Teatavasti otsustas valitsuskabinet eelmisel nädalal, et ministeerium analüüsib järgmise aasta märtsiks Saaremaa silla ehituse maksumust ja sotsiaalmajanduslikku mõju.

Kaalutluskoht valitsuses seisnes selles, et ettevõtjate tehtud ettepanek lahendada püsiühendus PPP-lahenduses (kontsessioonilepinguga) ei pruugi maksumaksja vaatest olla kokkuvõttes riigile positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

Kuid veelgi tähtsam: arvestades juba lähenevaid riigikogu valimisi, ei oleks valitsuse poolt kohane teha otsused, mis ajaliselt tuleb langetada järgmisel valitsusel ja riigikogul.

Küll aga pakub põhjalik ja järgmise aasta märtsiks valmiv sotsiaalmajandusliku mõju analüüs järgmisele valitsusele ja riigikogu koosseisule hädavajalikku taustainformatsiooni püsiühenduse arendustegevuste jätkamise üle otsustamisel.

Tänased püsiühenduse (sild/tunnel) maksumuse ja mõju hinnangud pärinevad 2011. aasta uuringutest. Neis on positiivne sotsiaalmajanduslik mõju saadud arvestusest, et riik ise finantseerib ehitust ning umbes 20 aastat maksavad silla või tunneli kasutajad selle eest ületustasu ning edasi võiks selle kasutus olla tasuta.

Ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti nn PPP-projekti pakkumuses aga peaks riik silla projekti finantseerima tänaste praamitoetustega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ja kasutajad lisaks maksma tasu kuni 50 aastat.

Sealhulgas, kui Natura täpsustatud hindamise tulemusena selguks, et silda ehitada ei saa, siis tunneli puhul oleks riigitoetuse vajadus enam kui kolm korda suurem kui tänased praamitoetused.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteede osakonna juht Ain Tatter selgitas ERR-ile, et nii silla kui tunneli hinnaindikatsioonid vajavad võrdlust tänaste tegelike hindadega.

Lisaks tuleb tema sõnul arvestada maavarade kättesaadavuse ja ehitushindadega, teades, et samal ajal ehitatakse ka Rail Balticut.

Kokkuvõtvalt toetas valitsus majandusministeeriumi seisukohta, et riigil pole mõistlik kiirkorras võtta vastu püsiühenduse rajamise otsust PPP-kontsessioonihankena ja algatada ressursimahukas eriplaneering.

Risk oleks suur, sest kui alles eriplaneeringu tulemusena selguksid tegelikud numbrid, mis püsiühenduse rajamise otstarbekust ettevõtjatega kahasse ei pruugi toetada, siis ei lähtuks see kuidagi maksumaksjate huvist.

Valitsus seadiski uuringu läbiviimise 2019. aasta märtsi lõpptähtaja kaalutlusest, et kui 2019. aasta valimistega seonduvalt koostatakse uut koalitsioonilepingut ja vastavalt valitsuse nelja-aastast tegevuskava, siis hiljemalt selle koostamise ajaks oleks poliitikutel olemas täpsustatud mõjude analüüs.

Tulevasel valitsusel seisab ees ka uue praamiveo hankelepingu sõlmimine ja lepingu kestuse määramine.