Ehkki sotsiaaldemokraatidel on täielik põhjus pisut pidutseda, olid mõneski mõttes hoopis Põlissoomlased nende valimiste võitjad.

"Parempopulism, uusrahvuslus on Soomes selgel tõusuteel. Põlissoomlaste häältesaak, võttes arvesse, et partei paari aasta eest lõhki läks, on tõesti väga suur ehk nad peaaegu said suurima partei staatuse," nentis Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Mika Aaltola.

Kuigi ka Põlissoomlastel pole põhjust teiste parteide ees uhkustada, sest nendegi toetus on samas kategoorias vanade suurparteide omaga. Üks Põlissoomlaste võidu põhjus on üldistes üleeuroopalistes suundumustes.

"On juhtunud selline üleeuroopaline ilming, et poliitiline tsenter, nii parem- kui ka vasakpoolne, on kaotanud toetust ja klassikalised parteid, mis nii Soomes kui ka mujal Euroopas, näiteks Saksamaal on ehitanud ühiskonda pärast Teist maailmasõda, on kaotanud poliitilist poolehoidu," nentis Aaltola.

Teiseks Põlissoomlaste edu aluseks on aga valimiste üks keskseid teemasid - kliima.

"Siin on selline Soome keskklassi hirm, et kas peame ohverdama oma autod ja praeguse eluviisi ja mida kõike veel. Sedagi kõike näeme me Põlissoomlaste tõusuna nendel valimistel," lausus endine MTV3 poliitikatoimetaja Raimo Pitkänen.

Põlissoomlased ei pea inimtekkelist kliimamuutust küll olematuks, küll aga leiavad nad, et kliimamuutuse pärast ei pea kannatama lihtne soomlane. Esimees Jussi Alla-aho on nimetanud kliimamuutuse ümber toimuvat paranoiliseks.

Kõik ülejäänud parteid leiavad, et kliimamuutuse vastu peaks midagi ette võtma.

"Sotsidel on suurtest parteidest kõige auahnem keskkonnaprogramm. Ma loodan, et kogu Soome õnnestub kaasata kliimaarutellu ja et kogu Soome saab teada, et probleemile nimega kliimamuutus on olemas lahendus," märkis sotsiaaldemokraatide kandidaat Elisa Gebhard.

"Kui me räägime kliimamuutusest, siis seegi on minu arust vastutusküsimus ja kui me tahame, et meil veel 50 või 100 aasta pärast oleks maakera, millel elada, siis me peame selles osas midagi tegema," arvas omakorda Koonderakonna kandidaat Veera Hellman.

Poliitpildi üldine killustatus tekitab olukorra, kus kõik parteid ajavad ägedalt oma edu taga ning ilmselt pole keegi naljalt nõus oma valimislubadustest valitsuskõnelustel loobuma. Selle tõttu hakkavad valitsuskõnelused kindlasti venima.

Üks suuri küsimusi on, kas Põlissoomlased võetakse uude valitsusse või mitte. Selle osas lähevad vana teleajakirjaniku ning elukutselise poliitikaeksperdi arvamused lahku.

"Suured parteid on endisest väiksemad ja arvan, et valitsusse on vaja õige mitut parteid ja valitsusläbirääkimised on rasked. Ma pole päris sada protsenti kindel, et Põlissoomlased välja jäävad, kuid üsna raske neil on, eriti kui sotsiaaldemokraadid hakkavad valitsusläbirääkimisi pidama, siis on üsna selge, et Põlissoomlased ei ole valitsuses, et seal on üks suurtest kodanlikest parteidest, Keskerakond või Koonderakond ja siis Rohelised, Vasakliit, Rootsi Rahvapartei või umbes nii," prognoosis endine MTV3 poliitikatoimetaja Pitkänen.

"Soomes ei ole samasugune olukord nagu Rootsis, kus parteid on juba ette otsustanud, et teatud parteidega koostööd ei tehta. Soomes sellist olukorda ei ole, vaid nagu varasemaistki valimistest näha, Põlissoomlased tõusid valitsusse. Nüüd võib olukord olla nende seisukohalt raskem, kuid valimismatemaatika on üldse selline, et saavutatakse toimiv enamusvalitsus ja see soodustab ka Põlissoomlaste võimalusele mõtlemist," arvas professor Aaltola.

Küll on suurem osa Soome poliitikavaatlejaid veendunud, et valitsus suudetakse moodustada enne Soome eesistumisaja algust Euroopa Liidus ehk siis enne juunit. Ei peeta eriti tõenäoliseks, et valitsus üldse moodustamata jääb ning erakorralised valimised tulevad.

Olukorda Soome poliitikas analüüsis "Välisilma" stuudios ajakirjanik Rain Kooli (lisatud videos).