Siim Kallas riigikogus Jüri Ratasele: põhiline, ärge närveerige! ({{commentsTotal}})

Siim Kallas riigikogus.
Siim Kallas riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Opositsiooni jäämisega arvestanud reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid esitasid uut valitsust moodustavale Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele kümneid ja kümneid teravaid küsimusi. Suur osa puudutas neist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmete niiöelda reljeefseid väljaütlemisi.

Ratas astus kõnepulti kell 14, siis pidas umbes pooletunnise kõne ja siis algas küsimuste aeg. Seejäral toimus hääletus. Istung lõppes protokolli järgi kell 17.44. Ratas vastas süüdistustele mitmel korral, et koalitsioonileppes on kõik kenasti kirjas ning uus koalitsioon hakkab Eesti ühiskonda sidustama. Ja ründavatele küsimuste peale ta tänas ja ka vabandas.

Näiteks olgu Reformierakonda kuuluva Valdo Randpere küsimus: "Milline õnn! Aitäh! Hea Jüri! Kuule, kui sa niimoodi edasi vastad, et sa küsimuse asemel räägid oma juttu ainult, siis see sinu eelmine jutt naeratusest kõlab rohkem nagu jutt irvitamisest. Aga mul on sulle küsimus. Enne valimisi sa välistasid koostööd EKRE-ga ja nende väärtustega ja nüüd sa ometigi oled EKRE-ga koos valitsust loomas. Ja ma tahtsin täpsustada, et need väärtused, nagu antisemitism, rassism, erinevate ühiskonnagruppide ähvardamine sõltuvalt nende sättumusest, veendumustest, elukutsest, et need on sinu jaoks tänapäeval siis aktsepteeritavad. Ja kui nad on seda, et kas tõesti selline inimene, kes selliseid väärtusi ja väärtushinnanguid jagab, sobib ikka Eesti Vabariigi peaministriks. Aitäh!"

Kristina Šmigun-Vähi küsis: "Hea peaministrikandidaat! Kõigepealt ma tahaks öelda, et te räägite väga ilusti ja väga ümaralt. Ma sellepärast mõtlesin, et ma ei hakka midagi tõsist küsima, aga ma küsin ainult ühte asja: kas te päriselt ka usute kõike, mida te räägite? Aitäh!"

Muidu pikalt vastanud Jüri Ratas vastas: "Jah."

Riigikogu istungi stenogramm muutmata kujul:

Esimees Henn Põlluaas 
Aitäh, lugupeetud riigikogulased! Kas peaministrikandidaat Jüri Ratasele on küsimusi? Nagu näha, on neid päris palju. Esimesena saab küsimuseks sõna Jüri Jaanson. Palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Asun kohe asja juurde. Te olete peaministrina ametis olnud viimased kaks ja pool aastat. Ametisse asudes muutsite tulumaksusüsteemi, mille tulemusena peavad töötavad pensionärid oma pensionite pealt jätkuvalt täiendavat tulumaksu tasuma. See on töötavate pensionäride ebaõiglane kohtlemine.

Lubasite veel eelmise koalitsiooni ajal, aga nüüd ka Keskerakonna valimisplatvormis, et täiendavad tulumaksud pensionitelt te kaotate, aga see on seni lubaduseks jäänud. Uurin nüüd, millised on teie plaanid pensionite täiendava tulumaksustamise kaotamisega teie uue ametiaja jooksul? Koalitsioonilepingust ma sellele selgust ei leidnud. Selgitage, palun! Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, austatud Jüri Jaanson, ma tänan teid selle küsimuse eest! Ma ütlesin ka seda välja oma kõnes, et ma tõesti pean oluliseks, et meie väärikad, meie vanemad ja vanavanemad, et need inimesed tuua välja vaesusest. Te nimetasite oma küsimuses Keskerakonna valimisplatvormi. Tõsi, seal sees oli kaks peamist suunda – üks oli erakorraline pensionitõus lisaks indekseerimisele ja teine oli tulumaksu määra või tulumaksuvabastuse tõstmine siis 500-lt eurolt 250 euro võrra 750 euroni.

Nüüd see esimene põhimõte on kindlasti selles koalitsioonileppes ju sees ja selle ma lugesin ka välja, et koalitsioon toetab erakorralist pensionitõusu. Teatavasti aprillikuu jooksul on tulnud välja Rahandusministeeriumi kevadprognoos, mis puudutab ka eelmise aasta eelarve seisu, mis näitab seda, et hetkel, arvestades meie eelarve baasseadust ja ka rahvusvahelist kohustust Euroopa Liidus, tuleb eelarvega väga tõsiselt tegelda eeloleva maikuu jooksul, kui tehakse riigi eelarvestrateegiat. Nii et erakorralisest pensionitõusust me ei ole loobunud, aga loomulikult on see seotud riigieelarveliste vahendite ja võimalustega.

Nüüd, tulumaksuvaba miinimumi määr on tõesti olnud eelmisele valitsusele prioriteediks, et seda tõsta. Ja teie nüüd juba pikaajalise Riigikogu liikmena mäletate, ma usun, seda olukorda ju hästi, kui, ma arvan, et ma ei eksi, see oli Reformierakonna valitsuse juhtimise ajal, kui pureleti ja jageleti selle üle, kas tõsta seda miinimummäära viis eurot või 10 eurot, mis andnuks siis inimestele igakuiselt seal paar eurot juurde netosummana tulude osas.

Eelmise, nüüd lahkuva koalitsiooni seisukoht oli tõesti see, et seda teha jõuliselt, tõsta 500-euroni ja nagu me teame, siis väga paljudele madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele oli see kuni 60 euro, 64 euro lisandumine igakuiselt. Töötavate pensionäride osas kindlasti ei maksustata ju kedagi Eestis erinevalt, tulumaksu määr on kõigile üks ja seesama. Tõsi on see, et mida on selles sektoris tehtud, kus töötab täna väga palju väärikaid inimesi, mis on haridusvaldkond, mis on sotsiaalvaldkond, et nendes sektorites on viimase paari aasta jooksul tehtud oluline palgatõus, mingites sektorites 10–12%, mingites sektorites kuni 20%. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Järgmisena palun Jürgen Ligi. Kuidas? Vabandust, Valdo Randpere oli enne, siis tuleb Jürgen Ligi.

Valdo Randpere 
Milline õnn! Aitäh! Hea Jüri! Kuule, kui sa niimoodi edasi vastad, et sa küsimuse asemel räägid oma juttu ainult, siis see sinu eelmine jutt naeratusest kõlab rohkem nagu jutt irvitamisest. Aga mul on sulle küsimus. Enne valimisi sa välistasid koostööd EKRE-ga ja nende väärtustega ja nüüd sa ometigi oled EKRE-ga koos valitsust loomas. Ja ma tahtsin täpsustada, et need väärtused, nagu antisemitism, rassism, erinevate ühiskonnagruppide ähvardamine sõltuvalt nende sättumusest, veendumustest, elukutsest, et need on sinu jaoks tänapäeval siis aktsepteeritavad. Ja kui nad on seda, et kas tõesti selline inimene, kes selliseid väärtusi ja väärtushinnanguid jagab, sobib ikka Eesti Vabariigi peaministriks. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, hea Valdo, sinu küsimuse eest! Eks see küsimus ole alati ju selles, et kas me soovime ja tahame kuulata või ei taha. Ma ei tea, kust kohast sa võtad need põhimõtted, mida sa oma küsimuses mulle omistasid. Jah, ma ütlesin, nende väärtustega, mida väga paljud sellised väljaütlemised EKRE poolt olid, et ma ei saa koostööd teha. Nüüd, kui sa ütled, et tänane valitsus toetab – ma ei taha isegi neid sõnu mainida, mida sa oma küsimuses välja tood –, et seda toetab kuidagi, siis ma ei tea, kas sa ei ole soovinud või sa ei taha, aga ma soovitan sul lugeda sedasama koalitsioonilepet, mis ütleb ju väga selgelt, et me ei tolereeri, me ei toeta rahvustevahelist vaenu, me ei toeta antisemitismi jne. Ma arvan, et lähtuma me peaksime ikkagi sellest, mis on koalitsioonileppesse kirja pandud. Ja tõsi, need väärtused, mis siin koalitsioonileppes on kirjas, need on minu jaoks olulised. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Järgmine küsimus on Riigikogu liikmel Jürgen Ligil.

Jürgen Ligi 
Aitäh! Härra Ratas, ei saa salata, et teie naeratus on lahke, aga see on läinud ühiskonnale väga kalliks. Headele aegadele vaatamata on eelarve olnud järjest mitu aastat nominaalses miinuses ja kumulatiivne struktuurne miinus on terve miljard. Et see oleks ikka kindel, et see ei juhtuks, siis esimeseks asjaks te ju lõdvendasite enda jaoks eelarvereegleid. Öelge palun, kas te alustate nüüd seekord samuti, lasete eelarvereeglid lõdvemaks, või hakkate vigu parandama.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teie küsimuse eest! Ma pean seda hästi oluliseks, seda rahandus- ja fiskaalpoliitilist seisu ja olukorda. Nagu ma vastasin härra Jaansoni küsimusele, siis ma ütlesin, et need eelarvelised näitajad, mis käisid eelmise aasta kohta, tulid välja selle aasta aprillikuu alguses. Ma pean kindlasti oluliseks seda, et kui on toimunud teatud valdkondades, näiteks nagu pensionide väljamaksmine, näiteks nagu vanemahüvitise väljamaksmine, näiteks nagu teatud investeeringute tegemine, ülekulu, mis on suurendanud 2018. aasta eelarve miinust, siis loomulikult tuleb seda parandama hakata koheselt.

Kui see vajadus on 2019. aasta riigi eelarvestrateegia käigus, siis seda tuleb kindlasti teha. Ma arvan, et see vajadus on. Nüüd on küsimus selles, mis saab selle aasta eelarvest. Selle aasta eelarve osas on hetkel Rahandusministeeriumi positsioon minu meelest järgnev, et neid parandusi saab teha ka sügisel lisaeelarvet tehes. Nii et ma pean seda oluliseks, kui te küsite, et kas me kuidagi hakkame lõdvendama riigi eelarvepoliitikat, siis ma tea, kust kohast te sea välja loete, see eeldus on vale. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Kas Jürgen Ligil on protseduuriline küsimus? Palun.

Jürgen Ligi 
Härra juhataja! Palun öelge, kas peaminister peab vastama küsimustele või ta tohib rääkida millest iganes. Mina küsisin, kas ta alustab ka oma uut ametiaega eelarvereeglite lõdvendamisega. See oli väga konkreetne küsimus, ma palun sellele vastust saada.

Esimees Henn Põlluaas 
Aitäh! Täpselt samamoodi nagu teil, austatud Riigikogu liige, on õigus küsida peaministrikandidaadilt vastavalt oma soovile, siis ka peaministrikandidaadil härra Jüri Ratasel on õigus vastata teile nii, kuidas tema kõige paremaks ja õigemaks peab. Aitäh! (Keegi plaksutab.) Nii, palun nüüd Liina Kersna.

Liina Kersna 
Aitäh, austatud Jüri Ratas! Te olete korduvalt kinnitanud, et loodava koalitsiooni liikmed leppisid juba koalitsiooni moodustamise peetavate konsultatsioonide avapäeval kokku, et valitsuse loomiseni jõudmise korral seisab see sidusa salliva ühiskonna eest. Ilus eesmärk, igal peaministril tõenäoliselt on olnud selline eesmärk.

Samal ajal me oleme kuulnud konsultatsioonide käigus, kuidas neile, kellele need konsultatsioonid ei ole sobinud, neid on soovitatud minna elama Kanadasse, naistearste on korduvalt nimetatud mõrvariteks, kõik Eesti Kontserdi korraldajad on pisut põrunud, seal kontserdil osalejad on loomakari jne. Ja teie olete pidanud vabandust paluma, olete nimetanud selliseid sõnavõtte kohatuteks ja täna te tänate. Kuidas teile tundub, kas teie koalitsioonipartner EKRE on juba teie kõige esimest kokkulepet tänaseks murdnud ...

Esimees Henn Põlluaas 
Aeg on täis. Aitäh!

Liina Kersna 
... või saabki selliste väljaütlemistega luua sidusat ühiskonda? Aitäh! 

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Selle koalitsioonileppe raames, mida on kokku leppinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa erakond ja Keskerakond, saab tõesti ehitada sidusat ja ühtehoidvat Eestit. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof 
Aitäh! Minu küsimus haakub Liina Kersna küsimusest. Miks te upitate valitsusse radikaalsete hoiakutega erakonda, kes ei vali vahendeid, kelle juhtpoliitikute harjumuspärasesse kõnepruuki kuuluvad sõnad "immigrandiprussakas", "tibla", kes lubavad kohtunike pead veerema panna ja, nagu ka Liina ütles, naistearste nimetavad mõrvariteks? Tõesti, see kõnepruuk on igapäevane.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile, proua Heljo Pikhof! Neid mõtteid või neid sõnu, mida te kasutasite, selles koalitsioonileppes te ei leia. Punkt üks. Punkt kaks, ma saan aru, et on väga mugav ja teile kui kogenenud ja oskuslikule poliitikule neid tuua välja, mida üks või teine poliitik on öelnud oma sõnavõttudes või kirja pannud. Aga mulle tundub, et ega selle näpuga näitamise osas me väga kaugele ei jõua.

Sest et minu vastus siin võiks ju olla täpselt teile vastassuunas, mida on öelnud ühe erakonna üks, teine või teise erakonna kolmas, neljas poliitik. Ma arvan, et see ei vii meid eriti palju edasi. Me võib-olla saame sellega siin saalis sellise debati, mis rahuldab siis küsijat, et voh, kus ma sain panna, aga ma arvan, et see tõesti ei vii edasi ja mina kaitsen siin teie ees täna ja palun teie toetust loodavale koalitsioonile, mille põhimõtteid, mille väärtusi ma teile oma sõnavõtus tutvustasin. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus 
Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Valitsusjuhi üks ülesanne on kindlust sisendada inimestesse, et leida kestlikke ja tarku lahendusi Eesti elu edenemiseks. Millega te sisendate kindlust nendele veel noortele inimestele, kes alustasid teise pensionisambasse raha kogumist, väga paljud nendest kohustuslikult, kuid valimiste-eelne ja jätkuv poliitiline heitlikkus teise samba teemal on tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid. Ja samas on vanem põlvkond jäetud ilma pensioni erakorralisest tõusust, mida te rõhutasite juba eelmisel valitsemise perioodil ja rõhutasite ka nüüd enne valimisi kampaania ajal. Kas teile ei tundu, et te natukene õhutate siiski pingeid põlvkondade vahel selle käiguga ka? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Kõigepealt teie küsimuses see teine pensionisammas. Loodav koalitsioon seda kindlasti ei kaota ja seda pole mitte kuskil kokku lepitud. Kui inimene või kui noorem põlvkond, nagu te küsisite, soovib liituda teise pensionisambaga, siis ta saab seda teha – täna, homme ja ülehomme, aasta pärast ja kahe aasta pärast ja samadel tingimustel, mis on täna.

Tõsi, koalitsioon on öelnud seda, et teine pensionisammas, tema tootlikkus peaks olema suurem, ja on öelnud ka seda, et me soovime välja töötada seaduseelnõu, et muuta see vabatahtlikuks, aga kindlasti ei loobu me või ei kaota me teist pensionisammast. 

Nüüd sellele erakorralisele pensionitõusule, ma saan aru, et selle peale on ju mugav vajutada ja öelda, et kus kohas see on ja millal see tuleb. See on jätkuvalt Keskerakonna, aga ka loodava valitsusliidu põhimõte, et kui neid võimalusi, rahalisi võimalusi on, siis erakorraline pensionitõus teha, sest kui me vaatame seda pensionide suurust täna ja võrdleme seda suhtelise vaesuse piiriga, siis kahjuks me peame ju ütlema seda, et see piir on kõrgem kui keskmine vanaduspension. See vahe on kuskil suurusjärgus sadakond eurot. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann 
Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teile meeldib ennast näidata kui õigluse kehtestajana Eesti riigis. Te saite peaministriks 2016. aastal. Statistikaameti andmetel elas 2017. aastal suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast, mis on võrreldes varasema aastaga 1,6 protsendipunkti rohkem, absoluutses vaesuses elas 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest, mis on eelneva aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem. Seejuures on suurenenud suhtelises vaesuses elavate 65-aastaste ja vanemate arv koguni 6,3 protsendipunkti. Kas te nõustute minuga, et te olete neid petnud? Mis on teil öelda neile tuhandetele eakatele, kes teie juhitud valitsuse majanduspoliitika mõjul on langenud vaesusse? Neid on tuhandeid ainuüksi ühe aasta jooksul.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Austatud Annely Akkermann! Armas Annely, kõigepealt tere tulemast tagasi Riigikogusse! Palavad tervitused läbi sinu Kihnu saarele! Ma nägin kui usinasti sa seda oma küsimust lugesid ja kindlasti tunnustus neile, kes sul on aidanud seda küsimust ette valmistada. Selle lõksu langes ka Reformierakonna fraktsioon XIII koosseisus. Seal on üks suur probleem, mis selle küsimuse püstituses on – te võrdlete valesid aastaid. Tulumaksuvaba miinimum hakkas kehtima aastast 2018 ja teie räägite eelnevatest aastatest. Nii et tuleb need alused ära parandada ja siis te näete, et need numbrid on hoopis sootuks positiivsemad. Nii et ma soovin selleks jõudu sulle! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast 
Aitäh, härra koosoleku juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mul tekkis kiuslik küsimus siit täna kuulates ja see on see, et kas ma pean teid uskuma nüüd täna, kui te väidate, et Eesti riik on hästi arenenud või siis, kui väga suur, ka teie erakonda kuuluv seltskond on väitnud, et 17 aasta jooksul, kui Reformierakond on olnud valitsuses, pole mitte midagi tehtud. Aga ma ei taha sellele küsimusele vastust.

Ma küsin hoopis selle kohta, et loen Keskerakonna valimisplatvormi, kus on selgelt kirjas, et käivitame riikliku programmi igale abivajajale hooldekodukoha tagamiseks, toetades vajadusel riigi poolt hooldekoduteenuse eest tasumist. Ja üllatav-üllatav, võtan ma lahti siis koalitsioonilepingu, seal ei ole hooldekodudest enam sõnakestki ja üsna üldsõnaline on see hädasolijate ja vanade inimeste toetamise kohta käiv jutt. Kuidas te seda seletate? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma ausalt öeldes ... Noh, minu kogemus tõesti ei ole nii pikk kui teie kogemus siin Riigikogus, aga ma ei teagi, kas siin üldse ongi kiuslikke küsimusi olnud. Reformierakonna poolt alati ju sisulised, tasakaalukad, Eesti elu soovivad edasi viia. Nüüd te ütlesite seda, et te ei soovi sellele küsimuseosale vastust, aga ma ikkagi soovin seda markeerida. Kui te ütlete, et see 17 aasta jooksul on siin Keskerakonna juhtivpoliitikud öelnud, et Reformierakond pole Eesti elu edasi viinud. No ma nii kriitiline ei oleks, ma arvan.

Ma ütlesin ka oma kõnes ju, näiteks kaitsepoliitika valdkonnas ma tunnustasin nii Reformierakonda kui Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, aga ma arvan, et ka Keskerakonna väga paljud näiteks fraktsioonijuhid eelnevatest koosseisudest, no ma ei oska öelda, kas nüüd need kõik kriitikad, mida on fraktsioonijuhid öelnud, et kas see alati vastab tõele, kas see alati vastab tõele. 

Aga nüüd teie küsimuse loomulikult oluline püstitus, mis on seotud hooldusküsimusega, hooldekodude küsimusega, omastehooldusega. See on kindlasti selle koalitsiooni prioriteet, et seda inimeste enda osakaalu vähendada, et inimestele anda rohkem võimalusi koduhoolduseks, kui see enam ei aita või see pole võimalik, siis et ta saab sinna hooldekodusse minna.

Ma arvan, et see on ka sellises 101-aastases Eesti riigis nagu väärikuse küsimuses, et kui inimene on oma tööd teinud, olgu see staaž 40 või 44 aastat, siis on oluline ka see, et ta ei peaks oma pensionist nägema ainult võimalust olla hooldekodus, mis nii või teisiti on, ma arvan, enamus juhtudel sundvalik 16-17 päeva ja siis mõelda, kuidas tema laps või lapselaps või kohalik omavalitsus aitab seda hooldekoduosa tasuda. Ma arvan, et see on Eesti ühiskonna väga terav probleem. Sama ma ütlen ka omastehoolduse või koduhoolduse mõttes, et need perekonnaliikmed, kes tagavad oma lähedase hooldust, saaksid tegelikult ühiskonnaelus aktiivselt edasi osaleda. Nii et see lahendus on, ma arvan, suuresti ikkagi see, et me suudame just seda maksumust perekondadele ja sellele inimesele, kes seda teenust vajab, toetada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender 
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ütlesite enne valimisi, et ei tee EKRE väärtustega koostööd, kordasite seda tänagi omal moel üle. Te seisate siin ja palute rahvaesindajate usaldust. EKRE väärtused ei ole muutunud, ometi otsustasite te hakata EKRE võimule toojaks. Mis teie sõna maksab, miks me peaksime teid usaldama? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Ma veel kord ütlen, et need väärtused, mille raames see koalitsioon töötab, on olemas koalitsioonilepingus ja kirjas. Nüüd te küsite, miks see olukord on selliseks kujunenud. See on olnud aus kõrgema võimu tahe, kui ta valis XIV koosseisu ja siin ei tasu ju kuidagi seda peljata või varjata, et selle koosseisu valimised võitis Reformierakond.

