Käibemaksu alalaekumise põhjuste osas konsensust ei ole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti maksusüsteem on rahvusvahelises võrdluses lihtne.
Eesti maksusüsteem on rahvusvahelises võrdluses lihtne. Autor/allikas: rahandusministeerium

Möödunud aasta suvest plaanitust oluliselt vähem laekunud käibemaksu alalaekumise osas Eesti ekspertide vahel konsensust ei ole. Viidatakse säästmise suurenemisele, majanduskasvu aeglustumisele või näiteks kiirematele maksutagastustele.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib käibemaksu laekumise vähenemise taga olla inimeste tarbimisharjumuste muutumine. Inimesed on asunud nimelt rohkem säästma. "Majanduskasv on loonud head eeldused kaudsete maksude tulu kasvuks, kuid inimesed kalduvad säästma. Vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning ajaloolist keskmist ületavale kindlustundele on inimesed tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Kiveste hinnangul ei olnud see samas ainus põhjus, miks selle aasta esimestel kuudel on käibemaksu laekumise kasv jäänud jalgu sotsiaalmaksu või tulumaksu laekumise kasvule. Tema sõnul on oluliselt langenud käibemaksu tasumise kasv ehituse, mootorisõidukite müügi ja hulgikaubanduse sektoris.

Lisaks märkis Kiveste, et käibemaksu laekumist mõjutas näiteks veebruaris negatiivselt maksu ja tolliameti tavapärasest veidi kiiremad, suurusjärgus 1,1 miljoni võrra, sisendkäibemaksu tagastused võrreldes eelmise aastaga.

Ka Eesti Panga hinnangul on inimesed rohkem säästma hakanud, kuid samas ei kirjelda see täiel määral käibemaksu alalaekumist. "Käibemaksu laekumine on aasta esimestel kuudel olnud väiksem kui eelarves kavandatud ning rahandusministeerium korrigeeris hiljuti oma kevadprognoosis allapoole ka terve aasta jooksul oodatavat käibemaksu laekumist," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

"Majapidamised on viimasel ajal küll säästmist suurendanud, kuid sissetulekute kasvu kiirenemine on siiski võimaldanud ka tarbimise kasvul püsida hoogne. See paistab silma ka käibemaksu laekumises, sest jaekaubanduse poolt makstud käibeks on jõudsalt suurenenud – jaanuaris-veebruaris umbes 15 protsenti enam kui aasta varem. Maksulaekumise nõrgenemine tuleb aga peamiselt ehitusest, mootorsõidukite müügist ja hulgikaubandusest," lisas Kattai.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on käibemaksu alalaekumise taga Eesti majanduskasvu aeglustumine. "Meie hinnangul varimajandus tervikuna viimase aasta jooksul kasvanud ei ole ning pigem prognoosime pisikest langust. Käibemaksu laekumise kasvu languse peamiseks põhjuseks alates eelmise aasta teisest poolest on olnud majanduskasvu tempo aeglustumine," rääkis maksu- ja tolliameti kommunikatsioonijuht Rainer Laurits.

"Käibemaksu oodatust väiksemat laekumist on eelarve laekumiste mõttes tervikuna tasandanud mõnevõrra parem tööjõumaksude tasumine. Madala töötuse määra juures on palgakasvu surve jätkumas, mis on avaldumas ka ettevõtete kasumlikkusele, kuna käibed samas tempos enam ei kasva," lisas ta.

Käesoleva aasta eelarves on käibemaksust tulu prognoositud 2,55 miljardit eurot. Aasta esimese kahe kuuga on sellest laekunud 14 protsenti ehk 6,2 protsenti enam kui möödunud aasta esimese kahe kuuga, mis jääb eelarves prognoositule alla. Tasumise kasvu panustasid tegevusaladest enim jaekaubandus ning joogitootmine ja langusesse ehitussektor.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: