"Eelarve põhines ju eelmise aasta suvisel majandusprognoosil. Samas nägime, et juba eelmise aasta lõpus oli käibemaksu laekumine suhteliselt nõrk. Seetõttu kärpisime kevadises majandusprognoosis käibemaksu laekumise prognoosi," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhaja kohusetäitja Erki Lõhmuste ERR-ile.

Kevadel prognoosis ministeerium, et käibemaksu laekub aasta peale 55 miljonit vähem kui oli kavandatud riigieelarves.

Küsimusele, kas aasta teine pool võiks käibemaksu laekumise puudujäägi tasandada, ütles Lõhmuste, et ilmselt nii see ei lähe. "Nulli see ei tule selgelt. See 55 miljonit oligi see, mis me 2019. aasta (kogu)numbrit allapoole võtsime," märkis ta.

Rahandusministeeriumi esindaja lisas, et praegust laekumise seisu täpselt veel öelda ei saa, see peaks selguma septembri alguses avaldatavas uues prognoosis.

Aastases võrdluses on käibemaksu tasumised langenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt hoonete ja rajatiste müügi vähenemisest.

"Kui sektorite kaupa vaadata, siis aasta alguses olid ehitus ja mootorsõidukid väga kehvad. Ehituse puhul on see olukord enam-vähem säilinud, aga mootorsõidukite puhul me tegelikult juba näeme, et viimastel kuudel on kasv ilusti taastunud ja see enam nii suur murekoht ei ole," rääkis Lõhmuste. Tema sõnul on ka ehitussektori üldine pilt suhteliselt hea, kuid käibemaksu ei laeku sealt oodatud mahus, kuna ehitajad ei müü. Eriti suur on olnud tagasiminek rajatiste puhul.

"Prognoosi mõttes nägime tagasiminekut valitsemissektori investeeringutes. Sealt nii suurt kasvu ei tule, mis seal varasemalt oli," ütles Lõhmuste. "Siin ei ole küsimus ainult riigieelarves, vaid ka kohalikes omavalitsustes, kuidas nemad parajasti investeerivad," lisas ta.

Samas on riigieelarves kavandatust paremini laekunud füüsilise isiku tulumaks ja sotsiaalmaks, mistõttu käibemaksu 55-miljoniline alalekumine ei tekita maksutuludesse sama suurt miinust, vaid see jääb rahandusministeeriumi kevadprognoosi andmetel 26 miljoni suuruseks.

"Nad tasandavad osaliselt. Kokkuvõttes ikkagi võrreldes eelarvega me tõenäoliselt näeme alalaekumist," tõdes Lõhmuste, kes rõhutas veelkord, et eelarveprognoos tehti eelmise aasta suvel, aga sellele järgnevalt on laekumised olnud eeldatust kehvemad.

Oodatud 26 miljoni võrra väiksem maksulaekumine on umbes 0,23 protsenti tänavuse riigieelarve mahust.

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maht tänavuses eelarves on 7768 miljonit eurot, mida rahandusministeerium oma kevadprognoosis kärpis 7742 miljonile eurole. Käibemaksu on riigieelarves plaanitud koguda 2550 miljonit, mida kevadprognoosi andmeil laekub siiski aasta lõpuks 2495 miljonit.