Äriorganisatsioonid: välismaalaste seaduse muutmine ei täida eesmärki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ehituses kasutatakse palju võõrtööjõudu. Foto on illustratiivne.
Ehituses kasutatakse palju võõrtööjõudu. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Ettevõtlusorganisatsioonid toetavad siseminister Mart Helme algatust muuta välismaalaste seaduse välistööjõu kasutamist puudutavaid sätteid, kuid leiavad, et selles väljapakutud muudatused ei täida seatud eesmärki.

"Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad välismaalaste seaduse muutmise seaduse eesmärki aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ning suunata välismaalasi ja nende tööandjaid õiguskuulekale käitumisele. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita," kirjutavad koja peadirektor Mait Palts ja keskliidu tegevjuht Arto Aas oma pöördumises Helmele.

"Toetame seaduse muutmise eesmärki – aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita," seisab kirjas.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on eelnõu koostatud kiirustades ja sellest tulenevalt on meetmed ebaselged nii ettevõtjatele kui ka ilmselt järelevalveasutustele. Lisaks puudub korralik mõjuanalüüs.

"Arusaamatuks jääb, millist probleemi soovitakse lahendada ehk millised on need välistööjõu kasutamise skeemid, mille vastu soovitakse võidelda," kommenteeris Tööandjate tegevjuht Aas. "Uued meetmed peaksid aitama kuritarvitusi vältida. Praegu näeme soovi läbi analüüsimata meetmeid kiiresti jõustada, see aga ei saa olla eesmärk omaette," lisas ta pressiteate vahendusel.

Kaubandus-Tööstuskoja juht Palts lisas, et eelnõu suurendab ka ausate ettevõtjate halduskoormust seoses kontrollikohustuste täitmisega. "Samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest. Täitevvõim ei saa pööratud tõenduskoormusega valimatult ettevõtjate koormust suurendada ja enda ülesandeid tööandjatele peale suruda. Nii ei jää põhitööks varsti enam üldse ressurssi," leidis Palts.

Näiteks peatöövõtjad, kes ise küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada kasutajaettevõtjateks, peaksid eelnõu järgi hakkama alltöövõtjate eest vastutama, hakates kontrollima teise ettevõtte poolt välismaalastega sõlmitud lepinguid ja maksude tasumist. Seda on neil aga sisuliselt võimatu teha.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole praegune eelnõu kvaliteetne ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks on mõistlik õigusloome protsessiga alustada otsast peale – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus, mis praegusel eelnõul puudub. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb üldreeglina enne iga eelnõud see aga koostada.

Pöördumisega on liitunud ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Eesti Masinatööstuse Liit.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: