Läti kavandatav haldusreform jätab alles vaid kaks iseseisvat linna
Läti kavandab teist, kümne aasta tagusega võrreldes oluliselt suuremat haldusreformi. Valitsuse ideel jääks riigis alles vaid 35 omavalitsust ehk praegustest kolmandik.
Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister Juris Puce kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et uus haldusjaotus arvestab muutunud tõmbekeskuste ja omavalitsuste võimega pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja uusi töökohti.
Praegu on Lätis 110 omavalitsust ehk novadsit ja üheksa vabariiklikku linna. Elanike arv omavalitsustes kõigub tuhandest kuni 28 000-ni, kui suuri linnu mitte arvestada. Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium leiab, et 59 ehk üle poole omavalitsustest ei vasta enam nendele nõuetele, milles kümne aasta eest, eelmise reformi käigus kokku lepiti.
Tulevikus peaks Lätti jääma 35 suurt omavalitsust, kusjuures eraldi omavalitsusliku linna staatuse säilitaks senisest üheksast vaid kaks - pealinn Riia ja turismilinn Jurmala. Ülejäänud Läti suuremad linnad moodustaksid ühe omavalitsuse koos neid ümbritseva maapiirkonnaga. Reformi käigus väheneks volikogu liikmete arv Lätis enam kui 900 võrra.
"Eesmärk on pakkuda uut haldusjaotust, mis vähendaks omavalitsuste arvu ning muudaks need suuremaks ja majanduslikult võimekamaks. Nad peaks suutma ise
enda elu üle otsustada. Kuid peamine on koondada nii raha kui ka inimesi, et pakkuda elanikele paremaid teenuseid," kommenteeris Puce.
Eesti piirialal Valkas moodustuks üks suuremaid omavalitsusi, üle 17 000 elanikuga piirkond, millega liituks ka Ruhja ja Strenci.
"Omavalitsuste seisukohad on erinevad. Eile oli meil regioonide ühenduse koosolek, kus osales 21 praeguse omavalitsuse esindajat. Vaatenurgad tõesti ei kattu," tõdes Valka linnapea, Vidzeme partei esimees Vents Armands Krauklis.
Läti haldusreformi plaan on väga ambitsioonikas ja koalitsioon loodab, et selle abil õnnestub lahendada ka paljud teised pikalt vinduma jäänud probleemid - näiteks kasvõi koolivõrgu korrastamine.
"Järgmine eesmärk võiks olla see, et omavalitsused suudaks ka reforme ette valmistada. Tuleb korrastada koolivõrku, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja osutada sotsiaalteenuseid," loetles Puce.
Omavalitsusedki loodavad, et seim suudab enne lõplikku otsustamist süüvida ka uute piirjoonte taha ja arvestada Eesti eeskuju.
"Praegu on paljud jäänud kauaks kaarti vaatama, kuid meie omavalitsusjuhtidena loodame, et reformiga kaasnevad teede arengukava ja ühistransport. Peaks olema selge, milliseid teenuseid osutab uutes omavalitsustes riik, kõik need peaks olema omavahel kooskõlas. Ja mõistagi ka toetused neile, kes kaotavad töö, nagu näiteks Eestis on," ütles Krauklis.
Lähikuudel plaanivad ministeeriumi esindajad kohtuda kohapeal kõigi praeguste omavalitsuste elanikega. Kaart võib arutelude käigus pisut muutuda, kuid reform tehakse kindlasti ära.
Toimetaja: Merilin Pärli