Madison: meil on europarlamendi valimistel võimalik saada kaks kohta ({{commentsTotal}})

Foto: Riina Litov /ERR

EKRE kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Jaak Madison rääkis Raadio 2 saates "Achtung. Lobjakas" sellest, milliseid probleeme näeb ta praeguses Euroopa Liidus ja pakkus nendele omapoolseid lahendusi. EKRE võib tema hinnangul Euroopa Parlamenti saada kaks kohta.

EKRE on lubanud korraldada Eestis referendumi Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu. Saatejuht Andrus Karnau küsis Madisonilt, et millal EKRE referendumi algatab.

"Meie erakond võttis vastu kaks aastat tagasi kongressil otsuse,et kui Euroopa Liit jätkab samas liini, kui tulevad uued otsused, mis aitavad võimu koondada Euroopa Komisjoni kätte, me räägime ka fikaal-, migratsiooni-, ja ka julgeolekupoliitikast, siis ühel hetkel võib tekkida vajadus korraldada referendum," ütles Madison.

"Täna on koalitsioonipartnerite vahel kokku lepitud, et Eesti jätkab Euroopa Liidus ja NATO-s. Sellest ei kahtle mitte keegi. Samal ajal me üritame muuta Euroopa Liitu tagasi oma juurte juurde, milleks oli majanduslik ühendus, vabakaubandus, tööjõu vaba liikumine," lisas ta.

"Selle nimel me töötame. Ja nagu on näha, siis ka teised sarnased erakonnad, kellega me oleme koostööd varsti tegemas Euroopa Parlamendis, näevad meiega asju samamoodi. Ja juba sellest johtuvalt ei pruugi üldse tullagi vajadust referendumi järele," ütles Madison veel.

Referendum võiks Madisoni sõnul kõne alla tulla, siis kui ei arvestata riikide suveräänseid huvisid.

"Üks oluline küsimus on fiskaalpoliitika. Kui näiteks Prantsusmaa on koos mõne teise riigiga korduvalt mänginud mõtetega luua eraldi rahandusministri ametikoht Euroopa Liidus, kelle alluvusse kuuluks kontroll kõikide riikide rahanduspoliitika üle, siis kindlasti oleks jätkuva sammuga föderaliseerumisel. Me näeme selles väga tugevat probleemi," sõnas Madison.

Teise probleemina tõstis Madison üles julgeolekupoliitika. "Kui siimaani oli üpriski hea sümbioos Euroopa Liidu ja NATO vahelisel julgeolekukoostööl, siis viimase paari aasta jooksul, tulenevalt eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisust president Donald Trumpile, on tekkinud vastasseis ka NATO-s sees," tõi Madison näite.

Madison rääkis, et Eesti huvides on tugev ja ühtne NATO, mitte NATO kopeerimine Euroopa Liidus paralleelsüsteemide näol.

Kolmanda näitena tõi Madison Euroopa Komisjoni, mida ta nimetas kõige ebademokraatlikumaks ühenduseks Euroopa Liidus. "Mitte ühelgi Euroopa Liidu elanikul ei ole võimalik valida Euroopa Komisjoni presidenti ja volinikke, kes otsustavad väga suurte eluvaldkondade üle. Rääkimata sellest, et siiamaani on Euroopa Parlamendis parteide vahel kokku lepitud, et kes ja mis perioodil saab järgmisena Euroopa Komisjoni presidendi koha. See vajab reformimist," rääkis Madison.

Madisoni sõnul vajaks muutmist ka põllumajanduspoliitika, kus väiksemad riigid on ebavõrdses seisus.

EKRE kampaania üks osa on see, et EKRE räägib, et Euroopa Parlamendis tuleks kohtade jaotust muuta nii, et see ei jaguneks enam rahva arvu järgi, vaid jaguneks riikide vahel võrdselt.

Madisoni sõnul läks see programmi seetõttu, et tegemist on probleemiga, millele tuleb tähelepanu juhtida. "Kui Euroopa Liidu ministrite nõukogudes on igal riigil üks esindaja ja arvestatakse, et kõik on võrdsed laua taga. Euroopa Parlamendis, millel on väga suur seadusandlik jõud ja roll Euroopa Liidu elanike üle, on olukord, kus kõige suurem esindatus on Saksamaal 96 saadikuga, teine on Prantsusmaa 81 saadikuga ja Eestis on kuus esindajat. Kui me seal rakendame praegust poliitikat, siis sul on kogu jõu telg ühele poole kaldu Kesk-Euroopasse ja samal ajal Eesti-sugused väikeriigid võivad ainult pealt vaadata, kuidas enamuse tahtega surutakse läbi resolutsioone, mis tihti ei ole meile kasulikud. Seega selle punkti mõte programmis on suunata tähelepanu antud probleemile, et Euroopa Liidus kahjuks ei ole tänasel päeval riigid laudade taga nii võrdsed, kui sellest vahel armastatakse rääkida," selgitas Madison.

Madison nentis, et tõenäoliselt sellist punkti kunagi ellu ei viida, aga omaette võiduks peab ta sedagi, kui sellest probleemist räägitakse.

President Toomas Henrik Ilves pakkus hiljuti, et Euroopa Parlament võiks olla kahekojaline ja ülemine koda võiks koosneda justnimelt võrdsel arvul liikmesriikide esindajatest.

"Ei ole tihti punkte, kus ma nõustuksin härra Ilvesega, kuid see on punkt, kus ma tõesti nõustun. Üldiselt kahekojalised parlamendid on iseloomulikud konföderatsioonidele, mis peakski olema Euroopa Liidu poliitiline mõte üleüldse," lausus Madison.

Andrus Karnau viitas, et Euroopa Liidu ülemkogus on igal riigil üks esindaja ja ei saa väita, et Eesti oleks kuidagi ebavõrdses seisus.

Küsimusele, keda hakkab EKRE toetama Euroopa Komisjoni järgmise esimehena, vastas Madison, et erakond ei ole seda veel otsustanud ja seda ei ole ka arutatud.

Saatejuht Karnau palus Madisonil prognoosida, kes Eestist võidab Euroopa Parlamendi valimised ja millise tulemuse teeb EKRE.

"Arvestades olukorda, kus Brexit lükatakse edasi ja Eestist valitakse kuus saadikut, siis ma pakun, et võidab praeguse reitingu järgi Reformierakond, meil on väga suur võimalus teha teine tulemus. Heade tingimuste korral, kui ma suudame mobiliseerida oma valijaskonda, siis on meil võimalik saada kaks kohta," ennustas Madison.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: