Möödunud aasta detsembrini sektori esindusorganisatsiooni ei eksisteerinud. Kõik lennundusega seotud ettevõtted üritasid iseseisvalt ennast turundada, kontakte luua ja riigiga suhelda. Eelmis aasta lõpus otsustasid sektori ettevõtted siiski klastri luua ja selle loomiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest 600 000 eurot toetust küsida, ütles klastri juht Kristo Reinsalu.

Klastrisse kuuluva ja selle aasta algusest Hiina investoritele kuuluva Eesti peakontoriga lennukihooldusfirma Magnetic MRO juhi Risto Mäeotsa sõnul on klastri jaoks vajadus selgelt olemas ja sõltumata riigi rahalisest toetusest oleks lennundusettevõtted selle siiski loonud. Klastri juhi sõnul oleks ilma EAS-i programmita klastri käimapanekusk oluliselt rohkem aega läinud.

Klastri peamine eesmärk on lahendada sektori jaoks olulised sõlmküsimused. Need on muuhulgas seotud konsulaarteenuste ja kolmandate riikide lennukitega seotud turvanõuetega. Mäeots rääkis, et on ette tulnud olukordi kus asjad ei liigu piisavalt kiiresti ja näiteks kolmanda riigi lennukiomaniku esindajal ei ole õiguslikel põhjustel võimalik remondijärgsel katselennul osaleda.

Samuti peaks klaster hakkkama meelitama Eestise välisriikidest investeeringuid. Kui senini ei ole olnud suurte rahvusvaheliste lennundussektori ettevõtete jaoks ühte kontaktpunkti, siis klaster nüüd peaks selleks saama, rääkis Reinsalu. Mäeots rääkis, et hiljuti otsis näiteks Saksamaa lennufirma väikelennukite kokkupaneku tehase jaoks kohta ja Eesti valikusse ei sattunud just siseriikliku toe puudumise tõttu.

Sama oli hiljuti ka Airbusiga, lisas Mäeots. Airbus otsis komposiitmaterjalidest lennukidetailide valmistamise kohta ja Mäeotsa sõnul Eesti isegi ei osalenud selles hankes. See tehas rajati Taani. Sarnane lugu oli hiljuti lennukimootorite hooldusbaasiga, mis Poola rajati. "Võiksime vabalt nendes asjades osaleda," ütles Mäeots. "Meie klastri kohustus on investoreid hakata siia meelitama. Meil tuleb täiega hakata asju täide viima. Kui tuleb järgmine hange, siis me osaleme selles."

Mäeots näeb muuhulgas Eesti võimalusena kaasata väikelaevatootmise ettevõtes loodud komposiitmaterjalide kasutamise teadmust lennundussektoris. Kui aidata laevatootjatel ületada turule sisenemise barjäärid, võivad nad Mäotsa hinnangul edukalt toota lennukitele komposiitdetaile. Samuti on Mäeotsa sõnul selge võimalus Eesti IT-ettevõtjatel lennundussektoris areneda.

Lisaks peaks klaster hakkama lahendama sektori tööjõumuret. "Meie tänane tööjõud ei vasta sektori nõudmistele," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja. Tema sõnul on küsimus, mil määral saab seda lahendada ümberõppega ja mil määral kvalifitseeritud võõrtööjõu sissetoomisega.

Tallinna Lennujaama kommertsdirektori Eero Pärgmäe sõnul on klastri mõte võimalikult palju kasvava lennundusturu tulust Eestisse tuua. Küsimus on, et kuidas näiteks kiirelt kasvavast Hiina või India turust osa saada. Pärgmäe näeb Eesti võimalusena näiteks lennukite hooldust, turismi, pakivedu ja kargot. Samuti IT-teenused lennufirmadele ja lõpptarbijate teenused.

Klastri juhi Kristo Reinsalu sõnul on klastri selge eesmärk tõsta lennundussektori ettevõtete panus Eesti sisemajamduse koguprodukti aastaks 2023 praeguselt kolmelt protsendilt viie protsendini.

Estonian Aviation Cluster registreeriti äriregistris möödunud aasta 10. detsembril. Selle asutajaliikmed on Tallinna Lennujaam, Tallinn Airport GH, Nordic Aviation Grupp, Magnetic MRO, Fort Aero, Axinom Eesti, Airest, NA Advisory, Pakker Avio, Skeleton Technologies, Operose Labs, Nordic Aircraft Service, Ospentos International ja Threod Systems.