga piirivalvurid pole ainult idapiiril, vaid igapäevaselt kontrollivad nad liikumist kõigis suundades. Mart Helme hinnangul peaks kasvama meie võimekus seda kontrolli tugevdada.

"Me tahame, et Eesti oleks võimeline mitte ainult kaitseliidu abil ajutiselt kaitse alla võtma ka lõuna-, lääne- ja põhjapiiri. Praegu meil see võimekus puudub, see on võimalik ainult, kui me kaasame kaitseliitu."

Alates Schengeni viisaruumiga liitumist on meie lõunapiiril kontroll taastatud kahel korral. 2010. aastal, mil Eestis toimus NATO välisministrite kohtumine ja 2014. aastal, kui külla tuli USA president Barack Obama. Egert Belitšev kinnitas, et tänastes riskiplaanides arvestavad nad ka kaitseliiduga. Kui Kaitseliitu kasutada ei saaks, läheks vaja vabatahtlikke mõnes teises vormis. Kui palju inimesi läheks tarvis näiteks Schengeni-eelse olukorra taastamiseks, sõltub konkreetsest ülesandest.

"Kui pikast perioodist me räägime, kui tihe peaks olema see valve ja mida ütlevad ohuhinnangud ka tavaliste transporditeede vahelisel alal. Ehk kas ohuhinnangud näitavad, et seal on vaja täielikku kontrolli, kus keegi üle ei tohi tulla või see võib olla teataval määral leevendatud," selgitas PPA ametnik.

Üsna suure hüppe lõunapiiril on PPA teinud võitluses võsaga. Varasematel aastatel puhastas Eesti oma piiririba Venemaast Valgani. Valgast Läänemereni hoolitses piiri eest Läti, ja seda mõlemal pool piiri. Aga 2017. aastal välja kuulutatud riigihankes tõdetakse, et Läti Vabariigi poolt välja ehitatud lõik on pikemat aega hooldamata ning kõigepealt tuleks seal maha võtta noort metsa ja raiuda võsa.

Egert Belitšev lätlastele midagi ette ei heida ja tõdes, et eks iga riik tegutseb vastavalt oma võimekusele. Nüüdseks on piiri puhastamine ümber jagatud. Juba poolteist aastat hoolitseb RT Plaan OÜ selle eest, et kuus meetrit piiririba oleks puhas Eesti poolel, Venemaast mereni. Kusjuures hanketingimustes oli eraldi mainitud, et kui puu on kukkunud üle piiri, siis tuleb see pooleks lõigata ja ära koristada ainult Eesti poolele kukkunud tükid.

Päriselus me siiski nõnda küünilised pole. Vajadusel aitab Eesti lätlasi ja kui tarvis, tulevad nemad meile appi. Belitševi sõnul on lõunapiir ka hulga paremas seisus, ehkki võitlus loodusega ei lõppe.

"Loodus tühja kohta ei salli, mis tähendab seda, et väga kiiresti on ka puhastatud kohtadele peale kasvamas võsa. Põhimõtteliselt ühe-kahe hooajaga võib pilt muutuda."

Lisaks inimestele ja rajatistele vajab Eesti piirivalve veel hulka muud varustust, muu hulgas relvi. Mart Helme tõstis piirivalvele sobiliku relvastuse tagamise ka eraldi esile. Belitšev ütles, et kui varustusest rääkida, siis ikkagi on kõige tähtsam idapiir ja selle seirevõimekus. Relvastuse üle ta ei nurise.

"Kogu politsei- ja piirivalveameti relvastuskava on täiesti sobilik ka piirivalveliste ülesannete täitmiseks," märkis Belitšev.

Muidugi võiks küsida, mis saaks siis, kui piirivalvelised ülesanded muutuksid. Näiteks Mart Helme ütleb, et piirivalve relvastus ja väljaõpe võiks olla tasemel, kus nad hakkaks kujutama esimest kaitsevalli sõjalise konflikti puhul.

"Kui meil on piirivalve, mis on võimeline võtma vastu esimese rünnaku, on saanud väljaõppe, et tegeleda roheliste mehikestega ja et esimese rünnaku vastuvõtmise järel minna üle sissisõja taktikale, siis meil on väga selgelt tegemist Eesti kaitsejõudude tugevdusega," rääkis Helme.

Piirivalvel on ka tänastes kaitseplaanides oma ülesanne, missugune, see peab jääma saladuseks. Aga Mart Helme jätkab, et piirivalve suurem roll meie kaitseplaanis on osa ameti ümberformeerimisele seatud eesmärkide kogumist.

Ümberformeerimine ise tähendab tänaste plaanide järgi, et piirivalvest saab eraldi struktuuriüksus PPA koosseisus.

"Tänasel päeval on küll nimetus politsei- ja piirivalveamet, aga põhimõtteliselt on see politseiamet. Me tahame, et see tõesti muutuks politsei- ja piirivalveametiks ja piirivalveamet on seal omaette struktuur, omaette eelarvega ja selles mõttes paralleelselt politseiga toimiv institutsioon," selgitas Helme.

Täna on piirivalve teiste struktuuriüksuste ehk prefektuuride koosseisus. Iga prefektuur hoolitseb oma piirilõigu eest. Samas on piirivalvel ka täna oma juhtimistasand ja ühtne koordineerimine.

Samas, kui idapiiri juures kannavad piirivalvurid ka täiesti omamoodi rohelisi vorme, siis mujal on politsei ja piirivalve rohkem segunenud. Näiteks Haapsalus ei nähta mõtet hoida mõnekümne merepäästesündmuse jaoks meeskonda, kes ainult neid sündmusi ootab. Sestap aitavad piirivalvurid ka kohalikku politseid.

Egert Belitšev tõi näite Pärnust. "Kui me räägime trassil kontrollimisest või siis rände vaates kontrollide läbiviimisest, siis ei ole vahet, kas seda teeb piirivalve suunitlusega patrull või politsei suunitlusega patrull, vaid seda saab teha ühise ülesandena. Vaadatakse sõidukite liiklusseadusele vastavust ja samal ajal kontrollitakse, kas tegemist on välismaalastega, kas neil on viibimisalused jne," selgitas Belitšev.

Aga seda, kas piirivalvest eraldi struktuuriüksuse tegemine midagi paremaks või halvemaks muudaks, PPA täna veel ei kommenteeri. Koalitsioonilepingu punktidest võivad nad lähemalt rääkida siis, kui uus valitsus ametisse on astunud.