Valitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal, et majandusministeerium analüüsib järgmise aasta märtsiks Saaremaa silla ehituse maksumust ja sotsiaalmajanduslikku mõju.

See peab andma vastuse, kas ettevõtjate tehtud ettepanek lahendada püsiühendus PPP-lahenduses (kontsessioonilepinguga) on ikka maksumaksja vaatest riigile positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

Samuti leidis valitsus, et arvestades juba lähenevaid riigikogu valimisi, poleks kohane teha praegu otsused, mis ajaliselt tuleb langetada järgmisel valitsusel ja riigikogul.

Majandusministeeriumi hinnangul võttis valitsus tempo maha põhiliselt kolmel põhjusel, mille puhul tahetakse täpsemat selgust.

"Tegevustes olid ajalised vastuolud, graafik oli ebarealistlik ja ka sotsiaamajanduslik mõju pigem ei ole positiivne. Kolmandaks, me ei saa riskida sellega, et jätame määramatuse, et 2026 ei ole ei silda ega praami," selgitas ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter "Aktuaalsele kaamerale".

Ettevõtjate Raivo Hein, kes pakub riigile PPP-projekti, ütles ERR-ile, et ei hinda riigi otsust venitamisena.

"See, et me oleme üldse nii kaugele jõudnud, et asi läheb valitsuse kabinetti otsustamiseks ja sealt tuleb ka otsus, on edasiminek. Mis siis, et natuke jätab mulje, et kohe ei juleta vastutust võtta," kommenteeris ta.

"Siiski, otsus tuli ja järgmine aasta, nädal pärast valimisi peaks olema see tähtaeg, mil saame näha uut sotsiaalmajanduslikku uuringut ja kaasajastatud hinnauuringut," lisas Hein.

Ta ütles, et eraettevõtja teeks vajalikud uued hindamised küll tükk maad kiiremini ära, kuid avaldas lootust, et valitsuse võetud pikem aeg annab ka kvaliteetsema tulemuse.

Küsimusele, kas Saaremaa püsiühenduse teemast võib kujuneda valimisteema, vastas Hein, et praegu on käsil suured projektid nagu Rail Baltic ja Tartu maantee, mis kipuvad kuhjuma ühele ajale ja tekitavad mulje, et kõike ei jõua korraga.

"Aga kui poliitikud suudavad prioriteedi enda jaoks paika panda ja näha, et uuringu taga on ainult positiivsed tulemused - siis see võiks olla ka valimiste teema. Kas või praeguse Hiiumaa liini probleemi lahendaksime kohe ära," sõnas ettevõtja.

Reformierakondlasest riigikogu aseesimehe Kalle Laaneti hinnangul võib sillateema aga kerkida mõne erakonna lubaduseks. "Ma arvan, et see on üks osa lubadusest. Me räägime ühendustest laiemalt, aga kindlasti ma usun, et see sild võib olla ka üks soov järgmise nelja aastaga midagi ära teha. Ja kindlasti oleks ju mõistlik, kui sellel oleks rahva mandaat," ütles ta.

Ühest küljest oleks Heina sõnul tõepoolest vaja kaasajastatud andmeid, samas on uuringuid palju tehtud. "Olen veendunud, et see uus uuring näitab tulemust: sild on vajalik."

"Ärgem unustage, et praamiliiklus tundub odav ja hea lahendus. Paneme näiteks 30 miljonit euro praamidesse, aga unustame ära järelhoolduse kulud, sadamate kasumi, lennuliikluse, jäämurdmise, amortisatsioonikulu. Kogu järelkulu on kaks korda suurem kui silla puhul. Aga me jätkuvalt teeme seda, saamata aru, et tegutseme nagu kilplased," ütles Hein.

Majandusministeerium ei välista, et võimalike keskkonnaküsimuste leevenduseks vajalikud täiendavad kulutused võivad näiteks sillaehituse praegustest kalkulatsioonidest kallimaks teha.

"Isegi kui silda saab teha Natura alale, peavad sellega kaasnema leevendusmeetmed ja see mõjutab silla maksumust oluliselt. Toome näite: viimasel sillaehitusel Saksamaa ja Taani vahel läks silla maksumus kallimaks kui tunnel, seda just nende leevendusmeetmete tõttu," selgitas Tatter.

"Muidugi takerdub mõni lind silla postidesse ja kindlasti lähevad hülged silla ehitamise ajaks natuke kaugemale. Aga tegelikult me näeme seda, et sillapostide külge hakkavad hoopis kinnituma mitmesugused mereelukad ja väga sageli taoliste ehitiste kaudu hoopis ökosüsteemi mitmekesisus suureneb," kommenteeris teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.