"Välisilm" kaalus riigikogu väliskomisjoni panust Eesti välispoliitikasse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti välispoliitika ei ole ainult välisministeeriumi või siis valitsuse juures töötava riigikantselei Euroopa Liidu asjade sekretariaadi hallata. "Välisilm" uuris, kuidas riigikogu väliskomisjon annab oma panuse.

Reformierakondlane Marko Mihkelson on Eesti välispoliitikas vana kala ning riigikogu eelmises koosseisus oli ta väliskomisjoni esimees. Mihkelsoni hinnangul on väliskomisjonil Eesti välispoliitikas võtmetähtsus.

"Riigikogu väliskomisjon on, ma ütleks, Eesti välispoliitika kujundamises kõige kesksem institutsioon ja võib-olla selle tähtsus ilmneb eriti siis, kui erinevatel poliitilistel jõududel, erakondadel, on mõningates poliitilistes küsimustes erinevad seisukohad, ehk siis meie lähiajaloost on Eesti-Vene piirileping ehk siis üldse Eesti-Vene suhetega seotud teemad," selgitas ta.

Loomulikult ei saa ka välisministeeriumi tegevust alahinnata, ent riigikogu väliskomisjoni üks ülesanne ongi ka järelevalve välisministeeriumi tegevuse üle. "Väliskomisjoni üks olulisimaid rolle on siis lisaks välispoliitika kujundamisele kaasarääkimisel ka järgimine ehk valitsuse töö või siis välisministeeriumi tegevuse jälgimine, kas hoitakse kinni sellest, mis on kokku lepitud ennekõike, ja teiseks ka see, millist ressurssi kuhu paigutatakse, millised on need prioriteedid kas lühemas või kaugemas perspektiivis," ütles Mihkelson.

See ei tähenda, nagu oleks väliskomisjon kõikvõimas. Näiteks president, peaminister või välisminister oma visiitide kavandamisel väliskomisjonilt luba küsima ei pea. Ei pidanud ka praegune president, kui ta Moskvasse visiidile läks.

"Hea tava on see, et väliskomisjoni informeeritakse kas siis toimunud kohtumistest või ka kavandatavatest, kui on tegemist ikkagi selliste Eesti välispoliitikat puudutavate, selliste kas tundlike küsimustega või küsimustega, mis vajavad ka laiemat poliitilist toetust," märkis Mihkelson.

Teine Eesti välispoliitika tuntud tegija, keskerakondlane ning eelviimases riigikogus väliskomisjoni aseesimees olnud Enn Eesmaa selgitas, et väliskomisjoni tähtsus ei piirdu sugugi ainult Eesti Vabariigi piirides tehtavaga.

"Ja muidugi mis Euroopa Liidu tasandilt on kõige tähtsam, et Euroopa parlamentide, Euroopa Liidu parlamentide väliskomisjonide esimehed saavad regulaarselt, vähemalt kaks korda aastas kokku. Nii et neid kokkusaamisi on üsna palju, kui me räägime nüüd, kuid kuna väliskomisjon alati ju ka kaitseb ja koostab välisdelegatsioone, siis on meie inimesed ja väga sageli ka just väliskomisjoni liikmed NATO parlamentaarse assamblee, ENPA ehk Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee ja nii edasi liikmed," rääkis Eesmaa.

Seda tööd ei tehtaks, kui sellest ei sünniks Eestile praktilist kasu.

"Üks näide on, et parlamendid, kaasa arvatud ka riigikogu suhteliselt harva esinevad deklaratsioonide ja vastavate väljaütlemistega. Meie oleme seda teinud näiteks Venemaa agressiooni ajal Gruusias, täpselt samuti Krimmi puhul, nii et me oleme pidanud seda vajalikuks ja loomulikult on meie roll alati olnud suhteliselt suur, kuna me elame ju parlamentaarses riigis, ka näiteks suhtlemisega Venemaa kolleegidega," lausus Eesmaa.

Minevikust on väliskomisjonil ette näidata nii palavikulist tööd suurte eesmärkide nimel kui ka dramaatilisi ja ülevaid hetki. Neid ei leia mitte ainult iseseisvuse taastamise ajast, vaid näiteks ka selle sajandi algusest, kui Eesti NATO ja Euroopa Liidu uksest sisse astuda püüdis.

"Kui NATO-ga liitumine oli konsensuslik, seal ei olnud selliseid suuri vaidlusi, siis ühinemisel Euroopa Liiduga nii suurt üksmeelt ei olnud ja sellel ajal komisjonis oli võidujooks ajaga. Ühest küljest oli meil vaja nii öelda läbi rääkida kõik peatükid ja viia sisse ka vajalikud muudatused meie seadusandlusesse, et me sobiksime Euroopa Liitu. Meil oli vaja veenda oma partnereid, et me oleme Euroopa Liidu kõlbulikud ja teisest küljest meil oli vaja veenda omaenda inimesi, et nad ütleksid "jah" Euroopa Liidule," meenutas riigikogu IX ja X koosseisu väliskomisjoni liige Maret Maripuu.

"Ma arvan, et tol ajal kõik inimesed nii väliskomisjonis kui ka kõikides teistes komisjonides töötasid ühise eesmärgi nimel, et jõuda Euroopa Liitu, et saada võimalikult head liitumistingimused ja et me ise jõuaksime kõik need lubadused, mis me võtsime, ka siis ellu viia," lisas Maripuu.

Töö väliskomisjonis pole aga sugugi surmtõsine, ikka on sellega kaasnenud ka naljakaid või kentsakaid juhtumisi.

"Ma mäletan seda, kui me käisime visiidil Indoneesias ja Indoneesia parlamendi spiiker ütles meiega kohtudes, et ahhaa, ma tean Eestit küll, mul on mingisugused aimdused, kes te olete, kust te olete. Me ise hakkasime mõtlema, et huvitav, kas äkki on laulupeod, meie panus Euroopa Liitu, võib olla isegi Tammsaare. Ja siis ta ütles, et ja ma tean, teie kaudu on nagu see Skype tulnud," ütles Eesmaa.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: