Tallinna viimaste aastate suund on olnud eelisõiguse andmine ühistranspordile, et vähendada autoliikluse kasvu kesklinnas ja suurendada ühistranspordi kasutajate ja kergliiklejate arvu. Selline mõtteviis on leidnud ka vastaseid. Viimati tekitas vastakaid arvamusi mullu sügisel valminud Gonsiori tänava ümberehitus.

Kas Gonsiori tänav, kus peale ümberehitamist jäi sõiduautodele vaid üks rada ja ühistranspordile kaks, on ikka mõistliku lahendusega, Tallinna transpordiametist veel öelda ei osata, kuid pole võimatu, et tulevikus seal liikluskorraldust muudetakse.

"Gonsiori tänav, kas seal peaks tegema mingeid muudatusi – seda on täna veel natuke vara öelda, aga mõne aja pärast saab täpsemalt öelda, kas see peaks jääma nii või peaks muutma," ütles transpordiameti liikluskorralduse osakonna juht Talvo Rüütelmaa, kelle sõnul ei saa Gonsiori tänava liikluskorraldust vaadata lahus kogu kesklinna liiklusest.

"Seda tuleb vaadata laiemalt. Kui vaadata ühte lõiku, tulevad eksiarvamused. Transpordiametis me vaatame ühistransporti, autoliiklust, kergliiklust koos ja omavahelises suhtes. Siis leitakse tasakaal," lausus ta.

Rüütelmaa sõnul peab enne Gonsiori tänava liikluse suhtes otsuse tegemist ootama, kuhu jõutakse välja praeguseks toppama jäänud Tallinna peatänava projektiga.

Kesklinn pole läbisõitmiseks

Ühistranspordirajad on siiski end õigustanud. "Ühistransport on nendega kindlasti saanud juurde ühenduskiirust, atraktiivsust. Kui vaatame maailma, eriti Lääne-Euroopa poole, siis ega teist head lahendust ei ole. Kui me vaatame, et üks buss võrdub 60 sõiduautoga, siis nii ta on, sellest faktist me üle ei saa," rääkis Rüütelmaa, kelle sõnul tähendaks teede laiemaks ehitamine ühtlasi seda, et autosid tuleb järjest juurde.

Kuid kui ka eelistada ühistranspordi arendamist, ei tähenda see sugugi, et autode liikumine kesklinnast üldse ära keelataks.

"Päris autovabaks ei saa mitte ükski linn. Ka kesklinn, südalinn, vanalinn vajab teenindamist, kindlasti on sinna vaja tuua kaupa, prügi vedada, tagada liikumispuudega isikutele ligipääs. See pilt on kirevam kui lihtsalt küsida, et kas muudame autovabaks või ei," selgitas Rüütelmaa.

Samas ei pea pealinna liikluskorralduse juht päris õigeks ka seda, et kesklinna kasutatakse transiitliikuse koridorina. "Tuleb leida tasakaal, nii et see, kellel on kindlasti vaja kesklinna sõidukiga pääseda, ta seda saab teha, aga see, kes tahab kasutada Viru ringi transiitliikluseks, tulles Lasnamäelt ja sõita edasi Kakumäele, siis see päris õige ei ole," rääkis ta.

Väike ringtee peaks aitama

Et transiitliiklust kesklinnast eemale suunata, on Tallinn nii ehitamas kui planeerimas uusi teid. Praegu käib Reidi tee ehitus ja selle valmides peaks vähenema kesklinnas märgatavalt Põhja-Tallinnast ja sadamast ning teiselt poolt Piritalt ja Viimsist saabuv autode tulv.

Rüütelmaa sõnul peaks veelgi rohkem kesklinna liiklusele mõjuma väike ringtee, mis ühendab omavahel Lasnamäe ja läänepoolse osa Tallinnast ning peaks märkimisväärselt vähendama liikluskoormust Ülemiste sõlmes. Praegu on väikese ringteega jõutud eelprojektini.

"Siis loodetavasti perspektiivis Viljandi maantee läbimurre Retke teele, siis veel mõned raudteealused tunnelid – see kõik toob leevendust liiklusele," ütles Rüütelmaa. "Kui tulevikus on võimalik sõita Viljandi maanteelt pikendusega otse Mustamäele, pole vaja sõita läbi Tammsaare tee ja Järvevana, siis see toob kindlasti leevendust sinna. Kui Tehnika ja Kotka tänav omavahel kokku saavad, siis peaks see vähendama Tehnika tänava ummikuid, samamoodi vähendama koormust Kristiine ristmikul."