Uus võimulepe toob Saaremaa silla taas arutelu alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Värskesse koalitsioonilepingusse on kirjutatud ka Saaremaa silda puudutav. Nimelt plaanib uus võimuliit algatada riikliku eriplaneeringu silla rajamise võimaluste uurimiseks. See ei tähenda loomulikult, et silda ikkagi ehitama hakatakse. Ettevõtja Raivo Hein loodab, et kui valitsus loa annab, saaks silla avada aastal 2026.

Suure väina püsiühenduse teema on olnud juba enam kui kümmekond aastat nagu kuum kartul, mida peos hoida ei saa ja peab aeg-ajalt jälle kuhugi poetama. Erinevatesse uuringutesse on kulutatud sadu tuhandeid eurosid, aga ikka ja jälle on need plaanid sahtlipõhja jõudnud. Aga nüüd, uue koalitsioonileppega on Suure väina püsiühendus taas päevakorda tekkinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettevõtja Raivo Hein ütles, et mullu oli EKRE ainuke, kes lubas valitsusse saades Saaremaa silla teema koalitsioonilepingusse sisse panna.

Majandusministri kandidaat Taavi Aas rõhutas, et uus koalitsioon on otsustanud selle teema läbi uurida ja selgeks teha, kuidas edasi minna. "Sest räägitud on kaua, aga kuskile jõutud ei ole," sõnas Aas.

Aga nii nagu ka varasemalt - kohe ja praegu ei sünni veel ikkagi midagi.

"Kõigepealt - milline on saarlaste ja muhumaalaste arvamus? Sealt edasi, kui see arvamus on positiivne, siis kõikvõimalikud uuringud, eriplaneering, keskkonnauuringud. Loomulikult finantsanalüüs sinna juurde, mis maksab, millised on tasuvusajad, kuidas üldse on võimalik sellist projekti rahastada, kes teostab? Ja alles siis saab teha lõpliku otsuse," rääkis Aas.

Raivo Hein ettevõtjana on otsustuskindel ja arvab, et kui asi käsile võtta, siis tulebki see ära teha ja mitte venitada.

"Valitsus plaanib, et kui sild tuleb, siis mitte enne 2032 aastat, võib olla isegi veelgi hiljem. Aga meie paneksime selle 2026. aastaks käima, ehk et esimesed autod sõidaksid siis üle," lausus Hein.

Ja erinevalt Tallina - Helsingi tunnelist saaks Heina arvates silla ka ilma Hiina kapitalita valmis.

"Meie ärimudel näeks välja niimoodi, et me korjame kokku vajaliku omakapitali. Selle peale me saaksime võtta juba pangast laenu. Ja hiljem kui sild on valmis saame ka laenu ära refinantseerida, kui me viime sillaettevõtte börsile. See tähendab seda, et kogu Eesti rahvas, aga ka mujalt Euroopast saaksid täiesti mõnusalt ja rahulikult omale pika ja kindla investeeringu. Nii, et rahast ei ole küll puudus," selgitas Hein.

Üle suure väina reisivate inimeste arv on iga aastaga kasvanud suurusjärgus nelja protsendi võrra ja oli eelmisel aastal 1,7 miljonit.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: