"Riigieelarve seaduse järgi võib kavandada struktuurset puudujääki kuni 0,5 protsenti SKP-st aastas, kui eelnevalt on kogutud vähemalt sama suur struktuurne ülejääk. Kuna 2018. aasta struktuurne puudujääk kujunes sellest suuremaks, tuleb juba sel aastal asuda eelarvepositsiooni parandama," teatas eelarvenõukogu neljapäeval.

Riigieelarve seaduse järgi peab struktuurset eelarvepositsiooni parandama vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuniks valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal on uuesti saavutatud.

Eesti valitsussektori struktuurne puudujääk oli 2018. aastal rahandusministeeriumi hinnangul 1,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on suurem, kui riigi eelarvestrateegias või riigieelarve koostamisel eesmärgiks seati, tõdes eelarvenõukogu. Struktuursele puudujäägile 2018. aastal viitavad ka eelarvenõukogu arvutused. Vaatamata keskmisest kiiremale majanduskasvule on valitsussektori eelarvepositsioon nominaalses ja struktuurses puudujäägis juba kolmandat aastat järjest.

Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb sel aastal struktuurseks puudujäägiks 1 protsenti SKP-st, mis on ligilähedane suurimale lubatud puudujäägile selleks aastaks, milleks on 0,9 protsenti SKP-st. Eelarvenõukogu hinnangul pole aga nii suur struktuurne puudujääk õigustatud, kuna majanduse olukord on endiselt hea. Eelarvenõukogu soovitus valitsusele on taastada struktuurne tasakaal juba tänavu.

Eelarvenõukogu viitas, et Eesti majanduse kõrgkonjunktuur jätkus 2018. aastal, kui nii majanduse nominaalkasv kui ka riigieelarve maksutulude kasv ulatusid ligi üheksa protsendini. Sellest hoolimata kujunes oodatust nõrgemaks valitsussektori eelarvepositsioon, mis oli statistikaameti hinnangul nominaalses puudujäägis 0,5 protsenti SKP-st.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri on avaldatud veebilehel www.eelarvenoukogu.ee.