Aab Läti haldusreformi taustal: sellel valitsusel uut reformi kavas ei ole
Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles Läti haldusreformi plaani kommenteerides, et Eesti sellel valitsuskoalitsioonil uue reformikavaga alustada plaanis ei ole. Küll aga võiks Aabi sõnul tagasi tuua valdade vabatahtliku ühinemise toetuse.
Läti keskkonna ja regionaalarengu ministeerium otsustas, et haldusreformiga loodavate omavalitsuste nimekirja jääb 36 võrreldes praeguse 119 omavalitsusega.
"Ma esiteks tuletan meelde, et 2017 lõppes meil üks protsess, kus 213 omavalitsusest sai 79. Liikudes omavalitsustes ringi ja küsides, kuidas neil läheb pärast haldus-territoriaalset reformi, siis arvamusi on erinevaid, aga ma arvan, et enamuses on ikkagi positiivseid jooni - on suurem rahakott, on paremad spetsialistid võimalik palgata - see on kõik positiivne. Mis puutub Lätti, siis tõenäoliselt nemad eeldavad ka, et kui neil on suuremad omavalitsused, siis on need võimekamad, suudavad tegeleda paremini teenustega. See on alati nende reformide alus," kommenteeris Aab.
"Kui vaadata meid, siis me oleme koalitsioonis otsustanud, siis kindlasti selle valitsuskoalitsioon ei algata me mingit uut reformiprotsessi," rääkis Aab.
Küll aga näeks Aab võimalust, et toetada vabatahtlikku ühinemist. "Kui eelarves see võimalus on, siis me toome tagasi selle vabatahtliku ühinemise toetuse. See lõppes reformiga ära," lausus Aab.
Seeder: Eestis oleks kõige optimaalsem paarkümmend omavalitsust
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et ta jälgis Läti eelmist haldusreformi ja leidis, et see tulemus - 119 omavalitsust - ei olnud ideaal, mida Läti oleks ise tahtnud. "Kõik said aru, et see on ajutine kompromiss," lausus Seeder.
Ta rääkis, et läheb augusti lõpus Riiga Läti poliitikutega kohtuma, et saada plaanitava haldusreformi kohta parem ülevaade.
Seeder märkis, et kuna Eestil on haldusreform värskelt lõpetatud, siis ei saa kohe uue reformimisega alustada, aga tulevikus pooldaks ta, et Eestis oleks maakonna suurused omavalitsused.
"Mina olen veendunud maakondliku omavalitsuse lähenemise toetaja, mis ei tähenda, et Eestis peaks olema ainult 15 omavalitsust, võib-olla on see arv 20, võib-olla 25 omavalitsust. Ma arvan, et see on kõige optimaalsem lahendus. Ühel hetkel me jõuame Eesti omavalitsussüsteemis selle arenguni. Aga millal me selleni jõuame, millised saavad olema sellise kohaliku omavalitsuse ülesanded jne, seda ei oska veel öelda. Aga ma loodan, et nende küsimustega tegeldakse edasi. See praegune Eesti haldusjaotus ei ole igavesti kivistunud," sõnas Seeder.
Toimetaja: Aleksander Krjukov