Ma arvan, et see põhimõte, et võitjaerakonnale tehakse ettepanek esimesena on mõistlik. On ka mittekirjutatud reegel ja see on minu meelest see, et võitjaerakond moodustab valitsuse. See oli, austatud Yoko Alender, teie erakonnal ju võimalik seda valitsust moodustada, ega keegi teine seda moodustama ei hakanud, seda hakkas moodustama Reformierakond oma tõekspidamiste järgi. Tänases seisus võib öelda, et tänaseks see ei ole õnnestunud. Ja loomulikult, poliitikas on nii, et mis siis need teised neli erakonda siin Riigikogus oleks pidanud ootama, et mis saab. Nii ei saa. Isegi Eesti seadusandlus seda ei luba. Ühel hetkel tuleb see poliitiline initsiatiiv võtta ja selle ühel hetkel EKRE, Isamaa ja Keskerakond võtsid, sellepärast me olemegi siia jõudnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi 
Aitäh! Peaministrikandidaat härra Jüri Ratas! Pärnumaal toimunud valimisdebatil selle aasta veebruaris lubas teie tänane pinginaaber Kadri Simson: "Ministrina tean, et on võimalik välja ehitada kõik kolm põhisuunda, Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu neljarealisena.

Puudu on 300 kilomeetrit ja see kõik võtab neli aastat aega." Möödunud nädalal teatas Maanteeameti peadirektor, et see võtab aega vähemalt kümme aastat, parimal juhul. Veelgi enam ja kõige olulisem, mitte vähimatki tuge ei saanud Kadri Simson oma lubadusele teie kuulsusrikkast koalitsioonileppest. Kui me võtame 2 + 2 maanteed, siis seal räägitakse üksnes eesmärgist ja analüüsist, ei sõnagi ehitamisest. Mis või kes takistab Kadri Simsoni poolt antud lubaduse täitmist? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! See koalitsioonilepe seisab täpselt selle eest – mida, tõesti, ma tänan, et te tunnustate, mina ka tunnustan, oma pinginaabrit Kadri Simsoni –, see täpselt täidab seda eesmärki, mida Kadri selles Pärnumaa valimisdebatil lubas, et ehitada välja korralikud ühendused 2 + 2 suundades Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu. See on üks suur erinevus ainult minu meelest varasema ajaga, mida lahkuv valitsus ei teinud ja mida ka täna loodav valitsus kindlasti ei tee. See tähendab seda, see erinevus tähendab seda, et kui me läheme nüüd ... Ja noh, see vastab tõele ju, et me peame tõesti vaatama üle maade küsimused, projekteerimise küsimused, näiteks kui me räägime Mäost edasi lõuna poole, Tartu poole. See tähendab seda, et me ei saa teistelt riigiteedelt rahastust ära võtta. Ma isegi ütleks, et me ei tohi ka teistelt sellistelt kruusateedelt, mis vajavad mustkatet, mis väga ootavad seda. No te teate ise, te tunnete Pärnumaad hästi, kui palju seal inimesed ütlevad, et need kruusateed tuleb viia mustkatte alla – teeprofiil on vale, truubid ei tööta jne.

Need küsimused tuleb ära lahendada. Ja see nüüd, et me paneme kõik selle rahastuse selle 2 + 2 maanteede peale, teeme suured pealkirjad, aga tegelikult need kodulähedased teed jäävad ehitamata, seda lubada ei saa. Nii et selles mõttes on Kadri Simson ainult selle eest just seisnudki, et me saame mõlemat teha.
Ja ma ei tea, kuidas teile tundub – ma loodan, et te siin toetate ka ma ütlen tänast veel majandus- ja taristuministrit –, aga ma kutsun teid toetama üles ka loodavat koalitsiooni. Ega see 1 + 1 + 1, no seda on palju räägitud, et see on kuidagi odavam ja säästlikum ja ... Mulle tundub, et ega see sellist liiklusohutust nüüd väga palju ei tõsta, eriti kui te võtate talvisel ajal, eks. Lükka sealt keskelt seda lumevalli ära, ühel pool on see pidev piire, teisel pool sõidutee. Nii et tuleb ehitada ikkagi korralikud suunad välja ja seda soovib ka ju väga meie majandussektor, ettevõtlussektor, ettevõtluskeskkond. Kiired turvalised ühendused ja loomulikult liiklusohutus, mis on esmane prioriteet. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling 
Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Te teate väga detailselt neljarealiste maanteede ehitusest ja seetõttu tuleb ka minu küsimus natuke seotult sellega. Nimelt, meie valitsus enne aastat 2016 pani riigieelarvesse ja riigi eelarvestrateegiasse raha Tallinna-Tartu maantee jaoks, teie otsustasite selle sealt ära võtta ja panna sinna asemele Euroopa Liidu vahendite stabiilsusreservi. Ja eelmise aasta lõpus nüüd siis kehtavat riigi eelarvestrateegiat siia ka Riigikokku tuues te tegelikult teadsite, et seda 120 miljonit ei ole võimalik Tallinna-Tartu maantee ehituseks kasutada, kuigi RES-is on see must valgel kirjas. Miks te bluffisite riigi eelarvestrateegias ja kas see on põhjus, et enam erakond Isamaa kätte rahandusministri portfelli ei usaldanud? Sest et ilmselt rahandusministrit ei olnud majas nendel hetkedel, kui me vaatame ka siis seda silmipimestavat auku, mis riigirahanduse ...

Esimees Henn Põlluaas 
Aeg on läbi. Aitäh!

Kalle Palling 
.... kehval seisukohal siis laiub. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, austatud Palling! Ma arvasin, kui te hakkate küsima – ma ei saa päris öelda, et me oleme ühest generatsioonist, aga noh enam-vähem saame seda öelda –, et tulete ka selle juurde, mida mina mäletan lapsena, kui räägiti sellest Via Balticast. No ikka me räägime sellest Via Balticast. Aga noh ma saan aru, et te tulite selle Tallinna-Tartu suunale, mis ei ole väheolulisem, et ühendada ikkagi meie teaduskeskus Tartu Põhja-Eestiga. Nüüd siin tõesti teil on tehtud ka vist oma erakonna poolt väike selline haak sisse. Ega see tõesti oli nii, et see eelnev valitsus, millest teie rääkisite... Alguses ma mõtlesin, et kui te räägite, kui meie olime koos valitsuses, et kas te räägite perioodist 2002–2003 või 2005–2007, aga Reformierakond ja Keskerakond on ju koos valitsuses olnud, aga te räägite sellest, mis oli enne 2016. aasta novembrit. Täpselt. Ja no seal oligi täpselt see, et toonane minister ju võttis kõik raha ära väikestelt teedelt, kruusateedelt, nendelt väikestelt maanteedelt ja pani selle Tallinn-Tartule ja sealt tekkis muidugi tohutu konflikt kohalike kogukondadega, omavalitsustega, et nii ei saa. Ja vot see oligi nüüd see erinevus, mis ma härra Toomas Kivimägile vastasin, mida Kadri Simson ei teinud, vaid fokuseeris ka nendele teedele, mis just seda kohalikku elu kõige rohkem toetavad. Aga ma usun, et nüüd on teil ka see asi selge. Tuleb teha mõlemat, ei saa nii, et võtame ühest äärmusest teise. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Ma olen natuke kimbatuses, et kuidas ma peaksin siis oma hinnangut andma, kui paberi peal olev ja tegudes olev lahknevad, aga eks ma siis aja jooksul seda teen. Aga küsimuse juurde. Erinevat rahvusvahelised uuringud, sh näiteks s.a jaanuaris Rahvusvaheline Vaalutafond, näitavad, et vananeva rahvastiku tingimustes ei ole kohustuslikule kogumispensionile alternatiivi. Te olete ka ise möödunud aasta 4. oktoobril öelnud (tsitaadi algus): "Kogumispensioni muutmine vabatahtlikuks tähendaks seda, et meie inimesed peaksid tulevikus olema valmis leppima madalamate pensionitega." Miks te nüüd soovite teha pensioni, kogumispensioni vabatahtlikuks ja vähendada seeläbi tulevikus pensione? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! No te ütlesite, et olete kimbatuses. No ma lähtun alati sellest, et Riigikogu on ju valitsuse ülemus, nii on Riigikogu liikme puhul, kuigi meil on võimude lahusus. Aga valitsuse poole pealt isegi lahkuva peaministrina mina küll ei taha, et teie kimbatuses olete. Ja seda tuleb lahendada, seda probleemi. Nii et mina arvan, et te lähtuge sellest, kuidas te need oma valikud teete: te olete oma mandaadis vaba. Kuulake oma südametunnistuse häält ja tehke selle järgi. 
Nüüd, teie räägite sellest teisest pensionisambast ja minu öeldust. No te saate ju aru, et ega Keskerakond üksinda seda koalitsiooni ei tee, me teeme seda kolme erakonnaga. Kolm erakonda on leidnud kompromissi ja ma arvan, et väga tugeva koalitsioonileppe. Ma isiklikult – nüüd ma ütlen oma isikliku arvamuse –, mina ei soovi seda oma teist sammast välja võtta. Samas, ega siin ei saa öelda, siin ühiskonnas on ka teistsuguseid arvamusi. Mulle meenub näiteks Euroopa Komisjoni üks asepresidenditest, kes ütles, et tema võtab kohe selle välja. Nii et eks need arvamused olegi erinevad, aga iga inimene peab vaatama oma seda kogutut ja oma vajadusi ikkagi oma perspektiivis. Aga mina isiklikult arvan, et ma kogun küll edasi. Kui kõigevägevam elu ja tervist annab ja pensionile lähen, siis sealt väike lisapensioni osa tuleb. Aga loomulikult, kui sissetulekud on teised nagu Brüsselis töötavatel inimestel, siis võib-olla on õige see kohe prauhti välja võtta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross 
Hea peaministrikandidaat! Mul on selline teie valitsuse rahvuslikkuse kontrollküsimus, et umbes kuue kuu eest teie koalitsioonipartner siinsamas saalis nõudis teie käest, et vene rahvusest Eesti kodanike suhtes tuleb hakata rakendama rangemat julgeolekukontrolli kui nn eesti verd Eesti kodanike suhtes, kuna nad olevat ohtlikumad riigi julgeolekule üldiselt kui teised kodanikud. Ja tol korral te ütlesite, et te peate sellist nõuet põhiseadusega vastuolus olevaks. Nüüd on sama nõudja teie valitsuse siseministrikandidaat ja tema valdkonda kuulub ka julgeoleku kontroll. Ma tegelikult tahaksin sellist praktilist vastust pigem kui poliitilist, ma eeldan, mis poliitiline vastus on. Kui sellist praktikat hakatakse juurutama nüüd, siis mida te peaministrina teete?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! No ei hakata juurutama. Tänan!

Esimees Henn Põlluaas 
Ivari Padar Padar, palun!

Ivari Padar

Lugupeetud härra peaministrikandidaat! Teie perioodi jääb ka üks selline oluline periood, aeg, kus hakatakse läbi rääkima uue Euroopa Liidu 7-aastase eelarveperioodi üle, kaasa arvatud ka ühtse põllumajanduspoliitika üle. Ja samas on te koalitsioonipartner EKRE olnud ääretult skeptiline ja lausa eitav globaalse kliimasoojenemisega seotud teemade käsitlemisel.

Kaks ministrit, kes sellega väga otseselt on seotud, tulevad teie valitsusse, need on keskkonnaminister ja maaeluminister. Ja maaeluminister on lausa toetanud seisukohta, et globaalne soojenemine on jama. Samas uuel põllumajanduspoliitika läbirääkimisel on keskkonnateema üks fundamentaalsemaid ja tähtsamaid teemasid vaieldamatult. Kuidas te suudate olukorda kontrolli all hoida, et Euroopa Liidu Nõukogus käivad ministrid suudaksid adekvaatselt esindada seal Eesti positsioone ja tuua ühtse põllumajanduspoliitika läbirääkimistelt mõistlikud tulemused?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma arvan,et see mure on täiesti tõsine, kui me räägime põllumajanduspoliitikast, kui me räägime ühtsest põllumajanduspoliitikast, aga räägime ka seda, et me suudame oma põllumehi rohkem toetada. Et kuidas see käib, eks ta suuresti käib, ma arvan, kolme valitsusliikme, muidugi tervikvalitsusena, aga kolme valitsusliikme koostöös – see on põllumajandusminister, rahandusminister ja peaminister. Te teate seda ise väga hästi, et see on olnud juba täna lahkuva valitsuse üks sellistest prioriteetidest järgmise MFF-i raames, et me soovime Eesti põllumehi rohkem toetada. Ma võib-olla eksin, kas see oli eile või üleeile, aga maaeluminister Tarmo Tamm kohtus koos oma Balti kolleegidega komisjoni volinikuga just, et seda teemat taas kord ära markeerida ja öelda, et siin Balti riigid on ühtsed ja soovivad toetuste suurenemist. T

eatavasti Brexiti mõju tähendab seda, et eks kogu Euroopa järgmisel eelarveperioodil on palju suurem surve. Ma isiklikult loodan seda, et me suudame selle eelarve lõplikult kokku leppida selle aasta lõpuks, ..... perioodi. Tõsi on ka see, et arvestades Euroopa Parlamendi valimisi, uue parlamendi ja komisjoni formeerimist, see võib jääda ka järgmiseks aastaks. Nii et see on see lahendus, kuidas selle nimel edasi töötada ja kindlasti see on prioriteet ja see on selle koalitsiooni prioriteet. Nüüd, kliimamuutuste osas ma arvan, et ei ole ju mingit kahtlust,

Eesti soovib edasi olla Pariisi kliimaleppe üks aktiivne osapool, töötada selle nimel, et tõesti teha kõik, mis inimtegevusest oluline ja võimalik. See eeldab rahvusvahelist väga tugevat koostööd, et me suudame temperatuuri tõusu seal hoida maksimaalselt 1,5 kraadi juures, vahepeal räägiti 2 °C, nüüd 1,5 °C, et see kindlasti oluline on ja selle nimel edasi tuleb töötada. Kuidas veel, ma ütleks, et ma loodan siin ka teie abile, härra Ivari Padar, teie abile, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, et minu meelest valitsus peab koostööd tegema Riigikogu liikmetega ja siin teil on kahtlemata nii Euroopa Parlamendist kui ka Eestist suured ja laiad teadmised. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots 
Härra peaministrikandidaat! Vastavalt riigikaitseseaduse § 9 "Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja sõjaseisukorra lahendamise juhtimine" aluspunkt 2 juhib neid peaminister, kuid on jäänud mulje, et enam kui kaheaastase ametisoleku jooksul pole te erilist huvi riigi kaitsevõime tõstmiseks ilmutanud. Seda olukorras, kus meie Kaitseministeerium vähendas 2013. aastal kaitsejõudude, ma mõtlen Kaitsevägi ja Kaitseliit, sõjaaja koosseise pea kahekordselt ehk 42 000-lt 25 000-le.

Seda enam kui 60 000 üksuse põhiselt ettevalmistatud reservväelase ning ligi 80 000 erineva võitlusvahendi, ma mõtlen relvi, olemasolu. Tuletan ka meelde, et Vene Föderatsioon suurendas alates 2015. aastast Eestiga külgnevas lääne sõjaväeringkonnas oma jõude kuni 39 000-ni, taastas operatiivtasandi ründevahendi 1. kaardiväe tankiarmee 600 tankiga. Minu küsimus. Kas te riigikaitse juhina peate oma senist tegevust riigi julgeoleku tagamisel piisavaks ja see saab olema ka kindel tulevikus? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, austatud Riigikogu liige, härra kindral! Kindlasti teie selline ekspertiis ja vaade ja analüüsiv vaade taha, ka just see tõsine vaade tulevikku on minu meelest väga kiiduväärt ja vajalik ka siin koosseisus, XIV koosseisus. Mina tänan teid, et te olete taas seda väga olulist temaatikat, mis Eesti kaitsevõime on, noh peate seda alates siin esimestest nädalatest taas oma südameasjaks. Mina ka pean. Ma luban teile, kui te seda hääletust täna teete, siis mina luban teile, et ma pean prioriteediks Eesti kaitsevõime tugevdamist. Te tõite sisse selle 2013. aasta, kuus aastat nüüd tagasi. Ma usun, et siis juba me hakkasime tajuma, et õhuturve ja eFP hakkab muutuma reaalsuseks. See oli ju ka minu põhjus, miks ma tänasin ka tänaseid või ... Tänaseid täpselt me ei tea, kes on siin opositsioonis, koalitsioonierakonnad, aga tänasin nii Reformierakonda, hetkel opositsioonis, ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, formaalselt ju veel koalitsioonis, eks. Nüüd, me oleme ja seda ma ei loe kindlasti oma mingiks teeneks, aga me oleme ju ka lahkuva valitsusega väga tõsiselt soovinud just meie kaitsevõimet edasi arendada. No võtame kas või ajateenistuse, et ajateenistusse ikkagi tuua rohkem noori inimesi.

Meil oli see piir, kui ma ei eksi, kuskil 3200–3300, et tõsta seda 4000-ni, et vähendada siis neid kriteeriume, kas inimene saab ajateenistusse või ei saa, need on eeskätt seotud tervislike küsimustega. Teiselt poolt, minu meelest see ikkagi edasiarendamine, mis on toimunud täna eFP ja õhuturve osas, on tähtis. Eesti on väga aktiivne NATO liikmesriik. Ma arvan, ka meie võitlejate ja sõdurite panustamine väljaspool Eestit on ju nii väiksele riigile üsna harukordne. Võtame näiteks Mali, kus me osaleme prantslastega ja Suurbritanniaga koos, erinevad ÜRO rahutagamismissioonid. Ja kui me räägime alati ju ka rahalistest aspektidest, siis lahkuv valitsus ju seadis toona, 23. novembril 2016 üheks prioriteediks ka erakorralised investeeringud meie kaitsevõimesse. Te kindlasti mäletate seda, 20 miljonit eurot aastas. Eks see on taganud ka selle, et käesoleva aasta, 2019 meil on ajaloos kõrgeimad kaitseinvesteeringud. Ma arvan, ma ei eksi, suurusjärgus kuskil 585 miljonit ja ta on üle 2%. Ja tõsi, see 2% on meie jaoks võib-olla juba tava, aga kui me vaatame näitks 2017. aasta tulemusi, ametlikke tulemusi NATO peakontorist, siis olid ainult, kui ma ei eksi, neli riiki, kes panustasid 2%: Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti. Poola oli seal üks gramm alla 2%. Nii et see on oluline ja kui selle osas teie kaalutlustena otsuse tegemisel on, siis võite kindel olla, ma kindlasti toetan kaitsevõime edasiarendamist. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Madis Milling, palun!

Madis Milling 
Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Oma kõnes pühendasite te liigutava lõigu Eesti ametnikele, kes nagu teie sõnul teevad oma tööd südame ja professionaalsusega. Ometigi on teie koalitsioonipartneri rahandusministrikandidaat öelnud midagi taolist, et ametnikud ei tea midagi, nende prognoosid on valed ja me ei usalda neid. Kuidas te kavatsete valitsuses seda hinnangute konflikti lahendada? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Eks ikka läbi töiste koosolekute, kuidas teistmoodi siis. Nüüd, te ütlete, et need prognoosid on valed ... Või vabandust, te ütlesite, et tulevane rahandusminister on öelnud, et prognoosid on valed. Ega ma arvan, et keegi ei ütle, isegi ametkond ei ütle, et kui ma täna teen prognoosi, siis see on sada protsenti õige.

Mina olen kuulnud, et ka ametkond ütleb, et see on ainult prognoos. See, kas nii läheb või ei lähe, seal on oma vea tõenäosus sees. Mõningatel juhtudel vea tõenäosus suurem, mõningatel juhtudel vea tõenäosus vähem. See on see põhjus, miks arvutatakse elastsuskoefitsiente ja kogu seda valemit. Nii et eks prognoose ongi raske teha, eriti täna niivõrd muutuvas keskkonnas, ma pean silmas globaalset ja loomulikult Euroopa mõttes, sest Eestis on avatud majandus ja mis juhtub meie eksportturgudel, see mõju varem või hiljem jõuab ka siia. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas 
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski 
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Jüri! Valitsuse liikme sõna kaal on erakordselt suur ja sa tead seda muidugi väga hästi. Näiteks, kui kolleeg Korb esines ühe sõnavõtuga NATO teemal kunagi, tähendas see kiiret lõppu tema ministrikarjäärile, kuna see sõnavõtt lahknes olulises küsimuses Eesti valitsuse üldistest väärtustest ja sellistest välispoliitilistest huvidest. Nüüd teie uue koalitsioonipartner ja tulevased valitsuseliikmed on esinenud ja esinevad siiani seisukohtadega, mis on vastuolus Eesti põhiseaduslike alusväärtustega ja kahjustavad Eesti rahvusvahelist mainet.

Nii mõnelegi nendest on täna siin juba viidatud, puudutagu see sugu, rahvust või muud asjaolu. Küsimus on: kas sa saad kinnitada, et oled EKRE ministrite lubamatute väljaütlemiste puhul sama põhimõttekindel kui oma erakonnaministri Mihhail Korbi suhtes ehk kas sa vabastad valitsuse liikmed ametist, kui nad esinevad seisukohtadega, mis ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduses sätestatud väärtustega? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Austatud Ossinovski, hea Jevgeni! No ma nii palju küll soovin seda sinu küsimuse esimest poolt kommenteerida. Jah, see oli toonase riigihaldusminister Mihhail Korbi minu meelest üks avalik esinemine Läänemaal. Ja minu teada, kui see skandaal üles kerkis, tegi Mihhail Korb ka avalduse, et ta toetab Eesti liikmelisust NATO-s. Tõsi, selleks oli möödunud juba, ma arvan, seal neli-viis-kuus tundi ja ta pidas õigeks võtta vastutus, et valitsus saaks edasi minna. Ja ta tegi seda.

Ma arvan, et see oli riigimehelik samm tema poolt. Nii et ma kuidagi ei taha teile vastuses jääda ... et see küsimus jääks õhku, nagu Mihhail Korb oleks vastu NATO-le, ta tegi vastupidise avalduse. Nüüd, loomulikult, eks peaminister peab vastutama valitsuse eest ja seda vastutust ma olen valmis kandma. Ja kui te selles osas täna kaalute oma valiku tegemist, et kas ma kannan peaministrina vastutust ka kõigi teiste valitsusliikmete eest, siis loomulikult kannan ja võite rahus oma otsuse langetada ka minu osas. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Armas Jüri! Kõigepealt ma tänan sind selle ladusalt esitatud kõne teksti eest siin. Ja nüüd küsimuse juurde tulles, siis üks kõige enam seda sajandit mõjutavaid muudatusi või protsesse on kliimamuutused. Need tulemused mõjutavad õige pea juba Eestit samamoodi. Sa oma kõnes kirjeldasid küll seda, kuidas tuleks õpetada kooliõpilasi, et nad mõistaksid oma käitumise mõju, aga jätsid justkui täiesti mainimata selle kõige suurema probleemi, mis puudutab põlevkivi.

See valitsusliidu aluste lepe, ütleme, selle keskkonna peatükk on paraku selliseid priskeid põlevkivikummardajate jalajälgi täis. Sa oled andnud oma valitsuses keskkonnaportfelli erakonnale, kelle programmis ainsana puudus keskkonnapeatükk sootuks. Mu küsimus on: mida sinu valitsus teeb, et me jõuaksime Eestiga süsinikuneutraalse majanduse hulka, ja mis ajal me väljume põlevkivienergeetikast? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Auväärt Keit Pentus-Rosimannus, armas Keit! Me oleme tõstnud selle keskkonna ja energeetika, ma ütleksin, vast kõige olulisemaks oma koalitsioonileppes. Ja just seetõttu me oleme tahtnud ja soovinud, et see jääks viimaseks. See on nagu täpp i-l ja ilma selle täpita ei saa mitte kuidagi seda koalitsioonilepet teha. 

See on 15. peatükk, mis kannab pealkirja "Keskkond ja energeetika". Tuues siit ainult mõningad põhimõtted, et vastata sinu küsimusele, need on järgnevad. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel. Peame oluliseks soojusenergia ja elektrienergia tõhusat koostootmist. Natuke allapoole ainult on järgnev rida: vähendame elektritootmise sõltuvust põlevkivist ja lähtume põlevkivi kasutuses rahvusvahelistest lepetest ja kehtestatud keskkonnanormidest.

Nii et kindlasti see on sees, see põhimõte, sa ei pea selle pärast muretsema. Ja ma arvan, et see töö, mis ma just ütlesin ka nendes põhimõtetes selles valitsuskoalitisoonis, et kuulata väliseksperte, kuulata meie teadlasi, kuulata – ma vabandan, et ma nii ütlen, aga – kas või oma ühte alma mater'it, Tallinna Tehnikaülikooli, et me ikkagi suudaksime sellest põlevkivist tulevikus väärindada veel suuremat ja veel kõrgema väärtusega toodet ja see on loomulikult meie eesmärk. Täna me näeme seda õlitootmises, mine tea, mis toob järgnevad viis, kümme või viisteist aastat. Aga see, et põlevkivi osakaalu vähendada, ma arvan, on väga õige suund ja kindlasti selle eest tuleb seista. Tõsi on ainult see, et mitte ükski Eesti valitsus pole tänaseks pannud ju seda nn Põxiti lõpptähtaega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet 
Aitäh! Austatud peaministrikandidaat Jüri! Oma eelmises vastuses, mitte eelmises, vaid eelmistes vastustes Toomas Kivimäele sa rõhutasid, kui olulised on kiired ja turvalised ühendused, siis kindlasti on need kiired ja turvalised ühendused, eriti suursaarte vahel, ääretult olulised ja mul on selline hästi praktiline küsimus. Maanteeamet on välja kuulutanud hanke, lennuhanke Kuressaare–Tallinna, Tallinna–Kuressaare vahel ja samamoodi Hiiumaa vahet ja hanke võitja on ka välja kuulutatud, kuid lepingut siiamaani ei ole sõlmitud. Kas sa saad kinnitada, et 1. juunist 2019 veab suursaarte vahel uus lennuoperaator paremate lennukitega inimesi Tallinnasse ja Tallinnast saartele?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jaa, suur tänu selle küsimuse eest, härra Laanet! Hea Kalle! Loomulikult ega see olukord, kui kogu aeg on defitsiit, kohtade defitsiit lennukis, kui me räägime suunast Kuressaare–Tallinn, ega see ei ole ju õige. Mina toetan Saare-, Muhumaa – aga ma soovin öelda, et solidaarne Ruhnuga, kuna see on Saare maakond – Ruhnu ettevõtjate soovi, et see lennumasin peaks olema suurem kui seal 19 kohta. Ma arvan, et minimaalselt 30 kohta ja on räägitud ka 40-kohasest lennukist. Tõsi on see, et tänane valitsus on ju uue hanke välja kuulutanud ja ühel hetkel see tühistati, siis kuulutati uuesti välja, et leida sinna võimsam lennumasin. Ja nii on ka läinud. Probleem on ainult selles, et nüüd kui, austatud rahvasaadik, teie soovite, et mina siin teie ees kinnitaksin, et 1. juunist või 1. juulist, mis see küsimus oli, siis mina lähtun sellest, et meil on ikkagi võimude lahusus ja minu teada on see hange hetkel vaidlustatud.

Mina ei saa kuidagi minna üle või ümber sellest, et nüüd see kuupäev, isegi kui Riigikogu saadik seda nii konkreetselt nõuab nagu teie, aga selle nimel töötada, et sinna tuleb suurem lennuk, loomulikult, selle nimel ma soovin töötada. Siin ei saa ära unustada ka seda, et oluline on meil ka Tallinna–Kärdla, nagu küsimuses oli, suursaarte vaheline lennuühendus, Tallinna–Kärdla lennuühendus. Mulle tundub hetkel, et hiidlastele lennuki suurus sobib, sobivad ka need ajad, väljumisajad.

Mis seal küll on probleem, on loomulikult see, või oli õigemini probleem, et kuidas võtab see Kärdla lennujaam vastu neid lennukeid just sellise uduse või pilvise ilmaga. Ja nüüd lahkuv valitsus ju tegi sinna Kärdla lennujaama investeeringud, kui ma ei eksi, ca ühe miljoni euro ulatuses, et just seda süsteemi parandada, mis aitaks siis lennuki pilootidel ja juhtidel lennukit seal maandada ja turvaliselt, et nad saaksid maanduda. Nii et mõlemad on loomulikult ka loodava valitsuse prioriteedid. Kui see on nüüd see tõsine küsimus, mis hinges ja südames on, ka sellel hääletusel, siis jah, ma seda küll luban teile, et tegutsen igati selle nimel, et suursaarte vahel hea lennuühendus saaks toimima ja just suunas Kuressaare–Tallinn ka suurem lennuk olema, aga nagu ma ütlesin, minu viimane info on see, et hetkel see hange on vaidlustatud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi 
Aitäh, koosoleku juhataja! Hea peaminister ja peaministrikandidaat Jüri Ratas! Mina soovin oma küsimusega olla lühike ja konkreetne, sellepärast ma kirjutasin selle üles ja loen selle nüüd ette. Aga ma tõesti soovin, et sa mind selle eest ei nöögiks ega naeruvääristaks, nagu sa tegid kolleeg Annely Akkermanniga. Küsimus: kuidas teie poolt juhitud valitsus tagab sajaprotsendiliselt, et ajakirjandus on rahva, mitte võimu hääletoru, eriti arvestades, et mõned tulevased valitsusliikmed on juba survestanud rahvusringhäälingut ja eriti mugav on survestada siis, kui algavad eelarveläbirääkimised. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma ei tea ühtegi valitsust, et keegi oleks kuidagi rahvusringhäälingut survestanud läbi eelarvevaidluste või eelarve koostamise, punkt 1. Punkt 2 on see, et mina küll toetan seda põhimõtet, mis on hetkel, et kui me räägime rahvusringhäälingu nõukogust, siis minu meelest kõik Riigikogu fraktsioonid esitavad sinna ühe oma esindaja. Ja ma arvan, et see on mõistlik. Aga need esindajad, niipalju kui mina tean, ei tegele mitte rahvusringhäälingu saadete sisuga, see ei ole nende tööülesandeks. Nii et ma arvan, et selline lähenemine võiks edasi minna.

Tõsi, mis on rahvusringhäälingu selline suur väljakutse ja kus valitsus ja Riigikogu peab olema hea partner, on ikkagi nende uus hoone või investeeringud uutesse stuudiotesse ja sellesse ehitusse. See on see, ma usun, millega valitsus ja rahvusringhääling peavad head koostööd tegema, aga see ei ole kuidagi, kui küsisite, saadete sisu või nii. Ma arvan, et see mudel, mis täna on, on päris mõistlik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson 
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Lugupeetud valitsusjuhi kandidaat! Ma olen natukene nagu segaduses. Mul on tunne, et teie nõunikud on teile kaasa andnud mingi vale kõne. Ma kuulasin seda, see oli kena, aga see ei käi ju selle teie poolt kokkupandava koalitsiooni kohta. Või siiski, kui ta käib selle koalitsiooni kohta, siis miks te toetate selliseid mõtteavaldusi läbi selle kõne, mida te pidasite, et meie üks kõige olulisemaid liitlasi Suurbritannia peaminister on oma riigi riigireetur. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Nüüd teie ka segaduses, nii kogenud Riigikogu liige. Lahendame ära selle. Õige kõne selle koalitsioonileppe kohta, mis on avalikustatud EKRE, Isamaa ja Keskerakonna poolt. Suurbritannia osas ma käsitlesin oma kõnes ühte lõiku, kus ma rääkisin Brexitist, aga rääkisin ka tulevikusuhtest ja tegin ka viite Eesti saja-aastasele ajaloole, kui Suurbritannia toona appi tuli. Nüüd, ma arvan või õigemini, ma hinges loodan, et see Brexit kunagi toimuma ei saa. Kahjuks ma pean tõdema, et see on vist selline liiga helesinine unistus ja me näeme varem või hiljem Brexitit.

Aga see, et hoida Suurbritanniaga strateegilisi suhteid majanduses, kaitsevaldkonnas – ääretult oluline, ääretult tähtis. Nüüd, me peame arvestama ka sellega, et Suurbritannias elab täna kuskil 10 000–15 000 meie kaasmaalast, Eesti elanikku, et inimeste õigused. Meil on ka teatud ettevõtted, kes on Suurbritannias aktiivsed, ja vastupidi ka, et nende õigused. Nüüd kui teie küsimus oli seotud Suurbritannia peaministri proua Theresa Mayga, siis ma ütlen, et tegemist on minu jaoks väga sümpaatse, tubli ja, ma ütleks, tasakaaluka ametikaaslasega. Arvestades, kui keeruline olukord on temal nii oma parlamendis, oma erakonnas, Suurbritannias kui ka Euroopa Liidus, ja arvestades, kus tema oli tegelikult, kui see Brexit nüüd juba üle kolme aasta tagasi algas, et igal juhul mina pean temast väga lugu ja ka meie isiklikud kontaktid temaga on väga tihedad ja head. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas 
Aitäh! Mitte kunagi varem ei ole peaministrikandidaadid ilmselt rääkinud nii sageli sidususest kui see konkreetne kõne. Ja ometi ei ole mitte ükski valitsus Eestit nii palju lõhestanud kui see, millele sa täna mandaati küsid, hea Jüri. Sa soovid valitsusse tuua erakonna, kelle Riigikogu liikmed on koalitsiooniläbirääkimiste ajal nimetanud arste mõrvariteks, Eesti julgeoleku tagajaid süvariigiks, Eestis elavaid venelasi parasiitideks jne.  

Ma parem ma ei ütle, mida nad vähemuste kohta kõike öelnud on. Ja ma ei usu, et sa tegelikult südames arvad, et sidusat ühiskonda selliselt ehitada saab. Mu küsimus on väga lihtne ja – anna andeks! – ka väga isiklik. Kas su südametunnistus mõnikord annab endast märku ja teeb kas või pisutki haiget, mõeldes, et tegelikult on ka alternatiiv ja sa tegelikult ei pea seda tegema, mida sa praegu teed? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Austatud härra Rõivas, hea Taavi! Ma ütlesin oma kõnes – ja ma siiralt nii mõtlen –, et kui me jagame kogu aeg ühiskonda "teie" ja "meie". Nüüd ma näen, et me jagame ühiskonda, keegi on siin ühiskonnas õigemad ja keegi on siin ühiskonnas valemad. Ühed on head, teised on halvad. Mina arvan, et see on väga vale jaotus. Siiralt: vale jaotus. Ma loen sinu poolt öeldut enda jaoks tunnustuseks, kui sa ütled, et mitte keegi varem pole nii palju peaministrikandidaadina rääkinud sidususest. Ja ma arvan, et seda sidusust ongi just tänapäeval vaja, et ühendada Eestit, et rahustada Eestit, et Eesti elu edasi viia. Ja aitäh sulle selle tunnustuse eest! 
Nüüd, see näpuga näitamine ja moraali lugemine. Nagu ma vastasin – ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlesin seda Heljo Pikhofile –, ka mina võiksin öelda, et vaata mida on öelnud, hea Taavi, ka sinu selles pingireas, kus sa istud, mõned inimesed oma poliitiliste ... See pingirida kus sa istud, oma poliitiliste väljenditega teiste poliitikute kohta, teiste inimeste kohta. Mis ma sellest saaksin? Sina saad nüüd öelda, et näed, kus sa ütlesid EKRE kohta ja Jüri kohta. Mina tunneksin, kus ma ütleksin, näed, sinu kohta või sinu teatud erakonnaliikmete kohta. Ma ei tee seda. See ei vii Eestit edasi, ma arvan. See ei ole ka peaministri roll. Peaministri roll on minu arvates olla kõigi Eesti elanike peaminister ja teha kõik selleks, et me ühiskond oleks sidus. Ja selle nimel, hea Taavi, olen ma valmis iga sekund ja minut töötama. Eesti heaks. Nüüd, kui sa küsid minu südametunnistuse osas, siis eks me kõik mõtleme erinevaid mõtteid oma sisemuselt. Aga täna ma tunnen, et see koalitsioonilepe rahustab Eestit, on Eesti jaoks sidus koalitsioonilepe ja viib Eesti elu edasi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt 
Aitäh, eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Kahetsusväärselt on jäänud pea viimase kahe kuu jooksul mulje, et teie olete minister Mart Helme või Helir-Valdor Seederi poolt juhitud planeeritavas valitsuses, mitte aga vastupidi, et nemad on teie poolt juhitavas planeeritavas valitsuses valitsuse liikmed, ja sellest on väga kahju. Teie tänane kõne oli väga hea ja tõepoolest isiklikult inimesena ma teid usuksin.

Miks on aga siis niimoodi, et koalitsioonipartnerite poolt väljaütlemised ja sõnavõtud on kardinaalselt erinevad teie kõnest. Ja nüüd küsimus teile kui peaministrile. Kas te saate täna siin kinnitada, et peale valitsuse kinnitamist sellised väljaütlemised, sildistamised ja mõnitav suhtumine kõigi Eesti inimeste, nii nagu te kõnes ütlesite, kõigi Eestis elavate inimeste jaoks, mis on nende kodu ja nad tahavad seal elada naeratava näo ja ühiskonda panustava tööga, kas see lõpeb? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Austatud proua Kütt, hea Helmen! Aitäh sulle selle toetava sõna eest! Nii nagu ma Taavile ütlesin aitäh tunnustuse eest, ütlen ka seda sulle siiralt. See esimene repliik, mis sa ütlesid oma küsimuses, ma mäletan, ju see oli november või detsember 2016, kui räägiti seda, et Jüri Ratas on Jevgeni Ossinovski valitsuses. Ma ütlen ausalt, et mind see väga ei häirinud, meil Jevgeniga oli ja on hea koostöö. Kindlasti on see ka olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja minu meelest me tegime palju häid ja õigeid asju. Nii et eks neid silte ikka soovitakse ju kleepida külge, kes kelle valitsuses on, aga päeva lõpus otsustab ikkagi kõrgem võim, kuidas need asjad tegelikult on, kellel see toetus on ja kellel ei ole seda toetust.

Nüüd küsimus, et kas mina saan 100%, ma saan aru, siin kolm veretilka öelda, et mitte keegi koalitsioonist üht või teist või kolmandat asja ei ütle. See lubadus oleks ju absurd. See oleks absurd, koalitsioonis on 56 Riigikogu liiget ja nüüd kõikidele, et mina igal hommikul ütlen, et seda tohid sa öelda, seda sa ei tohi öelda. Meil on vaba sõnakasutus, aga see, mis sa küsid, on seotud, ma arvan, rohkem sellise, ütleme, halvustamisega või, nagu sa ütlesid, mõnitamisega või nii. Mina kindlasti saan öelda, et ma pingutan iga hetk selle nimel, nagu ma vastasin ka härra Rõivasele, et ühendada ühiskonda, et ühiskonnas oleks vähem hirme. Ma rääkisin eile, ma ütleks väga sümpaatne rääkimine oli ühe tänase Riigikogu liikmega Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Ta ütles väga ilusasti, et ta soovib seda, et seda hirmu taset alla viia, et meil ühiskonnas oleks polariseerumist vähem. Mulle läks see väga südamesse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich 
Aitäh, härra koosoleku juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Kliimast rääkisid sa üsna palju ja ka koalitsioonileppes on kliimast juttu, samas Mart Helme avalikus esinemises vastas Mirko Ojakivi küsimusele, et ta kaalub Pariisi kliimaleppest lahkumist, juhul kui partnerid seda samuti kaaluvad. See on nii oluline küsimus, et tõenäoliselt te arutasite seda, aga mul on küsimus selline, et kuidas sa suutsid Mart Helme nii kiiresti ümber kasvatada.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Ei mina kasvata kedagi, ma püüan oma perekonnaga hakkama saada, seal ma püüan isa rolli täita nii hästi, kui ma oskan. Mina ei plaani sellest leppest väljuda ja seda ei ole ka koalitsioon kokku leppinud. Teile, härra Kranich, peaks need keskkonnateemad ju väga lähedased olema, teate ju seda keskkonnaministrina väga hästi, kui oluline on ikkagi partnerite hoidmine nii oma majas, siseriiklikult, kui ka rahvusvaheliselt. Ma arvan, et siin tuleb koostööd edasi teha. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Jüri Jaanson, palun, teine küsimus!

Jüri Jaanson 
Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Hea Jüri! Ma uurin nüüd väärtuskonfliktide kohta natuke. Oleme praegu olukorras, te räägite ka siin meie kõigi Eestist, mitte sellest, et keegi on vale või keegi on õige, vaid meie kõigi omast. Ja põhimõtteliselt ka koalitsioonileppe sissejuhatust on tegelikult kena lugeda. Aga teie loodavas koalitsioonis on erakond, kelle kohta olete siiski öelnud, et kui nad jätkavad, siinsamas jaanuarikuus

Riigikogus ütlesite, et kui nad jätkavad peade mahavõtmisega, segregatsiooniga rahvuse, rassi alusel või naiste alandamisega, siis pole koostööd. Nüüd väidetavalt tõmbab see erakond retoorika nagu tagasi. Sisu ju jääb. Ja nüüd ma uuringi, et kuidas te plaanite siis toime tulla väärtuskonfliktidega enda loodavas koalitsioonis? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, härra Jaanson! Ma tänan teid! Tegite ka selle küsimuste vooru lahti. See sisu on siin, näete. Need circa40 lehte, koos lisadega 37 lehte, kui täpselt öelda, et see on see sisu. Ja see annabki selle kindluse, et me seisame nende põhimõtete eest. See, mida te välja tõite, nendes paljudes on ju ka need ühiskonnaosad või grupid, kes on üht- või teistpidi kõige haavatavamad ja neid tuleb kaitsta, igal juhul tuleb kaitsta.

Me peame märkama, ma arvan, Eesti ühiskonnas erinevaid inimesi, erinevate põhimõtetega inimesi, erinevate seisukohtadega inimesi. Me peame oskama, ma arvan, neid rohkem kuulata ja läbi selle ehitada ka sellist ühtsemat riiki. Ma seisan jätkuvalt selle eest, et Eesti ühiskonnas ei saa ega tohi olla hirmutamist. See ei vii meid mitte kuskile edasi. See tee on hukatuslik. Nii et ma pean seda oluliseks, kui mul see võimalus täna Riigikogu poolt on, ka selles loodavas valitsuses ja koalitsioonis. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid 
Aitäh, juhataja! Peaministrikandidaat Jüri! Mul on täisa tõsine küsimus. Keskerakonna uued liitlased on öelnud, et Euroopa Komisjoni käsul Eesti eriteenistused teevad mingit nendevastast kihutustööd või õõnestustööd. Mind tõesti huvitab – peaministrina sa kindlasti oled kursis hästi nii meie eriteenistuste tööga kui Euroopa Komisjoni töö spetsiifikaga –, et kas siis Eesti eriteenistused sekkuvad kuidagi Eesti sisepoliitikasse, teevad ühe erakonna vastast tööd. Ja kas Euroopa Komisjonil üldse on õigus – kuidas see on korraldatud? – anda Eesti eriteenistusele selliseid tööülesandeid?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Neid õigusi ei ole Euroopa Komisjonil.

Esimees Henn Põlluaas 
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus 
Suur aitäh! Härra Jüri Ratas! Teie eelmise valitsuse laual rohkem kui poolteist aastat on OECD raport Eesti tervishoiu olukorrast ja Eesti inimeste tervise olukorrast, mis näitab seda, et südamehaigustesse ja vähki suremus on meil Euroopa Liidu maadest kõrgeim, mis näitab seda, et 30 päeva suremus ägedasse südameinfarkti ja insulti on Euroopa Liidu maadest tipus, mis näitab, et meil on kõrgeim haigestumine tuberkuloosi ja HI-viirusesse. Need andmed ei pane mitte naeratama, kahtlemata. Ja samas tuuakse välja ka, et katmata ravivajadus on Eestis peaaegu 13%, ja siia juurde raha, meie tervishoiukulutused on tegelikult kaks korda madalamad kui Euroopa Liidu keskmine. Te olete toonud ja sõnastanud siin, et ravijärjekordi lühendame ja ravijärjekordade ...

Esimees Henn Põlluaas 
Küsimus palun!

Hele Everaus 
... lühendamine on jäämäe tipp, see ei saa olla lahendus, lahendus on kuskil mujal. Ja missugune oleks teie lahendus? Missugune oleks teie lahendus, lähtudes Churchillist, et ühe riigi kõige kallim varandus ja prioriteet on terve kodanik. Kuidas te seda teete?

Esimees Henn Põlluaas 
Lugupeetud Riigikogu liikmed ja kolleegid! Palun pidage kinni ajapiirangust, üks minut on küsimuse jaoks ette nähtud! Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Austatud Riigikogu liige proua Everaus! Ma kõigepealt tänan selle väga sisulise ja olulise küsimuse eest! Ma pean seda väga tähtsaks ja need erinevad hirmsad haigused, mida te tõite oma küsimuses välja, tõesti laastavad meie rahvast väga tõsiselt. Me näeme seda, et tervena elatud eluaastad kahjuks ei ole Euroopa Liidu tipus, vaid pigem on allpool. Me näeme seda, et ka keskmine eluiga võiks olla palju kõrgem, ma soovin ka öelda, et sealhulgas ka meestel. Nüüd, minu meelest see suund, mis on võetud, et me siiski läheme edasi solidaarse tervishoiuga, solidaarse meditsiinisüsteemiga, ma pean seda väga oluliseks. Me näeme täna, et on väikekomponente olemas ka erameditsiinil, mida haigekassa rahastab, ja ma arvan, et see võiks nii olla, aga ma ei pea õigeks selle süsteemi pea peale pööramist. Punkt üks. Nüüd te tõite välja, et vist ütlesite 13% meie elanikkonnast ei ole üldse kaetud kindlustusega – see on probleem ja loomulikult see on riigieelarve küsimus.

Ma mäletan 2017, see oli kas veebruari- või märtsikuus, tulid välja ju meie arstid ja õed ja meditsiinitöötajad streigihoiatusega ja toona me arutasime just sel hetkel riigi eelarvestrateegiat ja toona kandis tervise- ja töömininistri portfelli valitsuses Jevgeni Ossinovski ja me suutsime tuua juurde rahastust järgneval viiel aastal ca 300 miljonit eurot. See oli ka põhjus, miks tegelikult ei tulnud arstid streigiga välja ja mul oli väga suur au saada just nende liidu poolt kinnitus ja ka, ma ütleks, toetuskiri, et see oli otsus, toona siis me otsustasime, et need inimesed, kes on vanaduspensionil, et seda ravikindlustusosa maksab riik, seda 13%, et seda otsust oldi oodatud rohkem kui kümme aastat. See loomulikult ei tähenda seda, et ainult rahaga me suudame erinevaid raskeid haigusi, olgu need veresoonkonnahaigused, mis on seotud infarktide või insultidega, või erinevate vähiliikidega, ma arvan, palju sõltub ikkagi ka sellest, missugune on meie selline igapäevane elukorraldus, kuidas me toitume, kuidas me liigume, kui pingeline ja stressirohke on meie töö, ja loomulikult ka, kuidas me suudame puhata ja magada. Nii et ma arvan, et seda kõike tasakaalus tuleb hoida, aga eeskätt sellesse valdkonda, ma igal juhul toetan, proua Everaus, kui teie olete siin koostööks valmis, siis me oleme ühel pool joont, et Eesti meditsiini ja tervishoiusüsteemi ikkagi suurendada rahastust. Nüüd järgmine samm minu meelest, mida on väga tõsiselt kandnud ka tänane tervise- ja tööminister proua Riina Sikkut, on seotud just selle personaalmeditsiini tõstmisega ja rohkem selle poole liikumisega.

Ma arvan, et me peame pidama tõsiseid debatte, õigemini tulema nendes debattides kaasa just sellele, mida on näiteks teadlased Tartu Ülikooli ja sealt poolt välja toonud, mis tähendaks, et kui me suudaksime käsitleda ja paremini rakendada tehisintellekti erinevate terviseandmete töötlemisel, siis just preventatiivne pool, just see pool, et inimestele öelda, et sina, Jüri, või sina, Mari, pead seda ja seda asja rohkem tegema ja neid asju vähem tegema, siis see risk sul jääda erinevatesse rasketesse haigustesse väheneb. Nii et minu meelest see on ka väga oluline rahvusvaheline koostöö. Mulle meenub siin kuskil 8-9 kuud tagasi, kui mul oli võimalus põhja ja Balti ametikaaslastega ja Suurbritannia peaministriga olla Norras Oslos, kus me külastasime ühte vähiklastrit, ja just seal see teema, see rahvusvahelise koostöö teema, andmete võrdluse teema ja tehisintellekti teema nende andmete töötlusel väga tõsiselt üles kerkis. Kindlasti see tähendab ka seda, et selles valdkonnas me suudame üle Eesti pakkuda võimalikult efektiivset ja kiiret arstiabi, ka kiirabi näol. Ja mina tahan siin öelda kiirabile suur tänu, minu meelest Eesti kiirabi ja tema personal on väga professionaalne ja on väga operatiivne. Siin me peaksime mõtlema ka selle peale, et Eestis on palju hajaasustust, saari, et kui seal inimestega midagi juhtub, kuidas ikkagi me suudame tagada nende kiire toimetamise haiglasse. Ja tihtilugu see tähendab ka seda, et neid inimesi tuleb ka helikopteriga toimetada ühest kohast teise. Nii et ma arvan, et need on mõningad nüansid. Aga ma veel kord ütlen, et see on nii oluline ja tähtis küsimus. Ma olen siin teiega täielikult päri, et üks kõige laastavamaid küsimusi meie inimestele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Sven Mikser, palun!

Sven Mikser 
Aitäh! Härra Jüri Ratas! Te siin ärritusite mõnevõrra, kui teilt küsiti teie varasemate kinnituste kohta koostöö võimalikkusest või võimatusest EKRE esindatavate väärtustega. Ärge hakake koalitsioonileppega lehvitama, ma võin teile kinnitada, et me hindame nii teid kui teie kolleege nii täna kui ka tulevikus mitte üksnes selle dokumendi teksti järgi, mis on koalitsioonlepe, vaid ikka igapäevaste sõnade eest ja eeskätt reaalsete tegude järgi. Ja ma olen nõus siin Vilja Kiisleriga Postimehest, kes ütles, et asi pole retoorikas, vaid sisu on õõvastav. Kaks artiklit, Mikk Salu mõne nädala eest kirjutas Ekspressis väga hästi materjalidega varustatud artikli, mis kandis pealkirja "Riigikogusse valitud Ruuben Kaalepi natslik ja antisemiitlik jäljerada on lai nagu Lasnamäe kanal".

Eelmisel nädalal Sander Punamäe kirjutas Postimehes: "Tulevane maaeluminister Mart Järvik jagas veel selle aasta 10. märtsil oma Facebooki ajajoonel postitust, mille järgi juhivad Eesti riiki "salajuudid ja sionistid"." Nüüd ärge hakake mulle epistlit lugema. Ma lihtsalt mureliku lehelugejana tsiteerin lehes avaldatud artikleid ja küsin igaks juhuks ära: kas ma saan aru, et nende inimestega teie ühine väärtusruum on piisav valitsuskoostöö tegemiseks? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Kõigepealt ma väga tänan teid, härra Mikser, selle eest, et te loete mulle erinevaid ajaleheartikleid, sest tuleb tunnistada, et siin viimastel nädalatel võib-olla tõesti ei ole kõigile silm peale jäänud, on olnud tõsised läbirääkimised, ja et siin kaasa aitate. Aitäh teile! Ei, mina olen sinult õppinud, Sven, ka seda rahulikkust ja tasakaalukat lähenemist ja mina küll ei saa öelda, et ma oleksin kunagi mingile küsimusele siin ärritunud või kuidagi nii läinud endast välja. Mul on au olnud sinuga koos valitsuses teenida ja minu meelest see sinu tasakaalukas olek ja niisugune hea huumorimeel on alati viinud meie arutelusid edasi. Nüüd, tõesti ma jään selle juurde, mis ma ka ütlesin, kui sa tood sisse need erinevad tsitaadid erinevatest ajalehtedest. Oh, ju neid on nii palju, et ma nüüd kõigile küll alla ei kirjuta. Millele ma alla kirjutan küll, on see koalitsioonileping, jah. Siin need lehed ja need põhimõtted igal juhul minu jaoks sobivad väga ja kutsun sind ka üles toetama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere 
Aitäh! Jüri, kui ma sinu asemel oleksin seal, siis ma selle koalitsioonileppega väga ei lehvitaks, sest seda, et sa lubadustest kinni ei pea, oled sa väga hästi ja korduvalt tõestanud, nii et ära räägi meile seda, mis sa seal koalitsioonileppes oled alla kirjutanud. Ma küsin ka väärtuste kohta teise kandi pealt, et enne valimisi me nägime ka seda, kuidas EKRE-ga liitusid mõned inimesed ja väga kiiresti lahkusid sealt peale seda, kui nende lähedased hakkasid nende käest küsima, et kuule, ega sa rassist ei ole äkki.

Ja ma mõtlen, et kas sul ei ole lähedaste hulgas kedagi, kes oleks sinu käest seda küsinud. Kas sa, Jüri, oled nüüd rassist? Ma võin sind lohutada või rõõmustada sellega, et minu lapsed küsivad minu käest sinu kohta, et mis Jüriga juhtunud on. Miks ta nii teeb? Kas ta on nüüd rassist? Mis ma neile ütlen? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ei ole. Ja ütle, et ma olen positiivne inimene, ja ma vastan ka sinu küsimusele: ei ole ükski minu tuttav ega lähedane nii küsinud. Ma pean tunnistama, et kuskil 15 sekundit tagasi, hea Valdo, noh, ma võin ikkagi öelda, et sa ametikaaslane oled ja me tunneme teineteist, sa oled esimene, kes nii küsis, õigemini läbi oma laste suu siis, ma saan aru. Nii et jah, tuleb olla positiivne ja rohkem, ma arvan, silmi päikese poole seada, siis need varjud langevad ka selja taha. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas 
Aitäh! Hea Jüri! Sa siin väga kõmiseva häälega lubad, vastustes küsimustele annad igasuguseid lubadusi, kasutad sõnu "võite kindel olla", "ma luban", "ma kinnitan". Samasuguse kõmiseva häälega kinnitasid sa enne valimisi, et sa ei tee EKRE-ga koostööd, sa ei tee EKRE väärtustega valitsuses koostööd, vähemalt neljal korral. Miks keegi peaks sinu kõmiseva häälega antud lubadusi uskuma? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma olen sellele küsimusele täna, ma arvan, üks nelja-viiel korral vastanud ja öelnud ka seda, et tõesti, kui need väärtused oleksid jätkuvalt sellised, siis ma ei tee koostööd. Need väärtused on minu arvates muutunud.

Ma ei ole kordagi nendes koalitsiooni konsultatsioonides kuulnud, et soovitakse neid punkte, mida mina toona välja tõin, näiteks peade mahavõtmisi, sisse kirjutada, seda ei ole olnud. Ma ütlesin ka ju, et kui need muutuvad, siis minu meelest igal juhul dialoog ja koostöö on parem kui erinevates toanurkades istumine. See käib ka selle Riigikogu saali kohta, ja ma siiralt arvan tegelikult, et eks me peame mitte ainult oma välispoliitikas rohkem seda dialoogi hoidma, aga ka sisepoliitikas, see tegelikult tagab sellist Eesti ühtsust ja tasakaalukat arengut. Hääle kohta ma ei oska midagi öelda, eks see hääl ole pärit lastetoast ja minu vanematelt, selle osas olen uhke. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse 
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Auväärt peaministrikandidaat! Te olete mitmel korral viidanud sellele paberile, mis teie ees on ja millelt teie ka maha lugesite, nii nagu mõni teine Riigikogu saadik, öelnud, et see on kõige tähtsam ja tähtsam isegi kui see, mis öeldi enne selle paberi valmimist, selle ajal ja peale seda, ja rääkinud naeratusest. Kui ma nüüd teie vastuseid siin kuulasin, siis mul tekkis nagu kaks assotsiatsiooni. Üks on see, et stiil on tasasel häälel mõnitav ja naerataval näol valetamine. Miks ma sellele järeldusele tulin, oli seesama, kui te kaitsesite oma kolleegi Simsonit, kus teederahad olevat justkui teie valitsuse ajal, kohalike teede rahad, kasvanud. Ja kui ma võtsin ette riigieelarve, siis ma avastasin seal hoopis vastupidist, et 2019. aastal oli see 51 miljonit ja eelnevatel aastatel 66 ja natukene vähem. Kas te valetate teadlikult või te ei ole lihtsalt asjadega kursis?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma vastasin härra Toomas Kivimäele selle küsimusega, et ta ütles, jutt oli Kadri Simsonist, et kas on võimalik neid maanteid välja ehitada, ja siis ma ütlesin, et minu meelest, mis on muutunud, et on muutunud see, et mitte ainult need ei lähe nendesse põhimaanteede väljaehitamisse, vaid me tagame ka kruusakattega teede väljaehitamist ja kõrvalmaanteid ja väiksemaid teid. Ma ei ole ühtegi võrdlust, nagu teie tõite siin 61 miljonit ja midagi sellist, teile toonud ja ma isegi ei kujuta ette, kuidas on võimalik Riigikogu ees valetada ja ei ole ka võimalik mujal valetada. Nii et see on minu meelest oluline, sellest võiksid õppida nii mõnigi poliitik siin saalis. Nii et ma arvan, et see on tähtis. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi 
Aitäh! Härra Ratas, palun nüüd vastake küsimusele! Kõigepealt vastake ära mu esimene küsimus. Kas te kavatsete ka sel ametiajal, mis ilmselt järgneb, muuta eelarvereegleid? Kordan: eelarvereegleid. Ja teiseks vastake ära Andres Suti poolt küsitud küsimus. Kuidas klapivad kokku teie jutt väikestest pensionitest, nende tõstmise vajadusest ja teise sama vabatahtlikuks muutmisest? Kõik analüüsid näitavad, et need, kes loobuvad teisest sambast, kukuvad pensioni suuruselt drastiliselt ja neid ootab suhteline vaesus vanaduses. Kuidas need kaks asja kokku klapivad? Te peaksite olema analüüsidega tutvunud, kui te kirjutasite sellele asjale alla.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et ma ei näe mingit põhjust, miks inimesed peaksid kõik tulema sellest teisest sambast välja. Ma veel kord ütlen, et eks iga inimene peab oma otsuse tegema ise. Mina isiklikult olen veendunud, et ma jätkan seal. Ja nüüd teie esimese küsimuse poolele vastates, vastasin ka enne. Noh, meil on ikka olnud teiega ... Teie räägite, soovite teada ühte asja, mina vastan teile, teie ütlete, see vastus teile ei sobi ja siis ma räägin teile midagi muud. No nii see ei ole. Ei, me ei ole kokku leppinud, tõesti, et me hakkame hetkel eelarvereegleid – ju te peate silmas seda nn eelarvepositsiooni –, et kas ta võiks olla seal –0,5 või –0,6 või nii, nagu Euroopa meile ütleb, et see võib olla –0,75. Sellistes asjades me ei ole tõesti kokku leppinud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri 
Aitäh! Härra Jüri Ratas, te olete vist esimene inimene, kes väitis nüüd just värskelt, et EKRE väärtused on muutunud. Peaministrina peaksite te olema päris hästi kursis, mis ühiskonnas toimub ja millest räägitakse. Pooleteise kuu jooksul on väga paljude hinnangute põhjal ja see ei ole ainult mina, vaid ka väga paljud teised on väitnud, et asjad on hullemaks läinud, inimesed on närvilisemad, ühiskonnas on suurem lõhe. Nii et see väärtuskonflikt on tegelikult läinud teravamaks. Siit tuleb mul üks küsimus, et kas te tõesti ei ole seda tähele pannud või ei ole teid sellest informeeritud, et pinged ühiskonnas on kasvanud tänu sellele, et te olete võtnud EKRE konsultatsioonidesse kaasanud. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Taas kord minu meelest, teie küsimuses lööb välja see, et keegi on siin Riigikogu saalis õigem saadik ja keegi on valem saadik, keegi on parem ja keegi on halvem. Ma väga vabandan, proua Maris Lauri, aga ma ei jaga teie seisukohta. Need kõik 101 liiget on siin täpselt võrdsed ja ma lähtun sellest, neid 101 liiget ei valinud keegi teine kui Eestimaa elanikud. Valisid siia viis erakonda. Keda natuke suuremas koosseisus ja keda natuke väiksemas koosseisus. Need viis erakonda peavad valitsuse moodustama. Mina ei kanna teie ees ju ette, et mina soovin oma erakonda ühendada, ma ei tea, Reformierakonnaga. Ei soovi. Aga ma soovin tõesti teha nende kolme erakonna vahel koalitsioonileppe ja koostööd selle nimel, et Eesti elu edasi viia ja mõtlen seda siiralt, mida härra Kruuse küsis, et Eesti oleks naeratav, mitte vihane.

Et Eesti aitaks oma kaaskodanikku, mitte ei paneks talle jalga taha. Kas ma tunnetan neid arenguid, mis viimastel nädalatel, noh ma usun, et te peate silmas siis peale 3. märtsi, on Eesti ühiskonnas – muidugi tunnetan. Mina ka suhtlen väga paljude inimestega. Eks mõned kirjutavad, mõned helistavad ja neid arvamusi on erinevaid. On neid, kes väga toetavad ja ütlevad, et see on õige. On neid, kes ei toeta seda. Nii et minu ülesanne, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, ma tõesti sellest lähtun, et kui peaministriks valitakse, siis olla peaminister kõigile Eesti elanikele. Ja ma tõesti ei lahterda ja mind häirib see, ma ütlen ausalt teile välja, et kui me hakkame ütlema, et teie ja meie. Ma arvan, et meil on üks Eesti, meil on meie Eesti. Ma saan ju teie küsimuse alatoonist väga selgelt aru, kus te tahate ütelda, et see Riigikogu liige on nagu natuke vähem Riigikogu liige kui mõni teine Riigikogu liige. Ma arvan, see ei ole õige suhtumine. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas 
Protseduuriline küsimus. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas 
Kas see on lubatud, et ettekandja paneb küsimuse esitajale sõnu suhu, mida ta ei ole öelnud? Kui küsimuse esitaja küsib ühiskonna pingete kohta ja ettekandja vastab, öeldes, et teie ütlete, et Riigikogu liikmed on õiged ja valed, mida küsija ei ole öelnud, kas selline asi Riigikogu saalis on lubatav? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
See ei ole küll protseduuriline küsimus, aga põhimõtteliselt samamoodi ka küsijad, ma olen tähele pannud, panevad ettekandjale siin sõnu suhu. Nii et tegelikult, nii nagu ma ka ütlesin, nii küsijatel kui ka vastajal on õigus oma kõige parema äranägemise järgi vastata. Aitäh! Maris Lauri, palun protseduuriline küsimus!

Maris Lauri 
Aitäh! Ma tahaksin küll esitada selle küsimuse inimesele, kes on seal puldis. Jüri, kas sul häbi ei ole? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas 
Järgmisena palun, Liina Kersna, teine küsimus!

Liina Kersna 
Aitäh! 

Esimees Henn Põlluaas 
Vabandust! Jürgen Ligil on vist samuti protseduuriline küsimus, ma loodan.

Jürgen Ligi 
Härra juhataja! Te vastasite mu esimesele protseduurilisele küsimusele, et vastaja võib vastata mida iganes. Palun öelge mulle see paragrahv, mis sellist käitumist lubab! Minu teine küsimus, näiteks, mis oli pensionide kohta ja oli ka Andres Suti küsimus, pälvis vastuse tema isiklikest valikutest, Euroopa Komisjoni voliniku isiklikest valikutest, aga me küsisime pensionisüsteemi kohta. Kas niimoodi saab debatti pidada, kas niimoodi tohib hakata riiki juhtima? Kas kodukorras on selliseid punkte, mis lubavad suvalisi vastuseid anda?

Esimees Henn Põlluaas 
Te olete saanud ettekandjalt oma vastuse, teil on olnud võimalus esitada oma küsimusi. Ja kui me vaatame ajaloos tahapoole, siis olete ka teie ministrirollis korduvalt vastanud küsimustele nende mittevastamise teel. Loomulikult on väga teretulnud, kui küsimustele vastatakse täpselt ja konkreetselt, aga teinekord on nende küsimuste toon juba ette selline, et nendele kahjuks ei ole võimalik ka isegi otse mitte vastata. Nii et peaministrikandidaat on vastanud teile oma parima äranägemise järgi. Lähme palun edasi! Järgmine küsimus on ... Liina Kersnal jäi küsimus pooleli, jätkame sealt. Aitäh!

Liina Kersna 
Aitäh! Austatud Jüri Ratas! Te korduvalt viitate koalitsioonilepingule, justkui oleks koalitsioonileping ainuke reaalsus või et teie jaoks vähemalt tundub, et on koalitsioonileping rohkem reaalsus kui avalikel positsioonidel olevate poliitikute sõnad, justkui need oleksid vähem reaalsed. Minu küsimus on: kas poliitiku sõna tähendab tegu – mina olen näiteks elanud sellises teadmises – või poliitiku sõna ei tähenda täna enam midagi? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Kindlasti ei ole ju koalitsioonileping kivisse raiutud, punkt 1. Punkt 2 on see, et koalitsioonileping ei ole, ma arvan, ka nüüd ainus dokument, mille alusel me Eesti elu juhime. Ma arvan, et see on väga õige. Ma tean, et on olnud isegi neid koalitsioone, kus see leping on sootuks puudunud. Nüüd, minu meelest tuleb olla paindlik. Tuleb olla paindlik ja kui me näeme mingeid ühiskonna muutusi, siis loomulikult valitsuskoalitsioon peab sellele reageerima. Teie viimane küsimus on, et kas poliitikusõnal on kaalu. Väga suur kaal on. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur 
Aitäh! Hea Jüri! Täna on siin saalis väga palju juttu olnud erinevatel teemadel, välispoliitikast oluliselt vähem. Eesti mainet kujundab kindlasti ametisse astuv valitsus väga palju. Minule teadaolevalt ja nii palju, kui ma siit paberist ka lugesin, nimega "Koalitsioonileping", ei ole seal kordagi mainitud Gruusiat. Siis, kui sa kohtusid või osapooled kohtusid Eesti diplomaatilise korpusega, öeldi, et see on mingi tehniline apsakas, et koalitsioonileppes ei ole mainitud Gruusiat. Nüüd kui ma loen seda koalitsioonilepingut, siis seal on ainult, et te toetate Ukraina terviklikkust. Kas koalitsioonikõnelustel oli arutluse all ka Gruusia küsimus ja Gruusia toetamine või see on teadlikult teie poolt välja jäetud, et Eesti ja Gruusia suhted ei ole enam need, mis nad olid? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Eesti ja Georgia suhted on väga olulised ja kindlasti Eesti ja Georgia suhted lähevad samuti selle punkti alla. Kui te loete seda esimest lauset, et peame oluliseks tihedat koostööd Euroopa Liidu idapartnerlusriikidega, Eesti toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, see käib täpselt ka Gruusia kohta ja on jätkuvalt loodavale valitsuskoalitsioonile oluline. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

Jürgen Ligi 
Aitäh! Minu esimene protseduuriline küsimus ei saanud vastust. See oli, millise paragrahvi järgi võib vastaja vastata mida iganes. Mul on nüüd teile teine küsimus ka, vastake ära mõlemad. See on see: millise paragrahvi järgi kodukorra seaduses võib koosoleku juhataja, teie eelkäija, hakata laimama küsijat stiilis, et te ise ka olete teinud midagi kunagi? Seda ei saa keegi kunagi kontrollida ega hakka keegi tõestama. Ma tegelikult tahan päriselt, et meil tekiks küsimuste ja vastuste formaat, mina küsin pensionisüsteemi kohta ja Jüri Ratas ei hakka vastama, kommenteerima mind ega iseenda valikut, vaid räägibki pensionisüsteemist. Kas on kodukorra mõttega kooskõlas selline käitumine, nagu täna Jüri Ratas üles näitab?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Hea poliitilise kultuuri kohta käib see, et nii küsija kui vastaja austavad teineteist ja lähtuvad teineteise lugupidamisest. Kodukord ei reguleeri poliitkultuuriga seotud küsimusi. Riigikogu liikmed on vabad oma küsimuste esitamisel ja ka puldis olevad ministrid oma vastuste vastamisel. Aga ma veel kord kordan, me peame lähtuma heast poliitilisest kultuurist. Aitäh! 
Läheme edasi päevakorraga. Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut 
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Jüri! Mul töö varsti läheb, tundub, et tervis ka. Sa vastad väga osavalt, ma ütleksin isegi: mitmekesiselt. Täna näiteks on mitmekesisuse päev. Ja nii nagu sümfooniaorkestris ei saa mängida ainult viiulid ja iga päev ei taha süüa kartuliputru, siis nii ühiskonnas, ettevõtetes, organisatsioonides on tegelikult mitmekesisus ka oluline.

Kui me vaatame seda tulevast valitsust, siis me teame, kui vähe on seal naisi. Kui me vaatame kolme erakonna ühisosana vormistatud koalitsioonilepingut, siis soolist võrdõiguslikkust seal ei mainita. Siin on viidatud juba su koalitsioonipartnerite väljaütlemistele naiste teemal. Kas selle põhjal ma saan järeldada, et sidusa, kaasava, hooliva ühiskonna suunas, kuhu see koaltisioonileping meid viib, et selles ühiskonnas sooline tasakaalustatus ei ole oluline? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, hea Riina! Ei sa nii järeldada kindlasti ei saa. Ma ütlesin ka, et on oluline, ma tõin välja eraldi näiteks soolise palgalõhe ja mis siin salata, et me oleme siin kahjuks pigem Euroopa Liidu esirinnas kui heas positsioonis. Ma tean ju seda, et me oleme püüdnud ka seda olukorda parandada ja me oleme teinud teatud samme avalikus sektoris. Tõsi, me ei ole suutnud leppida lahkuvas koalitsioonis kokku teatud põhimõtteid, mis võiksid kehtida ka erasektori jaoks. Minu jaoks on igal juhul oluline võrdne positsioon ja võrdne lähenemine nii naistele kui meestele. See tasakaal selle vahel.

Ja ma arvan, et tulevikus, kui me loome Eestis valitsuskoalitsioone, siis vastne Soome valimiste tulemus, kus me näeme, et praktiliselt 50% uuest Eduskuntast, uuest parlamendist on naisterahvad, et mina ei saa ette kirjutada ühelegi Eesti elanikule, kuidas valida. Aga ma arvan, et see ei ole mitte halb mõte ja see, et rohkem naisterahvaid tuleb ka tegema poliitikat ja kandideerima, ma arvan, et see võiks olla iga erakonna jaoks oluline ja tähtis. Ma ei tea, kas see algab sellest, et on nn triibulised nimekirjad või mitte, aga selle poole liikumine on minu meelest igal juhul tähtis ja oluline. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann 
Suur tänu, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ütleks, armas Jüri, me oleme tuttavad aastaid, räägime sina, sa oled olnud külaline minu kodus. Ma olen kindel, et sa tegelikult tead, et ma kirjutan kõik oma sõnavõtud ise ning rangelt toetudes tõsistele uuringutele ja statistilistele faktidele. Kas sa ei leia, et kui sa adresseerid mind kui tohmi kihnlast, kes ei kirjuta ise oma küsimusi, siis on see sügavalt šovinitslik ja demostratiivselt ülbe? Kas šovinism ja ülbus ongi need väärtused, mida sinu juhitav koalitsioon hakkab ellu viima? Kas šovisism puudutab üksnes kihnlasi või ka naisi, kurte, juute, venelasi ja oposisitsionääre üldisemalt? Ja ma siiski kordan ka oma esimest küsimust, mis toetub Statistikaameti 2018. aasta sotsiaaluuringule: kas sa mitte ei valeta, kui sa räägid endast kui õigluse kehtestajast kõigile, kui ainult aasta jooksul on vaesusesse langenud eakate arv 16% võrra kasvanud? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, Annely! Kõigepealt ma alustan sellest, et need sõnad, mis sa tahad nüüd minu suhu panna, see ei käi kuidagi kokku, punkt 1. Punkt 2 on see, et ma igal juhul võtan sind väga tõsiselt ja mul ei ole mingit kahtlustki, et sa teed oma tööd suure südamega, nagu sa oled seda kogu aeg teinud. Kihnu kohta ma ütlen ainult head, ainult head ja positiivset. Ja ma arvan, et ega see ei ole üldse halb, et pannaksegi ... Mina panen ka asju kirja. Mina panen ka asju kirja ja see on alati, nagu sa ütledki, ongi siis faktitäpsem ja saad ka oma mõttes selle läbi kirjutada. Nii et ma ei näe siin mingeid probleeme. 


Nüüd, see 2017, mis sa küsisid. Vastan siis veel korraks teise nurga alt. Me peame arvestama seda, et 2017 eelarve tegi tegelikult lahkuv valitsus ja mina ei taha siin kindlasti kivi visata Taavi Rõivase kapsaaeda. Ta tegi seda täpselt selles võimalikus fiskaalpoliitilises situatsioonis, mis toona, 2016 oli. Ja see, et võib-olla jäi midagi seal tegemata – need olid ka poliitilised prioriteedid, mida ta toona valis. Ja tõesti see uus 500 maksuvaba süsteem, see ei kehtinud 2017, see hakkas kehtima 2018. Ja kummardus Kihnule küsimuse lõpuks ka!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender 
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea peaministrikandidaat! Mulle tundub, et see koalitsioonileping on teie jaoks nagu viigileht, aga ma arvan, et sellest on aru saanud ka teie koalitsioonipartnerid ehk siis mõned ministrikandidaadid on väljendanud selgelt, et nad kavatsevad teha asju muid kanaleid pidi. Mina tunnen muret meie ametnike pärast, keda on häbistatud, tunnen muret samuti nende teiste ühiskonnagruppide pärast, loomulikult tunnen muret Eesti järjepidevuse pärast. Kas te lubate meile, olgu teie sõnad väärt seda, mida nad on, et te asute siis selle Eesti järjepidevuse kaitsele, kui see viigileht teie eest maha kistakse. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Teie küsimuses on sees juba see mõte, et niikuinii, ükskõik, mida ma vastan siin Riigikogu kõnetoolis, võin seista kas või pea peal, vaevalt, et see teie arvamust või seisukohta kuidagi tänases hääletuses, ma ei tea, muudaks või suhtumist muudaks. Ma ütlesin ju oma kõnes ka, et ma tõsiselt austan Eesti ametkonda, ma pean neist lugu. Mul on olnud Eesti ametkonnaga koostööd nii kohaliku omavalitsuse tasadil kui ka riigi tasandil, aga ka siin Riigikogus ja see on olnud väga suures enamuses alati positiivne. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi 
Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Hea peaministrikandidaat! Minu teine küsimus puudutab Rail Balticut. Halva üllatusena pean tõdema, et sinu poolt paljukiidetud koalitsioonileping süvendab ka selles osas ebakindlust ja ebamäärasust, et mitte öelda, see on lausa EKRE-lik. Kui me siin arutame, et kas EKRE on muutnud oma väärtusi, siis vähemalt Rail Balticu osas ja selle sõnastuse osas mulle tundub, et Keskerakond on võtnud üle EKRE. Mida ma silmas pean? Pean silmas seda, et te olete uuesti lauale tõstnud võimaluse ajakava ülevaatamise osas, tõstnud uuesti lauale üle võimaluse muuta kohalikke peatusi ja veelgi hullem, lausa trassi. Jüri, kuhu on kadunud sinu enesekindlus? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, Toomas! Mitte kuhugi. See on täiesti alles ja et nüüd ei jääks valet muljet, luba, ma loen selle põhimõtte ette siit koalitsioonilepingust. Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame aga tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt. Põhimõtteliselt see põhimõte, et kui me ei saa rahastust, ütleme siis suurusjärgus seal 80 : 20, 81 : 19, nii või teisti ma ei näe mingit võimalust näiteks valitsuse juhina, et ilma konsulteerimata Riigikoguga sellega edasi minna. See põhimõte on tegelikult täna kirjutatud sellesse rahvusvahelisse kokkuleppesse, kus on ka erinvad riigid, sealhulgas Läti ja Leedu, ju sisse. See on ju olnud meie üks prioriteet järgmises MFF-is, et me seisame selle eest, et see rahastus jääks 81 : 19 või noh, ütleme, see suurusjärk. Kui see nii ei jää, siis hea Toomas, nii või teisiti me peame vaatama üle, mida ütleb selle peale Läti, mida ütleb selle peale Leedu, mida ütleb selle peale ka Eesti Riigikogu. See tähendab suuremaid rahalisi väljaminekuid. Minu seisukoht on väga toetav Rail Balticule.

Ma arvan, et see on õige, et me selle suuna väljaehitamisega edasi läheme. Aga tõsi on see, et me peame ära ootama järgmise MFF-i, see on sellega seotud. 
Nüüd selle esimese lause lõpus, mina arvan ka seda, et me võiksime tõsiselt ikkagi mõelda, et kas lisaks Ülemistele, Raplale ja Pärnule ei võiks siia juurde lisada ka teisi kohalikke peatusi. Neid on minu teada selle projekti raames võimalik teha maksimaalselt kümmekond, peatuse hind seal 6–10 miljonit ja ma arvan, et kümmekonda ei ole vaja.

Aga seda võiks kaaluda, kuhu veel teha, lisaks sellele kolmele. Ja mina olen käsitlenud ja käsitlen ka täna, et Rail Baltic ei ole mitte ainult Eesti ühendamine Euroopa südamega, vaid see on ka väga mugav ja kiire siseriiklik raudtee- ja rongiühendus. Mul on hea meel ja ma soovin siin tunnustada ka täna lahkuvat majandus- ja taristuministrit, et me oleme nii kaugele jõudnud näiteks oma põhjanaabritega, et Soome on tegelikult huvitatud selle Rail Balticu ettevõttesse tulemise osas, investeerimise osas.

Minu meelest Soome on tõesti nii majanduslikult väga olnud huvitatud, et see Rail Balticu trass saaks välja ehitatud, seda näitab ka ju see Muugal vastava terminali või jaama väljaehitamine. Ja siit võib-olla edasi fantaseerides, tõesti nüüd ma jõuan väga kaugesse tulevikku, aga seda tuleb ka siin rääkida – võib-olla see võiks olla ka mingisuguseks tõukeks, et veel tõsisemalt me suhtume nendesse analüüsidesse ja võimaluste otsimisse, et Tallinna–Helsingi vahel ehitada tunnel. Ja seda minu teada, Riigikogu on ka vastava toetusrühma siin loonud selles osas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross 
Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus, teie omas on iseenesest tore lause "Tõkestame Eesti riigi suhtes vaenulikku mõjutustegevust", mida saab ainult tervitada. Nüüd, teie kaks koalitsioonipartnerit on lubanud ka märksa rohkem. Esiteks, Isamaa lubas mõjuagentide seadust, mis on iseenesest päris huvitav mõte, ja EKRE lubas sulgeda Eesti-vaenulikud infokanalid. Nüüd, kas selles osas ühisosa ei saabunud, kas koalitsioonipartnerid loobusid nendest nõuetest? Kas see tõkestamine tähendab nüüd, et teil on tugi lõpetada maksumaksja raha eest PBK-st sisu ostmine? Ja kui ei ole, siis kas koalitsioonipartnerid on nõus sellega?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Noh, siin oli nüüd vähemalt mitu küsimust koos, et hakkame siis neile viilude kaupa vastama. Kõigepealt, see esimene positsioon, et kas keegi millestki loobus või nii edasi, see on see ühisosa, milles me kokku leppisime. Ja erinevad erakonnad kindlasti ju kaitsesid oma positsioone koalitsioonikonsultatsioonide raames. Nüüd see PBK küsimus. No ma saan aru, et see teil hingel on suuresti. Ma ütlen tõsiselt, et ma vist oman seda infot, võib-olla ma eksin, aga isegi kui see tohutult siin Eesti ühiskonnas ülesse kerkis valimiste-eelses situatsioonis, siis mina tean, et teatud Eesti ametkonnad ostsid sinna reklaami.

No ongi räägitud sellestsamast Päästeametist, näiteks, ja suitsuanduritest jne. (Keegi kommenteerib midagi saalist.) Jah, tuli ära tõesti. Jah, täpselt. Ja ma arvan seda, et teatud ametkonnad, kui nad soovivad jõuda Eestis elavate elanikeni, siis mina küll ei pane kätt ette sellele. Ma arvan, et see surve, mida võis toona see Päästeamet tunda, oli väga suur ja meeletu, mis oli tegelikult poliitikute vahel. Ma ei tea, kas see oli mäng või mitte. Aga probleem on selles, et me peame tegelema minu meelest tõsiselt edasi ETV+ arendamisega, et see vaatajaskond tõuseks. Ja ma arvan, et see on tegelikult oluline olnud ja on jätkuvalt oluline, et me näeme, et ETV+ vaatab tulevikus rohkem ja rohkem neid inimesi suure tõenäosusega, kelle emakeel on Eestis vene keel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Johannes Kert, palun!

Johannes Kert 
Palju tänu, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te olete ühinenud leppega, mis sätestab teaduse rahastamise tõstmise 1%-ni, seda on kinnitanud ka teie koalitsioonilepe, kuid mind ajendab küsima asjaolu, et teie koalitsioonipartnerid on teatanud, et koalitsioonileping ei ole tingimata kohustuslik täitmiseks, et nad võivad edasi käituda ka kuidagi endise agenda kohaselt. Mind rahuldaks teie jah-sõna ja see, et te kinnitate, et see 1% SKP-st jääb kehtima. Tänan!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jah, aitäh! See küsimus on päris keeruline, ma mõtlesin kogu aeg, et mida te nüüd mõtlete. Kadriorus ühinesid selle leppega kõik erakonnad, välja arvatud EKRE, kes sinna alla ei kirjutanud. Ma olen küsinud selle konsultatsioonide käigus, miks see nii oli, ja nad ütlesid, et nemad soovisid 2%. See oli vist ka ametlik pressiteade neil sel hetkel, ma ei oska nii täpselt öelda. Kui te küsite, kas me soovime liikuda 1% suunas, vastus on jah, soovime. Me oleme viimases TAN-is nüüd eelmise valitsuse ajal teinud ka ju otsuse, et alusandmed, mida me oleme kogu aeg mõõtnud, et kui palju Eesti avalik sektor siis teadus-arendustegevusse, innovatsiooni panustab, kas see on seal 0,81, 0,82, 0,83 või tegelikult on 0,72%, me oleme ju liikunud selles osas või sinna suunda, et me toetume Statistikaameti öeldule. Mis tõsi on, et seda protsendi osakaalu on vähendanud ja sealt on tulnud see 0,72 või suurusjärk, see tasand, et kulutused kõrgharidusele ei lähe selle 1% sisse. See eesmärk, et jõuda 1%-ni, on koalitsioonileppes kirjas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Siim Kallas, palun!

Aseesimees Siim Kallas 
Austatud Jüri Ratas! Teie kui ettekandja ärge närveerige! Põhiline, ärge närveerige! Ja ärge halvustage küsijat, see on nõrkuse tundemärk. Aga ma tahaksin öelda, et koalitsioonilepe, mille te olete kokku leppinud, kubiseb niisugustest lausungitest, mille kohta alati tekib küsimus, et mis seal täpselt taga on, mis selle all konkreetselt mõeldud on. Näiteks niisugune asi: "Motiveerime kohalikke omavalitsusi toetama ettevõtlust". Mis see plaan on?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile, austatud Siim Kallas ja hea endine peaminister! Kindlasti võtan teie soovitust kullana ja püüan sellest lähtuda. Nüüd, mis selle taga on? Eks selle taga on paljuski see diskussioon, mis on olnud ju päris palju Eesti ühiskonnas. Ja on räägitud sellest, et ühel hetkel me võiksime kohaliku omavalitsuse korralduse seadust muuta ja panna kohalikele omavalitsustele ülesandeks ka tegeleda ettevõtluse ja majandusega.

Teatavasti see hetkel ei ole kohustuslik ülesanne KOV-idel. Sealt edasi on kohe üles kerkinud küsimus, et kui seda teha, tegelikult kuidas siis kohalikku omavalitsust motiveerida, et see volikogu liige, see vallavanem või linnapea või valla- või linnavalitsuse töötaja iga päev selle nimel tegutseks. 
Mis see nn kuidagi motivatsioon maksupoliitiliselt on? Tegelikult ega seda ei ole suudetud ju lõpuni kokku leppida, kas see on see, et kui ettevõte tegutseb kuskil kohalikus omavalitsuses, et sealt laekuksid mingisugused suuremad maksud sellele kohalikule omavalitsusele, sest kui inimene seal töötab, siis üksikisiku tulumaks on kaudne ja see juba täna väga suures ulatuses tegelikult kohalikule omavalitsusele laekub.

Mis selle taga on? Peamiselt on silmas ... Ma arvan, et ikkagi me peame lähtuma tänasest seadusraamistikust. See on see, et tagada avaliku sektori riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööna võimalikult hea infrastruktuur, võimalikult hea infrastruktuur. Tagada see võimalus, et kui inimesed soovivad pöörduda näiteks maapiirkondadesse tagasi, et neil oleks ka võimalus eluasemeküsimus lahendada. Kui me vaatame täna, siis meil on nn üürimajade programm ju olemas, mis on koostöös kohalike omavalitsustega. Kindlasti ma laiendaksin seda mõtet ka haridusvaldkonnale. Nii et need on peamised. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Madis Milling, palun!

Madis Milling 
Suur tänu, härra Riigikogu aseesimees! Austatud peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus on lause: "Loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse PPA-s, tagades asjakohase relvastuse ja muu varustuse". Tervitan igati piirivalve tugevdamist, aga mind ajab natuke segadusse väljend "asjakohane relvastus". Seletage palun detailsemalt, et milliseid konkreetseid relvi või ka relvaliike mõeldakse väljendi all "asjakohane relvastus". Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, härra Milling! Hakata siin teiega diskuteerima selles valdkonnas, te teete 10 : 0 mulle ära! Noh te olete ju, ise teate seda valdkonda läbi ja lõhki. Tulebki kuulata siin spetsialiste. See oli tõesti meil küsimus ka, et mis need konkreetselt siis on, mis relvad, mis nimetused jne, noh kõik said aru, et siin tuleb kuulata oma valdkonna spetsialiste nii PPA-st, miks mitte ka laiemalt ja kui olete nõus ka siin oma sisendi andma, see on väga oodatud. Aitäh teile! Seda nimekirja ei ole olemas.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Võib-olla sa oled märganud, et siin saalis ridades natukene kasvab selline rahulolematus ja see rahulolematus tuleb sellest, et sa vastad küll pikalt ja väga meeleolukalt, aga sisu jätad sageli oma vastuses puutumata, et sisulisi vastuseid on väga keeruline saada. Nii et ma edaspidiseks soovitan võib-olla pisut rohkem sisule pühenduda. Aga mu küsimus puudutab Eesti keelt.

Selle valitsusliidu aluste dokument käsitleb Eesti keelt leheküljel 22 ja kogu see käsitlus on eesti keele kui võõrkeele õpetamise keskne. Eesti keele enda areng on sisuliselt puutumata, see on kahtlemata kõige olulisem eesti keele puhul. Palun ava neid ideid ja mõtteid, mis on eesti keele kui emakeele arenguga seotud, ükskõik, kas see puudutab eesti keele kui emakeele õpet, puudutab see uute või olemasolevate programmide jätkamist. Mis mõtted selles vallas ja plaanid valitsusel on, tulevasel valitsusel?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, hea küsija! Võtan seda sinu soovitust tõsiselt sisu osas, et püüda rohkem veel sisulisemaks minna. Alustame siis sellest eesti keelest lasteaedades. Nüüd me oleme võtnud tõesti selle suuna, et venekeelsetes lasteaedades, kus on venekeelsed rühmad, et sinna tõesti panustada rohkem rahaliselt, et sinna tuleksid eesti keele õpetajad. Neid hetkel on kusagil 53 rühma, mida me oleme suutnud siis sellel aastal rakendada läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Ma arvan, et see vajadus, kui ma ei eksi, peaks olema üle Eestimaa, ma julgeksin öelda, kümme korda suurem, seal 500–600 rühma ligidale. Nüüd eesti keele õppe osas kindlasti me soovime jätkata eesti keele majade programmiga, mis aitab kaasa eesti keele õppele.

Tuleb öelda seda, et kui vaadata seda eesti keele tasuta õppe pakkumist, siis näiteks siin Tallinnas selles eesti keele maja, ütleme, väljapakutud eesti keele õppe osas täitusid kohad veerand tunniga, vist oli 600 kohta, kui ma ei eksi, nii et see soov on väga suur. Nüüd minu meelest me peame vaatama ja seda eesti keele hoidmist ja arendamist ka laiemalt. Me näeme täna seda, et väga palju sellises digitaalses maailmas tegelikult me ei suuda tagada, et väiksemad keeled oleksid seal esindatud.

Meil oli eelmisel aastal ajalooline ühisistung Eesti ja Soome vabariigi valitsuste vahel ja just sinna me panime ka selle põhimõtte sisse, et näiteks erinevates tehnoloogialahendustes pakkuda, et seista eesti keele eest, et see eesti keel oleks seal esindatud. Ma mäletan, et kui ma olin viimati Davosis maailma majandusfoorumil, siis ka seal, kui oli kohtumine näiteks Facebookiga, siis ma ka palusin seda, et tegelikult väikesed riigid, väikesed keeled soovivad, et meie keel oleks igal pool ja võimalikult laialdaselt esindatud. Nii et kindlasti me peame ka seda oluliseks ja võtame seda valitsuse ühisistungi järjepidevust ju edasi. Loomulikult eesti keele õppe tõstmine põhikoolis, gümnaasiumis väga oluline, väga tähtis ja just see, et tõsta noorte inimeste konkurentsivõimet, kui nad ühel hetkel liiguvad ülikooli või tööjõuturule. Nii et tõesti see on olnud selle loodava valitsuskoalitsiooni prioriteediks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga 
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Jüri Ratas! Minu küsimus puudutab ajakirjanike ja mõnede poliitikute vastasseisu, mis demokraatias on igati normaalne, kuid mis just viimasel ajal on vägagi võimendunud. Näide: nii Mart Luik kui ka Martin Helme on näiteks meedias avalikkuse ees nimetanud konkreetseid Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikke, kes nende arvates selleks tööks sobimatud on. Milline on teie hinnang sellisele teguviisile, kus jõupositsioonilt avalik-õiguslikku meediat rünnatakse? Aitäh teile!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile selle küsimuse eest! Nii nagu ma oma kõnes ütlesin, siis ma igal juhul tänan ja tunnustan meie ajakirjandust. Minu positsioon selles, nagu te küsisite, on, et meie ajakirjandus on kõigi tunnuste järgi pühendunud, vaba ja vastutustundlik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson 
Jah aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Ma kuulan, Jüri, sinu vastuseid ja mul jääb üha rohkem mulje, et mitte sinu koalitsioonipartner EKRE ei ole oma väärtusi muutmas, vaid sina oled oma väärtusi muutmas. Seda ma panin tähele ka vastuses mu küsimusele, kus sa tegelikult ei tauninud siseministriks saava kandidaadi seisukohavõttu Suurbritannia peaministri suhtes. Aga jätkame välispoliitikast. Täna-homme on kindlasti väga aktuaalne rääkida Eesti-Vene suhetest, teie koalitsioonilepingus on kaks rida sellest kirjas, aga see ei sisalda ju tegelikult mitte midagi. Minu küsimus sulle on selline. Kui peaks tekkima vajadus, et Eesti Vabariigi valitsus peaks saatma piirilepingu Venemaaga taas parlamenti ratifitseerimisele, siis kas sina peaministrina oled valmis valitsuses selleks viima läbi kabinetis hääletuse? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, Marko, ega ma väga ei loodagi nüüd, et sinu poolt tuleb suur kiitus ja ülistuslaul minu suunas, see on ju arusaadav, et sa oled võtnud tõsiselt sisse opositsioonipoliitiku rolli ja nii see peabki olema. Nüüd, piirilepe on ... ma arvan, et sa oled teinud isiklikult väga palju selleks, et see tegelikult sünniks, et sellest kontrolljoonest saaks ühel hetkel piirileping. Nagu me näeme, kaks riiki ei ole suutnud paralleelselt liikuda, vähemalt tänaseni. Kas tulevikus suudavad, seda on väga keeruline ette näha. See, et sinu küsimus oli, kas ma olen nõus viima läbi hääletuse kabinetis. Sa kogenud poliitikuna tead väga hästi, et kui hääletuseni jõutakse kabinetis, siis põhimõtteliselt lõpetab ka see valitsus peale seda hääletust oma tegevuse. Ma olen lähtunud vähemalt selle kahe aasta ja viie kuu kogemusest, mis ei ole loomulikult väga suur valitsuse liikmena, et loomulikult pingutada selle nimel, et valitsuses hääletusi ei ole ja mul on hea meel, et selles valitsuses pole neid hääletusi olnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas 
Aitäh, austatud aseesimees! Hea Jüri! Noh, selle viimase vastuse kontekstis on muidugi kummastav, et mida siis õigupoolest president Moskvasse tegema läheb, kui valitsus ise ka ei tea, kas piirileppega peaks edasi minema või mitte. Presidendi te panete igal juhul väga keerulisse olukorda. Aga ma märkasin, et sinu ühes eelnevas vastuses tegid sa väikese sihukese sõbraliku torke sellesse aega, kui mina olin valitsusjuht, ja rõhutasid toonaseid eelarveid. Ma vaatasin Rahandusministeeriumi värsketest andmetest järele, kõik need aastad, kui mina olin peaminister, lõppesid eelarve ülejäägiga, kokku oli see umbes 300 miljonit. Ja kõik need aastad, mis sina oled seni peaminister olnud, on paraku lõppenud päris tõsise miinusega. Ma ütleksin isegi kriisiaegsele ajale iseloomuliku miinusega, kokku 700 miljonit struktuurset miinust. Me teame, et tegelikult see miinus on suuresti alkoholiaktsiisipoliitika läbikukkumise tõttu ja nii EKRE kui Isamaa sai suure osa oma hääli ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Palun küsimus!

Taavi Rõivas 
... just seetõttu, et nad olid sellele poliitikale valmis muudatusi tegema. Millal langeb Eestis alkoholiaktsiis? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Hea Taavi! Sa olid hea peaminister. Sa olid hea peaminister ja tegid omad tööd pühendumisega. Sa tõesti, kui ma eksi, see oli vist 2015, kui te läksite väga jõuliselt valitsuse otsusega neid alkoholiaktsiise tõstma. Tõsi, ka see lahkuv valitsus läks edasi lahja alkoholi aktsiisi tõusuga, samas seda kange alkoholi aktsiisi, mis 2015 otsustati, me vähendasime, seda tõusu, seda tõusunurka laugemaks. Nüüd on muidugi, mulle tundub, erinevus meil sellest fiskaalpoliitilisest arusaamast.

Ma saan aru, et sinu arusaam on see, et kui alkoholiaktsiisi vähendada, siis piirikaubandus kaob või, ütleme, on suund selles suunas ja eelarve aktsiisitulu kasvab. Minu arvamus on see, et kui alkoholiaktsiisi vähendada, siis suure tõenäosusega piirikaubandus väheneb. Kas kaob? Raske öelda, aga väheneb kindlasti. Aga riigieelarvelises osas ma ei ole nii veendunud, et see annab laekumist juurde. Täna on olnud vähemalt Rahandusministeeriumi positsioon see, et ta ei ole eelarveneutraalne. Küsimus on loomulikult ka selles, et kui palju seda vähendada, mis maani seda vähendada ja mis vahe siis Eesti ja Läti vahel jätta. Selge on see, et me peame arvestama automaatselt ka sisse, et kui me alkoholiaktsiisi vähendame, siis Soome pool või, ütleme, Eestist põhja pool olevad inimesed ju natukene tulevad siia turule tagasi alkoholi ostmisega ja tarbimisega. Leida nüüd siin seda, et kas ta on siis tõesti eelarveneutraalne või ta kasvab, ma arvan, et me ei näe seda, et see annab eelarvele kasvu. Kas ta annab eelarvele neutraalsuse, seda me kindlasti nüüd juba selles riigi eelarvestrateegias läbi hakkame arutama.

Selle oleme me pannud ju koalitsioonileppesse ka kirja, et me oleme nõus aktsiise üle vaatama. Aga loomulikult, sa tead väga hästi, kui sa eelarvestrateegiat teed ja kui see on miinusmärgiga, siis midagi tuleb ka ära jätta. 
Nüüd see sinu väide, et sa kasvatasid tohutult ja olid struktuurses ülejäägis ja nüüd ollakse miinuses. Ega ma ju õnnelik selle üle ei ole, et 2018 andmed kujunesid 2019. aasta aprillis selliseks, mis ei läinud kokku prognoosiga. Ja selle nimel, ma olen öelnud, ma olen nõus pingutama, et seda positsiooni parandada. Samas sa tead väga hästi, et väga palju ikkagi jäi tegemata sul. Ja siin oli vaja kiirelt käised üles käärida ja teatud olulised rahastused ära teha. No näiteks, sa küsid, näiteks õpetajate palgatõus, kultuuritöötajate palgatõus, näiteks sotsiaalvaldkonna palgatõus, mitmed rahastusprojektid, no võtame kas või kaitsevaldkond, mida siin kindral Laaneots küsis. Nii et eks neid, ütleme, rahastuskohti, mis tõesti vajasid lisaraha, oli tublisti. Võtame põllumajandus. No mul on olnud ju väga hea debatt siin sinu armsa fraktsioonikaaslase härra Kruusega, otsetoetuste näol. Ei tahtnud need kuidagi sellest nullist ülespoole tulla. Ja see, mida küsis proua Everaus seoses meditsiini ja tervisega ja haigekassaga – see oli ju üks suuremaid otsuseid, haigekassale lisaraha andmine. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast 
Aitäh! Lugupeetud Jüri Ratas! Mind küll häirib ja loomulikult solvab ka, kui mind nimetatakse väikeliberaalseks jätiseks, aga minu jaoks on sõna tegu. Mul ei ole kindlust, et sellised laused ka pärast tänast päeva lõpevad. Aga oma küsimuse ma võtan ikkagi jälle sellest, et loen Keskerakonna valimisplatvormi, kus on selge sõnaga öeldud, et ehitatakse Tallinna Haigla, mille arvel vähenevad, lühenevad ravijärjekorrad ja tõuseb ravi kvaliteet Põhja-Eesti piirkonnas. Aga mida jälle ei ole, ei ole koalitsioonilepingus sõnagi Tallinna Haiglast. Minu küsimus on nüüd selles, et kas see on sinna valimisplatvormi Keskerakonnal pandud ainult selleks, et Tallinna valijate hääli saada ja te loobute selle ehitamisest või te selle ikkagi ehitate. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Minu arvates, Vilja, see on väga sümpaatne, et sa jätkuvalt tõsiselt seda Keskerakonna tegemisi vaatad ja valimisplatvormi loed, oled ju kunagi ise andnud sinna suure panuse selle koostamisse. Nii et see on, ma arvan, hea, et sa pead seda ikkagi väga oluliseks. Nüüd Tallinna Haigla osas minu teada Tallinna Linnavalitsus, vastav abilinnapea ja riigi poolt tervise- ja tööminister on sellise, ma ei tea, hea tahte või kavatsuste protokolli allkirjastanud. Mina olen saanud aru, et see on Sotsiaalministeeriumi positsioon, et Tallinna Haigla võiks tulla, ja see on olnud ka Tallinna linna positsioon.

Nüüd rääkida sellest, miks seda siin sees ei ole, siis selle objekti rahastus on, ma arvan, suurusjärgus 350, kui ehitushanked tulevad, kuni 500 miljonit eurot. Nii et loomulikult, mis me siia kirjutame lauseid, kui me ei tea, mis on see rahaline kate. Põhimõtteliselt, kas sellega võiks edasi liikuda? Jah võiks, aga see eeldab, ma arvan, ühelt poolt suure tõenäosusega, sa tunned seda valdkonda hästi, olles olnud ka Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees, ma arvan, see tähendab nii Ida- kui Lääne-Tallinna varade kinnisvara müüki. Midagi saab sealt kindlasti katteks, aga ma arvan, et mitte piisavalt. Nii et sellega edasi liikuda tasuks, aga edasi saab liikuda siis, kui see on ka rahaliselt võimalik. Mina toetan põhimõtteliselt seda suunda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva 
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat Jüri! Hea Jüri, ma olen kogu aeg siin Riigikogu saalis imetlenud su head eesti keele oskust ja head sõnakasutust nii Riigikogu aseesimehena istungit juhatades kui ministrina siin meile vastates. Nüüd ma olen kimbatuses, et viimasel ajal on tekkinud Eesti sellisesse poliitsõnapruuki üks sõna, mis on "süvariik", ja ma küsin, et kas te seal koalitsiooniläbirääkimistel ka arutasite, et mis see süvariik on ja kas võib nüüd ütelda, et sinu poolt, kui sa täna saad mandaadi, uue valitsuse moodustad, siis ka uus valitsus on üks süvariigi osa. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, hea Kalvi! See sõnakasutus, mida sa kiidad, ega ma ei saa siin ennast võõraste sulgedega ehitada, eks ka sina ju palju oled mind õpetanud, 2007 kevadel koos siia sai tuldud, siia Riigikokku, auväärsesse Riigikokku ja tõesti see suur au on mul olnud, et mul on olnud ka au siis seda ametikohta, ametikohal töötada, mis on Riigikogu teine aseesimees ja mitte kunagi ma ei ole olnud esimene aseesimees. Aga on olnud head ametikaaslased Riigikogu saalis ja juhatuses, aga ka ametkonnas. Siin ametkonnas, kes on ikkagi aidanud teha õigeid sõnakasutusi. Nii et selle üle aitäh sulle! Ei, me kindlasti ei ole mingi süvariigi osa, me oleme Eesti Vabariigi valitsus, kui see valitsus saab oma mandaadi täna. Aitäh sulle!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus 
Aitäh teist korda, et lubate mul küsida, ja aitäh eelmise vastuse eest! Nagu te väga hästi ütlesite, asi pole alati rahas, aga sageli on ikkagi raha see võimalus asju muuta ja sellessamas OECD raportis oli ka see, et see oli juba 2017, et meil on jätkusuutmatu tervishoiu rahastamissüsteem ja see mudel ühest katlast kõike katta lihtsalt ei saa kunagi töötama. Solidaarsusmeditsiin, see on omaette asi ja on kolm põhilist mudelit. Missugune mudel võiks olla lahendus edaspidiseks? Sest täna me oleme juba päris palju maha jäänud. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jah, eks me oleme tõesti rahastuses, nagu te tõite ka, proua Everaus, oma esimeses küsimuses välja, meie mahajäämus on. Ja see on kahjuks negatiivne tõdemus. Ühelt poolt, nagu ma ütlesin, minu meelest me peame pingutama selle nimel, et oma rahastust suurendada. Kuna toona ei olnud saalis, ta oli kindlasti asjatoimetuste juures, Riigikogu liige härra Ossinovski, siis ma soovin siinkohal veel teda väga tänada, kui tema valitsusliige oli, tervise- ja tööminister, kes selle murrangu, ma ütleks, tõi. 


Aga nüüd teie küsimuse juurde tagasi tulles, ma arvan, et väga palju ikkagi on seotud sellesama preventatiivse tegevusega. Ma arvan, et väga palju on ka seotud sellega, et me suudaksime ühel hetkel anda selle signaali, et tühjad arstikäigud, mis tegelikult suurendavad taas kord ravijärjekordasid, et neid vähendada. Ja noh, ma pean siin silmas sellesama digiregistratuuri elluviimist, täna see on pilootprojektina minu teada ühes meditsiiniasutuses, et sellega minna edasi. Nii et ma arvan, et eks neid panustamisi on vaja paljude nurkade alt, et tagada see, et tervena elatud eluiga Eestis kasvaks. Aga siin teiega kindlasti nendel teemadel teid kuulata ja debateerida edasi ma kindlasti oleksin väga huvitatud, sest minu meelest see valdkond ei saa olla kunagi nii, et me ei kuula arvamusi. Ja siin ma küll pakuks selles mõttes tõsist koostöökätt teile. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski 
Aitäh! Hea Jüri! Ma jätkan seda oma esimest küsimust, mille vastus jäi niimoodi poolikuks sul. Sa küll rääkisid sellest, et peaminister vastutab ka nende sõnavõttude eest, mida üksikud valitsuse liikmed ütlevad, aga küsimus oli selles, et millisel viisil see vastutus väljendub. Ja võib-olla ma siis konkretiseerin natuke seda küsimust. Näiteks tulevikus ootuspäraselt siis Martin Helme, kes peaks saama valitsuse liikmeks, on kunagi 2016. aastal öelnud, et Marina Kaljuranna põhiprobleem on see, et ta on venelane. Ma ei küsi seda, et mis te sellest väljaütlemisest arvate, sellepärast et seda ma tean, aga küsimus on selles, et kui valitsuse liikmena Martin Helme peaks midagi sarnast ütlema, kas ta saab võimaluse jätkata sinu juhitud valitsuses ministrina või sellega tema ministrikarjäär lõpeb.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, Jevgeni! Ma arvan, et selliseid vastuseid saab anda sellel ajahetkel, kui need on käes. Ma lähtun sellest üldfilosoofilisest põhimõttest, see on see, et kedagi ei saa tõugata meie ühiskonnast eemale, vastupidi, me peame seda ühiskonda ehitama sidusana, me peame selles ühiskonnas hirmutamist vähendama. Ja lõppkokkuvõttes sa oskuslikult neid selliseid erinevaid juhtumeid konstrueerid ja sinul on ka suurem valitsuskogemus kui minul. Ma konstrueerin ka ühe juhtumi, et võib juhtuda ju nii, et üks valitsuse partner ütleb, et see minister tuleb lahti lasta, siis seesama minister ütleb, et mina põlvili ei lange selle teise valitsuspartneri ees. Eks see peaministri roll ongi seda tasakaalu otsida ja leida, et ikkagi minna edasi koos naeratava Eesti poole. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Me oleme täna siin rääkinud hästi palju väärtustest, väärtuskonfliktist ja sageli te olete viidanud koalitsioonilepingule, kus paljud need küsimused on lahendatud või peaksid saama vastuse. Ma arvan, et päeva lõpuks hinnatakse ja hinnanguid antakse tegude põhjal, annab nii eesti rahvas kui see saal siin. Te ütlesite ka seda, et valetada ei sobi, ja ma olen sellega väga-väga nõus. Nüüd 10. aprillil ütles siseministrikandidaat Mart Helme usutluses ERR-le, et Eesti piir on auklik. Te olete peaminister olnud üle kahe aasta ja viie kuu. Miks on Eesti piir auklik või miks siseministrikandidaat valetab?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jah, aitäh teile! Ma usun, et ju on peetud siis silmas seda Eesti piiri, piirijoont Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Mõned aastad tagasi oli ju siin Eesti poolel väga negatiivne ja halb juhtum, kus üks meie riigi teenistuja võeti kinni ja viidi ära. Peale seda, mina tahan tunnustada seda valitsust, kes siis oli ametis, ja neid erakondasid, minu meelest algas tõsine debatt selle üle, et kuidas siis seda idapiiri välja ehitada. Nüüd ma väga loodan, et meie ühiskonnas ei pea see mudel kehtima ka teistes valdkondades, et midagi drastilist peab juhtuma enne, kui me hakkame mingisugustes kohtades tegevusi tegema. Kas Eesti idapiir on täna valmis? Ei ole valmis.

Meie maa, maismaa osa on suurusjärgus seal 130, ca 135 kilomeetrit, ta on Politsei- ja Piirivalveameti poolt jaotatud üheteistkümneks selliseks lõiguks ja me alustame täna esimese kolme lõigu, minu teada, ehitusega kolmikpunktist põhja suunas. Jah, me oleme täna öelnud välja selle, et kui selline piir saab valmis, mis ühelt poolt rahaliselt on väga kallis piir, aga iseseisvus ja demokraatia on alati kallis. Siis teiselt poolt on ka väga moodne piir.

Ma arvan, et see ütlus, mis öeldakse, et ta on üks paremini läbimõeldud ja turvatud piire, noh vähemalt siis Euroopas, ma arvan, et see ütlus peab igal juhul paika. Ja see piiri ehitus on kallinenud, ta on kallinenud mitmeid kordi. Ja ka siin alati poliitikud soovivad otsida süüdlast, kes on süüdi, miks ta on kallinenud nii mitme miljoni võrra. Ma usun, et ma ei eksi, et võib-olla härra Pevkur oli toona siseminister, ma mäletan, et see piiri esimene vist kabineti otsus sündis 4-5 päeva enne 2015. aasta Riigikogu valimisi. Ja ma üldiselt arvan, et see oli õige otsus. Aga me ei osanud siis – ja meie all ma pean Eesti riiki silmas, sest mina ei olnud kabineti liige, ma olin opositsioonis siis –, me tegelikult ei tundnud Eesti maastikku ja maapinda siis ja ma arvan, et me ei osanud toona veel ette näha, kui võimsaks võiks piiri valvamisel saada droonivõimekus. Asi on arenenud. Nii et ma ei saa ju teile vastata siin Riigikogu kõnetoolis otse silma vaadates, et see piir peab. See piir on saanud maastikul oma või on raietööd toimunud, võsalõikused toimunud. Minu meelest see katseosa on maksimaalselt vist kolme või nelja kilomeetri pikkune, mida me oleme kõige raskemal maastikul ehitanud, sellega tuleb nüüd edasi minna. Nii et ma arvan, tänases seisus PPA annab endast parima, et piiri valvata. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi 
Hea peaministrikandidaat! Kõigepealt ma tahaks öelda, et te räägite väga ilusti ja väga ümaralt. Ma sellepärast mõtlesin, et ma ei hakka midagi tõsist küsima, aga ma küsin ainult ühte asja: kas te päriselt ka usute kõike, mida te räägite? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jah.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Tulen tagasi teie vastuse juurde, mille te andsite minu eelmisele küsimusele. Te väitsite, et mul on väga mugav osutada teie võimaliku koalitsioonipartneri lubamatule kõnepruugile. Julgen seda teie väidet solvanguks pidada. Erakonna tõttu, keda te praegu võimule aitate, on meie ühiskondlik õhustik kõike muud kui mugav, väga paljud inimesed on hirmul, ärevuses, mures Eesti pärast, meie inimeste pärast. Aeg-ajalt sobimatult väljendanud poliitikuid leiab tõesti igast erakonnast, aga ühe erakonna juhid teevad seda igapäevaselt, tallates jalge alla meie põhiseaduslikke väärtusi, alandades ja solvates inimesi. Kinnitan teile, et tõesti minul ei olnud seda küsimust mugav küsida, hoopis vastupidi. Ja minu seekordne küsimus on lihtne: kas te jääte selle moraliseeriva hinnangu juurde, et väga mugav on küsida?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Kui ma teid, proua Pikhof, kuidagi solvasin või halvasti puudutasin, siis ma vabandan, see ei olnud kindlasti minu soov, kaugeltki. Nüüd see mõte, et kedagi võimule aidata. 3. märts, valimised olid läbi, valimiste võitja oli teada, tunnustus Reformierakonnale ja tema esimehele, Kaja Kallasele. Reformierakond võitis valimised. See oli Reformierakonna ülesanne moodustada koalitsioon. Seda koalitsiooni tänaseks sündinud ei ole. Nüüd, selle võimule aitamisega ma soovin rääkida, mida ma isiklikult ... võib-olla oma isikliku näite. Nagu ma ütlesin teile, ma olen siin saalis samamoodi olnud kümme aastat opositsioonis ja ma olen kuulnud selle kümne aasta jooksul põhimõtteliselt 2007. aasta kevadest kuni 2016. aasta sügiseni ütlust "Keskerakond ei kõlba valitsusse, Keskerakond ei kõlba, ei ole parketikõlbulik jne". Ma arvan, et sellises süsteemis, kus ma olen veendunud, et Eesti on demokraatlik õigusriik, kui kedagi valitakse siia Riigikogusse ja sa kümme aastat kogu aeg välistad, üks asi on põhjus, teine asi on põhjus, kolmas asi on põhjus, siis ma arvan, see ei ole õige.

Ma arvan, et poliitikas teha ainult välistust ja lükata mingi osa – ja toona see oli Keskerakond – nagu täielikult Eesti poliitikast välja, mina arvan, et see ei olnud õige suund. Ja täna ma tahan öelda, kui keegi üldse ühte poliitikut või erakonda võimule aitab, siis see on Eesti kõrgeim võim, see on Eesti elanikud, kas nad annavad toetuse või ei anna. Täna on meil viis erakonda, kellele on kõrgeim võim andnud toetuse. Ja need viis erakonda, nii keerulises olukorras kui see ka ei ole, peavad leidma lahenduse, et keegi neist moodustab valitsuse. Täna on üks alternatiiv teie palge ees. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse 
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaministrikandidaat! Oma viimases vastustes te ilmselt viitasite sellele, et teatud inimesed andsid moraalse hinnangu Keskerakonna käitumisele, olgu see seotud lindiskandaaliga või idaraha skandaaliga või olgu ta siis tolleaegse Tallinna linnapea käitumisega pronkssõduri mässu ajal. Aga ma kuulen siit kogu aeg puldist sellist asja, et me oleme kõik võrdsed, ka siin Riigikogus võrdsed. Ma ei tea, kas te elate nagu päris maailmas või on see leping samamoodi mitte päris maailma osa. Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas ma võiksin olla auväärt rahvusvahelise haarde professori Hele Everausiga ... võrdne. Või ma peaksin pingutama väga palju ja mul ei tuleks see välja, nii nagu mõned auväärsed kolleegid EKRE-st suudavad oma sõnavõttudega inimesi solvata, et mul ei tuleks see välja. Ma ei usu, et me selles kohas oleme nagu võrdsed. Mis mind nagu imestama paneb, on nagu see, et kui ma vaatasin ka seda koalitsioonilepingut, te enne rääkisite maaelust natukene ja eksite järjekordselt ... 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Palun küsimus!

Urmas Kruuse 
Küsimus on väga lihtne, et teil on koalitsioonilepingus kirjas selline asi, et te hakkate põllu- ja metsamaa müümisel ja rentimisel eelistama Eesti tootjat. Kui te lähete...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Palun küsimus!

Urmas Kruuse 
Kuidas te peaministrina seda positsiooni Euroopa Liidus kaitsete, kui te Eesti põllumeestele toetusi välja räägite? Mismoodi te kavatsete seda eelistada, mis siin mehhanism on, kuidas see Euroopa Liidus võimalik on? Järsku avate.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Tõesti, see on koalitsioonileppes kokku lepitud, et kui me räägime Eestis maa omandamisest, loomulikult ma ütlen ka, ma arvan, see on minu isiklik positsioon, et mida rohkem meie kaasmaalasi on siin kas metsa- või põllumaaomanikud, kasutavad seda ja ei hoia seda söödis, ma arvan, see on õige suund. Ma olen nõus, et avatud maailmas teha tõkendeid on väga keeruline, neid läbi töötada, neid võimalusi, ma arvan, et tasub küll. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich 
Aitäh! Eelmine valitsus tegi mõõdukaid pingutusi Haapsalu-suunalise raudtee taastamisel. Kas planeeritava valitsuse puhul kavatsetakse selle tegevusega jätkata ja kas juhul, kui see kiirendaks protsessi, kaasatakse ka erainvestoreid, kes on selleks nagu huvi ilmutanud? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh selle küsimuse eest! Me oleme tõesti öelnud ära, et meie jaoks on olulised lisaks, ütleme siis, Rail Balticu suunale ka arendada mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast, sealhulgas on loetelu all ka see Haapsalu suund, tegelikult täpsemalt Rohuküla suund. Esimese sammu me oleme teinud, see on Riisiperest Turbani, ma arvan see suurusjärk oli ca 6,5 miljonit eurot. Nüüd, et minna sellega edasi, mina seda pean õigeks. Loomulikult see on seotud rahaliste võimaluste küsimusega, kas see on või ei ole, aga ideoloogiliselt ma arvan, et Eesti inimesed toetavad head, mugavat, kiiret rongiühendust.

Ma arvan, et seekord võiks mõelda natukene ambitsioonikamalt, kõrgemalt, et mitte ainult Haapsaluni, vaid et see annaks ka Hiiu maakonnale tegelikult plussi juurde ja ta läheks Rohukülani välja. Kas seal võiks olla ka koostöö erasektoriga, eos seda välistada, ma arvan, et ei ole mõtet, samas on alati küsimus selles, et mis ta siis annaks rahaliselt, kas tegelikult need kohustused rahalises mõttes hoopiski suureneksid riigile, punkt 1. Aga punkt 2, mida võiks kaaluda, on see, et kas ta annaks mingit kiirendust, ma mõtlen valmimise osas, et siis tuleb seda konkreetset lahendust otsida või kaaluda, kui see on laual. Minu teada hetkel sellist konkreetset pakkumist erasektori poolt, et teeme nii või naa, vähemalt ei ole. Aga see, et me liigume edasi sellega, ma arvan, see on õige. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur 
Aitäh! Hea Jüri! Sa mainisid, et peaks minema naeratades edasi ja naeratava Eesti poole. Meil 50 aastat võim nõudis naeratamist ja kulbilöömist ja need, kes ei löönud, need siis kõrvaldati. Ja nüüd, kui me vaatame, et mis meil siin viimasel on toimunud, siis tulevased ministrikandidaadid on vihjanud, et ametnikud, kes nende pilli järgi ei tantsi, võivad endale uue töökoha otsida, ja kui vaadata koalitsioonikõneluste aegu väljaöeldut, siis koalitsioonikõneluste ajal on arste süüdistatud mõrvades, mis siin on juba läbi käinud, samamoodi eriteenistusi süvariigiks olemises.

Loen ette sulle Mart Helme raadios öeldud tsitaadi: "Ma ei arva, et need firmad ise oma kasumist selle raha leiavad, mina arvan, et see raha on tekitatud nende arvele mingisuguste fiktiivsete tehingute kaudu süvariigi poolt." Kõige selle valguses küsin su käest täiesti siiralt: kuidas te hindate, et kas see EKRE retoorika siis tegelikult on ka muutunud ja, mis veel olulisem, kas see sisu EKRE jutus on teile vastuvõetav? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Soovisin, hea Hanno, sinu küsimusele kõigepealt vastata selle naeratusega, mida sa kindlasti oled palju oma vabatahtlikus töös näinud, kui Eesti võrkpallikoondisel läheb hästi. Aga see teine pool on minu meelest kohatu, mis sa ütlesid. Ma saan aru, et sa võrdled demokraatlikus õigusriigis Eestis, mis on oma iseseisvuse taastanud 20. augustil 1991, mis valis 3. märtsil 2019. aastal XIV Riigikogu, sa võrdled seda situatsiooni 50-aastase okupatsiooniga. Ma loodan, et ma sain su võrdlusest väga valesti aru. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri 
Aitäh! Jah. Härra Jüri Ratas! Te olete täna rääkinud väga palju sidususest ja siin kõne sees ütlesite ka, et te soovite teha ka koostööd kogu Riigikoguga, sh opositsiooniga. Teie vastused küsimustele tekitasid minul küll väga suure küsimuse, kas te olete nendes väidetes siiras, sest te olete nii mitmelegi küsijale vastanud, ütleme niimoodi, et mitte väga viisakalt. Mismoodi te mõtlete siis seda koostööd teha ja kuidas te seda sidusust siin kas või Riigikogu sees suurendate? Aitäh! 

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Jaa, loomulikult ma olen siiras teie küsimustele vastamisel. Kuidas ma mõtlen seda koostööd teha? Nagu ma ütlesin siin vist ühele küsimusele vastates, et minu meelest poliitiku üks väga suur omadus, mida meil kõigil võiks rohkem olla – ja ma alustan endast –, on kuulamine. Kuulamine, teise ametikaaslase kuulamine siin saalis, kaasamine mingitesse diskussioonidesse, aruteludesse. Nagu ma vastasin ühele Riigikogu liikmele, et meditsiinivaldkonnas ma tõesti sooviksin väga kuulda ideid-mõtteid, kuidas seda küsimust paremini lahendada ja edasi viia. Proua Maris Lauri, ma vastan teile sama, et kui ma võtan selle eelmise koosseisu, siis te olete reeglina tundnud muret Eesti haridussüsteemi pärast, fiskaalolukorra pärast, rahanduse pärast. Ma olen igal juhul avatud selleks. Kuidas see käib? Eks inimesed peavad kokku saama, mõtteid vahetada ja püüdma nagu arvestada kas teineteisega, kui neid on kaks, või kui neid on rohkem, siis üksteisega. Nii mõtlen seda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas 
Aitäh! Hea Jüri! Sa räägid siin, vastad mitmele küsimusele, öeldes väga patroneerivalt, et ei tohi kedagi välistada ja väga inetu on ikkagi kedagi välistada, ometi sa enne valimisi ise välistasid väga selgelt EKRE-ga koostöö ja ütlesid seda mitu-mitu korda välja. Nüüd küsimus, et mis on muutunud, miks enne valimisi välistamine oli okei ja nüüd peale ei ole? Ja teine küsimus, palun too kolm konkreetset näidet, kus EKRE väärtused on muutunud, võrreldes selle ajaga, kui sina nad välistasid, praeguse seisuga võrreldes, et kolm konkreetset näidet. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh selle kahe küsimuse eest! Ma sellele esimesele küsimusele olen korduvalt vastanud ja ma jään oma vastuse juurde. Teisele küsimusele ma vastan näidete puhul. Ma ütlesin, et kui väärtused jäävad samaks, et me võtame kellegi päid maha, siis ma ei saa koostööd teha. Kui väärtused jäävad samaks, et me ütleme seda, et kui naisterahval on kas üks, kaks või pole lapsi, et need on kuidagi erineva kaaluga ühiskonnas ja ma ütlesin seda, et kui me peame siit Eestist ütlema teatud rahvustele või ka rassile, et nad peavad välja minema, siis ma ei saa nende väärtustega koostööd teha. Mina olen teinud, nagu ma ütlesin, kuus nädalat pidanud konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Neid kolme seisukohta pole selle kuue nädala jooksul kordagi laual olnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Siim Kallas, palun!

Aseesimees Siim Kallas 
Hea auväärt peaministrikandidaat! Ma hakkasin mõtlema, et ma olen ikka olnud selles Eesti poliitikas ühel või teisel viisil sees viimased 30 aastat ja mina ei mäleta niisugust aega, kus ühiskonnas oleks olnud nii palju vastasseise ja pingeid ja turvatunde puudumist. Kui te nüüd moodustate valitsuse, siis teie ees on väga suur vastutus hakata neid pingeid kõiki maandama. Neid pingeid on siin täna üles loetud hulk kõikvõimalikke selliseid asju, mis inimeste turvatunnet häirivad. Te väidate, et see, mis on koalitsioonileppes kirjas, see ongi kõik, et sellest piisab ja olud muutuvad järsult paremaks. Aga mis te tegelikult teha kavatsete ja kuidas te kavatsete vastata sellele, et tõepoolest turvatunne hakkab taastuma?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Mina kindlasti väga hindan, härra Siim Kallas, teie tegevust Eesti poliitikas viimase 30 aasta jooksul, võib-olla isegi mõni aasta peale, kogu IME tegemine, teie kaasalöömine, peale seda nii teie ministriamet kui peaministriamet, aga ma ütleks ka, et teie tegevus Euroopa Komisjonis kahes härra Barroso kabinetis – see on olnud kindlasti muljetavaldav ja ma kindlasti tunnustan seda. Nüüd kui te küsisite selle turvatunde osas, et mida mina selleks teen, siis ma ca 27 minutit oma kõnes sellest ju rääkisin. Rääkisin konkreetselt prioriteetidest, rääkisin, kui nüüd küsite turvatundest, rääkisin sotsiaalsest sidususest, rääkisin sellest, et kuidas eakad inimesed, et neid tuleb vaesusest välja tuua, rääkisin haridusest, teadusest, innovatsioonist ja ettevõtlusest, rääkisin kaitsepoliitikast, rääkisin sellest, et need inimesed, kes elavad täna Eestist väljapool, on alati siia tagasi oodatud, meie kaasmaalased, rääkisin siseturvalisuse valdkonnast. Ma usun, et ma ei pea nüüd uut 27 minutit selleks pühenduma. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Marina Kaljurand, palun!

Marina Kaljurand 
Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma kuulasin väga tähelepanelikult teie vastuseid. Ja paraku pean ma nõustuma oma kolleegidega, kes tajusid teie mõnedes vastustes üleolevat, et mitte öelda pilkavat suhtumist. Ja seda ma tegelikult peaministrikandidaadilt ei ootaks. Peaministrikandidaadilt ootan ma lugupidavat suhtumist kõigisse küsijatesse. Mina tahaksin küsida väärtuste kohta. Mulle on jäänud mulje, et te ei jaga kõiki neid väärtusi, mida siin saalis on tsiteeritud ja millest on palju räägitud. Alguses te vabandasite, paaril korral vabandas Kadri Simson teie eest, siis te lõpetasite vabandamise. Täna nimetate te koalitsioonilepingut ja sõnu sidusus ja nali, naer. Minu küsimus teile on: mida teie tulevase peaministrina teete ära selleks, et selline väärtuste õõnestamine, selline solvamine ja alandamine ei saaks Eesti poliitika uueks normaalsuseks?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma olen selle tegevusega alustanud juba kuskil kolm tundi ja 15 minutit tagasi. Ma olen öelnud neid põhimõtteid, mis minu ja loodava koalitsiooni jaoks on olulised. Ma olen rääkinud sidusast ühiskonnast ja positiivsest ühiskonnast. Ma olen rääkinud naeratavast Eestist ja kodu tähtsusest. Ma olen rääkinud ka sellest, et siin saalis on kõik valitud kõrgema võimu poolt, ja ma olen rääkinud ka oma isiklikust näitest, kui kümme aastat öeldakse ühele erakonnale, et sina ühel, teisel või kolmandal põhjusel ei sobi Eesti poliitikasse. Ma ei arva, et see on õige suhtumine. Kui ma olen kedagi solvanud siin saalis, siis ma vabandan selle eest, see ei ole olnud mingi taotlus ja mingi soov minul. Ma suhtun alati ja olen suhtunud ja suhtun ka tulevikus väga suure lugupidamisega Riigikogusse, Riigikogu liikmetesse ja vast kõige olulisemasse kõnetooli siin Eestis, mis on Riigikogu kõnetool. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Sven Mikser, palun!

Sven Mikser 
Aitäh! Härra Ratas! Kuulasin väga tähelepanelikult teie vastust kolleeg Ossinovski küsimusele peaministri rollist ja vastutusest ja ma sain aru, et te näete peaministrit sellise tasakaalustajana, et kui üks teie kolleegidest ütleb mingi järjekordse ksenofoobse, homofoobse või antisemiitliku lausungi ja keegi teine seda taunib, siis teie seisate kiigelaua keskel, hoidute võtmast selgeid moraalseid positsioone ja proovite asja nagu balansis hoida. Ma pean ütlema, et selline seisukoht muidugi seda viimase kuu jooksul tekkinud pettumust teist süvendab. Aga mu küsimus on hoopis teisel teemal. Umbes nädalapäevad tagasi toimus ajakirjanduse vahendusel selline kummaline ja koomiline mõttevahetus teie tulevaste ministrite vahel.

Tint koalitsioonileppel oli vaevalt kuivanud, kui tulevane rahandusminister väljus ja ütles, et nüüd kohe hakatakse alandama või langetama alkoholiaktsiisi ja siis ütles üks tulevane teine minister, et vastupidi, et milleski sellises kokku ei lepitud. Ja seetõttu, mõlemad väited ei saa puhtformaalloogiliselt olla korraga tõesed. Nii et ma küsingi, et milles siis alkoholiaktsiiside osas tegelikult kokku lepiti, mida tegelikult tegema hakatakse ja kui palju selliseid punkte koalitsioonileppes veel on, kus koalitsioonipartneritel on täiesti vastandlik arusaam, milles kokku lepiti?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh küsimuse eest, hea Sven! Ma arvan, et sa saad väga selgelt aru, et peaministri roll on olla tasakaalustaja valitsuskabinetis ja ka koalitsioonis. Eks me oleme mõlemad sinuga seda ka viimase, vähemalt koos kahe ja poole aasta jooksul tundnud ja sa oled olnud hea ametikaaslane ja kaasaaitaja kompromisside leidmisel. Sa tead isegi ju oma poliitikuteest, et just läbi kompromisside sünnivad suured otsused, ka välis- ja maailmapoliitilisel areenil. Nüüd sinu küsimuse teine pool. Jah, konsultatsioonidel me tõesti oleme kokku leppinud, et me soovime vähendada aktsiise, kui see on võimalik. On räägitud peamiselt kolmest aktsiisist: alkohol, kütus ja elektriaktsiis.

Nüüd sinu viide, ma saan aru, on Taavi Aasale, kes ütles, et me ei tee seda. Ka mina lugesin Taavi Aasa öeldu läbi mitu korda ja põhimõtteliselt see, mida Taavi Aas ütles, läheb kokku sellega, mis me kokku leppisime ja me leppisime kokku, et me vaatame need võimalused üle RES-i käigus. Ja nii ongi, et me vaatame need aktsiisilangetused üle riigi eelarvestrateegia kokkupanemise käigus. Kas see on meie soov? Jah, me soovime tõesti piirikaubandust vähendada, aga sa tead ise väga hästi, et suure tõenäosusega aktsiiside vähendamises kolmes valdkonnas tähendab ka eelarve, suure tõenäosusega eelarve vähendamist. Kui see on kuluneutraalne, siis võib olla palju parem või palju kiirem see lahenduse leidmine. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, ma sain sellele enne pool vastust ja ausalt, ma olen selle eest väga tänulik, et ma ei võta seda kuidagi lugupidamatusena Riigikogu liikme vastu. Ka mina ei uskunud, et härra Juncker härra Sinisalule näiteks korraldusi annab, ma pidasin seda küllalt uskumatuks ja hea, et te seda täpsustasite, hea, et ka härra Helme seda kuulis. Muidugi ma olen mõnevõrra mures, et siseministriks on saamas inimene, kes usub, et härra Juncker härra Sinisalule korraldusi, aga no mis sa teed. Aga teine pool minu küsimusest, et siis peaministrile teadaolevalt, kas Eesti eriteenistused siis kiusavad kuidagi Eestimaa Konservatiivset Rahvaerakonda taga või muul moel sekkuvad Eesti sisepoliitikasse. Ma arvan, et see on ka härra Helmele väga oluline küsimus.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh teile! Ma ei tea ühtegi Eesti eriteenistust, kes kiusaks üht, teist või kolmandat erakonda taga, nad teevad oma tööd professionaalselt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus 
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Poliitikas on peale maailmavaatelise mõõtme veel ka isiklik mõõde ja teie kavandatavas valitsuses on kaks ministrikandidaati, kellest üks on veendunult öelnud, et piirikaubandus tuleb lõpetada, see tähendab maksude muutmist, teine ministrikandidaat on öelnud, täiesti selgelt, et makse ei muudeta ja maksurahu tuleb Eestimaa peale. Minu küsimus on siis nüüd selline: kuidas te prognoosite, kuidas teil õnnestub laveerida nende kahe tugeva persooni vahel? Ja tegelikult see isiklik küsimus on nüüd selline: kummal mehel on teile suurem mõju? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma pigem selles vastuses õpiksin, proua Tiidus, teie tarkusest. Ma mäletan, kui me arutasime eelmise aasta lõpus selle aasta eelarvet. Kuidas teie seisite Saaremaal ühe kindluskiriku eest – kui ma ei eksi, siis see on Pöide kindluskirik. Ja minu meelest toonane valitsuskoalitsioon pidas ka teie ettepanekut õigeks. Nii et eks siit tuleb ka teist õppida. Ma arvan, et seda koostööd saab teha ikka läbi sildade ehitamise, mitte lõhkumise. Aga selge on see, et valitsus toimib ju ainult siis, kui selline koostöö tahe, soov ja vaim on seal olemas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Katri Raik, palun!

Katri Raik 
Hea peaministrikandidaat, hea Jüri! Täna on sinu käest mitu korda küsitud ametnike kohta, kas ametnikud võivad tunda ennast täna kindlalt, ausad riigiametnikud. Ma tsiteerin sind, sa ütlesid, et prognoose ongi raske teha. Millest ma teen järelduse, et ametnikud võivad edaspidi julgelt teha prognoose oma südametunnistuse ja parimate teadmiste järgi. Ma loodan, et sa saad kinnitada, et see ei ole aktsepteeritav, et siseministrikandidaat teeb idapiiri järgi otsuseid Nelli Teatajale tuginedes. Ma tsiteerin, Nelli Teataja tutvustab ennast muu hulgas sõnadega: "Üksildastele südametele läheb kindlasti korda ka see, et Nelli Teataja on Eesti suurim kosjaleht. Tutvumiskuulutuste hulga poolest meile konkurente pole." Ma loodan, et selline ekspertiis ei ole edaspidi otsuste tegemise aluseks. Kas ma olen õigel teel? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh, hea Katri! Ma arvan, et sa võisid nüüd oma küsimusega oluliselt tõsta antud väljaande müüginumbreid järgnevad nädalad. Aga kui me räägime piiri väljaehitamisest, siis eks me ikkagi toetu seal eeskätt PPA-le. Miks ma "eeskätt" ütlen, sellepärast, et me oleme ka ju selles arvutuses küsinud lisaarvamust näiteks Riigi Kinnisvara käest, minu teada ka Frontexi käest just maksumuse osas ja, ütleme, selle kontseptsiooni osas, aga toetume ikka PPA-le, mitte millelegi muule. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar 
Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat Jüri! Ei ole mingi saladus, et Mart ja Martin Helmel on sellest, kuidas avalik-õiguslik televisioon peaks toimima, mõnevõrra teistsugune arusaam ja võiks öelda kardinaalselt teistsugune arusaam kui see, millest siiamaani on ühiskonnas olnud kokku lepitud. Ja nad on seda korduvalt jõuliselt väljendanud. Muu hulgas nõukogu liige Martin Helme nõudis ka ajakirjanike vastutusele võtmist. Siis sa reageerisid sellele, ütlesid, et sa ei saa sellega nõustuda ja kindlasti mõistad selle hukka. Aga näe, läks mõned päevad mööda ja mõni päev tagasi raadiosaates võeti uuesti teema tõsiselt ette ja teatati, et ERR kui institutsioon on kinni jooksnud ja seda saab parandada ainult väljastpoolt, tuleb liigestest lahti raputada ja taas kokku panna. ERR kuulub ju avalikkusele ja riik finantseerib riigi... instrumenti, et ümberkorraldused teha ja need tulevad. Kas sinu valitsuses hakatakse ERR-i juhtima põhimõtteliselt teistmoodi ja valitsus hakkab sekkuma toimetusvabadusse?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Hea Indrek, aitäh küsimuse eest! Vastus: ei.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut 
Aitäh, istungi juhataja! Hea Jüri! Võtan kinni siit Sveni küsimusest ja tõesti tunnustan, et viimase aasta jooksul sa oled olnud valitsuses see tasakaalustaja ja sa oled teinud seda tööd väga hästi. Nüüd see tasakaalustamise roll või see roll, mis tulevases valitsuses sul ees seisab, see on mõnevõrra teistugune. Näiteks küsimuses, kuidas kujundada tulumaksuvabamiinimumi süsteem, on võimalik kompromissi otsida. Seda, millised on toetused, milline on isegi aktsiisimäär, seal on võimalik seda kompromissi leida, väärtusküsimustes sageli kompromissi ei ole võimalik teha. Nii et ma soovin sulle jõudu oma rolli täitmiseks tulevases valitsuses. Küsimust ei ole.

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Hea Riina, jõudu tarvis!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar 
Aitäh! Mul on hea meel tõdeda, Jüri, et me oleme sinuga endiselt ühel arvamusel sellest, et avalik-õiguslik televisioon on vajalik just sellisena, nagu ta Eestis siiamaani on toiminud. Aga me ju saame mõlemad sinuga aru, et varsti algavad suure tõenäosusega riigi eelarvestrateegia läbirääkimised ja sügisel tuleb kokku panna riigieelarve. Olukorras, kus inimesed, kes tulevad valitsusse, üks neist väidetavalt saab ka rahandusministriks, arvavad, et ERR-i senine rahastamine ja toimimine tuleb põhjalikult ümber teha, kas sa saad lubada, et nende riigieelarve arutelude käigus ei minda oluliselt vähendama ERR-i eelarvet või siis ei vaadata üle nendest muredest, mis on avalikkuse jaoks ammu juba kriitilised, nagu näiteks ERR-i uue telemaja ehitamine? Tänan!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Hea Indrek! Ma olen täiesti veendunud, et uus valitsus ei toeta ja ei tegele halvemini kui sina tegelesid selle uue maja küsimusega. Ma juba ühes eelnevas küsimuses sellele küsimusele osundasin ja ütlesin, et tegelikult see ühel hetkel lahendust vajab. Ja minu meelest selle lahendusega tuleb edasi liikuda. Ma pean küll õigeks, ma ütlen selle ära, et see Rahvusringhääling, kui me räägime sellest uuest suurest investeeringust, et ta ikkagi logistiliselt jääks sinna, kus ta on täna, sest ta on olnud ka – võib-olla eksin, aga – kuus-seitse-kaheksa aastat tagasi üks asukoht, mis asus Järvel, ma seda õigeks ei pea. Ja tegelikult neid suuri objekte, sa tead, Indrek, väga hästi, on ju veel, mis vajavad väga suuri investeeringuid, näiteks nagu Rahvusraamatukogu. Nii et nendele tuleb kõigile tegelikult lahendus leida. Ma arvan, et sama hästi, nagu me leidsime Käärikule, Kääriku Spordibaasi väljaehitamisele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Täna on räägitud hästi palju teedest, aga ma ei ole kordagi kuulnud kohalikest teedest ehk omavalitsuste teedest. On neljarealine, on kruusateed. Mis plaan on nagu uuel valitsusel? Viimase paari aasta jooksul on kohalike teede rahastamine natuke vähenenud koos Euroopa rahaga. Mis plaan on? Selles mõttes, et mul on hea meel, et te oma kõnes mainisite ka Kanepi kanti ja Kagu-Eesti inimesed on samamoodi mures kohalike teede pärast ja eelmise valitsuse minister Mäggi nägi ühe võimalusena kohalikud teed osaliselt metsastada. Ma loodan, et seda ei ole. Mis plaan teil on?

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma saan aru, et te ütlesite, et minister Mäggi nägi, et kohalikud teed metsastada. No arvestades sellega, et Janekil on selline võib-olla mõnikord ka sihukene lennukam käsitlus, ju ta lähtus põhimõttest, et mets on vaese mehe kasukas ja Eesti metsa ja metsasust tuleb hoida. Aga me tõesti ei ole kordagi mõelnud, et nendele teedele seal istutada kaasikud või männikud või kuusikud, seda küll ei ole me kaalunud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi 
Aitäh, Riigikogu aseesimees! Jüri Ratas, aprilli lõpul tuleb kokku Eesti Kunstnike Liidu üldkogu, mille liige, liidu liige ka mina ise olen. Ja me kõik teame, et loomeinimesed jälgivad Eesti poliitikas toimuvat tähelepanelikult. Seepärast küsin, et kas sa tulevase peaministrina võid kinnitada meile kõigile, et Eestis on ka edaspidi tagatud vaba loome- ja väljendusvabadus, ja teiseks, ma arvan, et lihtne küsimus, tean, et peaministri päevakava on tihe. Aga milline oli viimane näitus, mida sa külastasid? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Esimene vastus on jah. Teise vastusega ma kardan, et ma jään praegu hätta ausalt öeldes. Suure tõenäosusega see võis olla mingi välisvisiidi raames, kui oli näitus, mida sai külastatud, aga tõsi on see, et võiks olla rohkem selleks aega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal 
Aitäh, hea juhataja! Hea peaministrikandidaat! Suurel osal siit saalist oli juba enne neid küsimusi selge, kuidas nad hääletavad ja arvamus nendest vastustest ka, siis ma siiski küsin, et kuna täna räägitakse väärtustest, siis milliseid väärtusi jagavad need kolm erakonda Ühtse Venemaa leppe suhtes. Kuidas te veensite teised ära, et see lepe on teil kinga sisse pandud? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma vaatasin, et küsimused saavad otsa ja Kristen Michal ei küsigi midagi, et mis juhtunud on, aga sa parandasid selle olukorra ja tulid ankrumehena nii nagu ikka Reformierakonnas välja. Mis ma oskan öelda selle kohta? Mu vastus on olnud ju alates 5. novembrist 2016 üks ja seesama ja see on ka täna nii, et jah, selle osas oli küsimus ja ütlesin, et see protokoll on raugenud, see ei kehti.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal 
Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Kas sama võiks soovitada ka paljudele Eesti inimestele, näiteks vestluses pangaga öeldes, et nende koduleping on raugenud? Kuidas te kirjeldaksite seda raugemist õigusliku raamistikuna? Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Aitäh! Eks see ole ikka siis, kui mingi tegevus toimub. Ma arvan, et kodulepingud, millest te räägite, on seotud sellega, et iga inimene selle kuu lõpus tasub seda laenumakset. Nii et ma küll ei kujuta ette, kui lepingu alusel mingi tegevus toimub, et see on raugenud. Ju te teate ka endise justiitsministrina seda hästi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu 
Aitäh! Härra peaministrikandidaat! Minu meelest on olnud hea debatt, on olnud osavad küsimused ja on olnud väärikad, selged ja sisulised vastused. Aga ma esitan nüüd paraja pähkli, nagu vanasti "Mnemoturniiris": milline küsimus meeldis sulle isiklikult kõige rohkem? Aitäh! (Naer saalis.)

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Hea Urmas! Ma nõustun sinuga, et minu meelest on olnud väga lennukas debatt. Ambitsioonitaset on olnud siin debatis kõvasti. Minu meelest on olnud ka muret Eestimaa tuleviku eest, Eesti inimeste käekäigu eest ja väga sisuliselt on küsitud ja ma olen püüdnud anda nii head vastused, kui ma olen osanud ja suutnud. Aga vast minu jaoks, kui tohib auväärt Riigikogu liikmete ees öelda, mis on olnud võib-olla kõige muret tekitavam või kõige rohkem hinge minev küsimus, on olnud, ma arvan, proua Everaus, teie poolt, mis on seotud Eesti inimeste tervisega ja tervena elatud eluaastatega ja väga raskete haiguste ennetamisega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 
Mart Helme, palun!

Mart Helme 
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma tulen teile lihtsalt natukene appi siin ühele eelnevale küsimusele vastamisel ja tuletan meelde, et Ühtse Venemaa lepingul on reformierakondlase Ain Seppiku allkiri. Kui tema selle tagasi võtab, siis tõenäoliselt lakkab see leping kehtimast. Aitäh!

Peaministrikandidaat Jüri Ratas 
Jah, ma tänan teid küsimuse ja mõtte eest! Ma jään selle vastuse juurde ka antud juhul, mida ma andsin austatud Riigikogu liikme Michali küsimusele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 

Aitäh, austatud peaministrikandidaat Jüri Ratas! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Aga, head kolleegid, enne kui me läheme hääletuse juurde, ma veel kord vastan nendele protseduurilistele küsimustele, mida täna siin oli väga rikkalikult ja kuna Riigikogu uus koosseis on tööd alustanud, siis ma tuletan nii palju meelde, et küsimuste ja vastuste sisu töö- ja kodukorra seadus täpselt ei reguleeri, selle määrab ära suurel määral meie poliitiline kultuur. Ja poliitilist kultuuri omakorda määrab meil ära aastaid tagasi vastu võetud Riigikogu liikme hea tava. Ma soovitan kõigil uutel Riigikogu liikmetel, aga ka nendel Riigikogu liikmetel, kes siin juba pikki aastaid on töötanud, vaadata see värske pilguga üle. Siin on päris häid mõtteid küsimuste esitamise sisu ja ka Riigikogu puldist vastamise kohta. 

Aga nüüd läheme hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele peaministrikandidaat Jüri Ratasele Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volituse andmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused

Poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Peaministrikandidaat Jüri Ratas sai volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus.)
Palju õnne, jõudu tööle! Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. 

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: