"Neid ettevõtteid ja fonde on rohkem kui kümme, kes tuleksid täna ja paneksid kogu raha ise – neil pole isegi vaja laenu võtta – ja ehitaksid kogu teema valmis kahe aastaga, lisaks veel Hiiumaa ja Saaremaa vahelise silla ka," ütles projekti eestvadaja Raivo Hein BNS-ile.

Suurele väinale silla ehitamise ideega tuli Hein avalikkuse ette tänavu jaanuaris. Esimeses etapis peaks kolme aastaga valmima Muhumaad ja mandrit ühendav sild, mis läheks maksma kuni 500 miljonit eurot.

Hiiumaa ja Saaremaa vaheline sild maksaks kaks korda vähem, kuna seal on meri madalam. "Sealne lahendus saaks tulla nii tammi kui ka keskmise rippsilla näol – seal pole vaja algusest lõpuni ehitada talasilda postide peal, mis on rammitud maa sisse, vaid see meenutaks pigem Muhu ja Saaremaa vahelist tammi, milles keskel oleks silla osa," ütles Hein.

Sildade rajamise vastu on huvi tundnud ettevõtted ja fondid Euroopast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest, mis investeerivad avaliku ja erasektori koostööprojektidesse (PPP), mis Heina sõnul ei võta 100 miljonist eurost väiksemaid projekte jutulegi.

2011. aastal Soome ettevõtte WSP Finland teostatud mõjuhinnangu kohaselt peaks riik Raivo Heina eestvedamisel algatatud Saaremaa silla projekti finantseerima praeguse praamitoetusega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma tasu ligi 50 aastat.

Kui Saaremaa sild uuesti päevakorda tuli, andis valitsuskabinet majandusministeeriumile ülesandeks järgmise aasta märtsiks välja töötada uus, ajakohastatud analüüs, et kevadel saaks uus valitsus pärast valimisi otsustada, millisel moel ühenduse rajamisega edasi minna.

Möödunud nädalal käisid Muhumaal Andrus Villemi ja reformierakondlase Kalle Laaneti eestvedamisel Hiina riikliku ehitusfirma China Construction Communication Engineering Group CO. Ltd esindajad, kes kinnitasid valmisolekut kontsessiooni alusel Muhu ja mandri vahelise silla ehitamiseks.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles päev hiljem valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse seisukohast on vaadatud võimalusi, kuidas Eesti riik ühel või teisel moel Saaremaa püsiühenduse loomisesse panustab, kuid "kolmandatest riikidest [sealhulgas Hiinast – BNS] pärit investorite kaasamist selles analüüsis minu parima teadmise juures ei ole olemas".

Kuigi uues finants- ja sotsiaalmajanduslikus analüüsis selgitatakse välja riigile parimad tehnilised alternatiivid ja rahastamismudelid, ei saa Hiina investoreid Saaremaa sildade ehitamiseks välistada.

Nimelt on laual kolm varianti: silla ehitust rahastatakse riigieelarve tuludest, laenu või võlakirjade müügiga või avaliku ja erasektori koostöös. Kui valituks osutub viimane variant, siis valib riik riigihanke tulemusena silla või tunneli ehitamise referentsidega kontsessionääri, kelle ülesandeks jääb leida projekti rahastamiseks sobivaimad investorid.

Raivo Heina sõnul on riikliku strateegia küsimus, kas siin tahetakse näha Hiina raha ja kõike muud, mis sellega kaasneb. Hiinlaste kõige suurem huvi on saada Euroopa Liidus referents, mille ettenäitamisel saaks ehitada suuri kommunikatsiooniprojekte ka mujal Euroopas.

Samal põhjusel panustab Hiina investoritele ka Soome mänguarendaja Rovio endine juht Peter Vesterbacka, kes plaanib Tallinna-Helsingi tunneli avada juba 2024. aasta jõuludeks.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn ütles suvel intervjuus Politicole, et Hiina võib oma investeerimistegevusega teha Lääne-Balkani riikidest nende Euroopa Liiduga liitumise eel niinimetatud Trooja hobused, kuna Hiina on viimastel aastatel teinud seal ja ka mujal Euroopas märkimisväärseid investeeringuid strateegilistesse taristuprojektidesse.

Hiina riiklikku ettevõtet võõrustanud endine siseminister Kalle Laanet ütles, et toetab sarnaselt Reformierakonnaga saartele püsiühenduste loomist – nimelt on erakond esimene, kes on oma valimislubadustes põhimaanteede neljarealiseks ehitamise kõrval valmis toetama Saaremaa silla rajamist –, kuid see eeldab mõjuanalüüside valmimist ning majanduslike julgeolekuriskide maandamist.

"Kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis minu arust tuleks kopp maasse lüüa nii kiiresti kui võimalik, aga see tähendab kindlasti seda, et kõik riskid on vaja maandada ja erinevad aspektid põhjalikult läbi kaaluda. Kõige positiivsem on see, et väljaspool Eestit on tekkinud huvi sellise objekti ehitamiseks," ütles Laanet.

Tema sõnul on Hiina riiklik ehitusettevõte andnud kirjaliku kavatsusavalduse ehk asjasse suhtutakse tõsiselt. Samuti tuleb kasuks, kui laual on erinevad pakkumised, sest siis saab riik valida parima võimaliku lahenduse.

Endise politseiniku ja julgeolekuvaldkonna töötajana möönab Laanet, et mistahes suurte infrastruktuuri- või energeetikaprojektide puhul tuleb vaadata, et julgeolekuriskid oleksid maandatud ja see puudutab ka silla projekti.

"Öelda otseselt kohe, et Hiina puhul on julgeolekurisk tunduvalt kõrgem kui mõne teise riigi investori puhul – mina ei oska seda täna öelda, aga kindlasti tuleb neid aspekte kaaluda ja analüüsida, kui mingeid otsuseid tehakse," selgitas Laanet.

Riigikogu majanduskomisjoni ja Keskerakonna liikme Erki Savisaare sõnul toetab erakond investeeringuid Eestisse, kuid suurte taristuobjektide puhul peab kohalik kogukond – saarlased, hiidlased, muhulased ja Läänemaa inimesed – asjaga nõus olema.

"Nagu me siin mitmetest äriprojektidest oleme näinud, ega see alati väga lihtsalt ei lähe. Kui nüüd see osa, et tõesti on soov antud juhul sild ehitada ja eraettevõtjad selle teevad, siis loomulikult, andku tuld!" ütles Savisaar.

Tema sõnul peaks jälgima, milliseks kujuneb teenuse hind inimeste jaoks, kuid suuremas plaanis ta probleeme ei näe – samuti ei maksa hiinlasi karta.

"Minul seda hirmu küll ei ole, et need hiinlased siit pärast ära ei läheks ja nad siia väga jõudsalt migreeruksid. Hiina insenerid on üldiselt tublid ja teinud palju põnevaid objekte. Isegi kui me oma jõududega hakkaksime seda silda ehitama, siis mingisugust kompetentsi tuleks niikuinii sisse osta ja kui me vaatame ka ehitusturgu, siis ega meil neid ehitajaid turul üleliia palju ei ole," rääkis Savisaar.

Sotsiaaldemokraatide juhitud Saare- ja Hiiumaa vallad toetavad kvaliteetsete ja stabiilsete ühenduste loomist saarte ja mandriga, kuid küsimus on selles, mil määral mõjutab see nende saarelist identiteeti.

Saaremaa abivallavanema Marili Niits jagab vallavanema Madis Kallase arvamust, et erasektori toel võiks sild teoks saada ja kindlasti oleks sellel tuntav mõju kohaliku ettevõtluse arengule.

"Küllap seostub sillaga paljudele esmalt ka küsimus, kas ja mil määral see muudab Saaremaa ja Muhu saarelist identiteeti. Vastuseks küsimusele, kas ja millistel tingimustel Saaremaa vald ühenduste loomist toetaks, siis nii suuremahuliste projektide toetamise puhul saame kohaliku omavalitsuse eelarve kontekstis rääkida ennekõike moraalsest toetamisest. Esmalt ootame huviga silla rajamise mõjuanalüüsi tulemusi," ütles Niits.

Hiiumaa vallavanem Reili Rand ütles, et vallavolikogus pole teemat arutatud, mistõttu pole kujundatud ka valla seisukohta. "Vastaste hinnangul kaob saare eripära, pooldajad näevad kasu majandusele," ütles ta.

"Ühendus mandri ja Saaremaaga on hiidlaste jaoks väga oluline, et inimesed saaksid liikuda ja meie ettevõtted tegutseda. Nii Hiiumaa vallavanema kui sotsiaaldemokraatide Hiiumaa piirkonnajuhina seisan selle eest, et hiidlasetele oleks tagatud kvaliteetsed ja stabiilsed ühendused saarte ja mandriga," ütles Rand.

Samas on Hiiumaa puhul olnud viimastel aegadel probleeme nii parvlaeva- kui ka lennuliiklusega: kord osutus Rukki kanal laevatamiseks liiga madalaks ning Kärdla lennuvälja rekonstrueerimistööde tõttu tühistati augustis kaheks nädalaks Tallinna ja Hiiumaa vaheline lennuliiklus.

Isamaa nimekirjas Muhu vallavanemaks valitud Raido Liitmäe sõnul on muhulased praktilised inimesed, kes jäävad kahe jalaga maa peale. "Muhulastel pole ühist arvamust, et kõik on jäägitult poolt või kõik on jäägitult vastu. Kindlasti on omad plussid ja miinused, aga praegu eelistavad muhulased pigem, et praamiühendus oleks korralik, see oleks reaalsem asi," ütles Liitmäe.

Ta lisas, et silla ehitamisest Muhu ja mandri vahele on räägitud 20 aastat ning kohalikud sellesse väga ei usu.

Plaanitava Saaremaa silla trass algab mandrilt Virtsust vana kalatööstuse territooriumilt, mis koosneb peamiselt kasutamata maast koos vanade hoonevaremetega. Trassi pikkus maal on mõnisada meetrit. Merel kulgeb trass Virtsu sadamast põhja suunas: kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega kuni jõuab Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgib praegust parvlaevateed kõige rohkem.

Muhu saarel algab trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeb mööda niidualasid ja ühineb Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes.

Sõiduauto tavapileti hind oleks Raivo Heina esialgse visiooni järgi 17 eurot ning püsielanikule 8 eurot. Võrreldes praeguste praamipiletitega oleks reisijale kasulikum ületada silda autoga siis, kui selles reisib vähemalt kolm inimest.

Hiiumaa silla ehitus teises etapis sõltub pärast Muhu silla ehitust uuringute tulemustest.