Toomas Peterson | Mis saab Euroopa lennutranspordist pärast Brexitit ({{commentsTotal}})

Toomas Peterson.
Toomas Peterson. Autor/allikas: ERR

Lennutransport müüb usaldust, nii lennuohutuse mõistes kui ka pikaajaliselt pileteid ette müües. Nüüd oleme Brexiti lävel. Kas Euroopa seni usalduslik lennutransport siseneb kriisi või mitte?

Maailma lennutransport naudib kõrghetki. Üldise majanduskasvu ja madalamate kütusehindade tuules kasvas lennureisijate koguarv eelmisel aastal 6,5 protsenti. 2019. aastaks prognoositakse 4,59 miljardit reisijat, mis tähendab 6-protsendilist kasvu võrreldes möödunud aastaga.

Kogu sektori käive kasvab 2019. aastal 7,7 protsenti, ulatudes juba 885 miljardi dollarini. Euroopa Liidu lennutransport, mis moodustab maailma lennundusest umbes veerandi, annab otseselt tööd ligi kahele miljonile inimesele ja toetab kaudselt kokku umbes 5 miljonit töökohta.

Lennunduse otsene panus Euroopa Liidu SKT-sse on 110 miljardit eurot ja üldine mitmekordistav mõju koos turismiga ulatub kokku 510 miljardi euroni.

Ühendkuningriigi enamus hääletas demokraatlikult Euroopa Liidust lahkumise poolt. Jääb mulje, et referendumi korraldajad ja poliitilised liidrid ei adunud enne ega pärast referendumit, kuidas lahkumise protsessi juriidiliselt ja majanduslikult läbi viia.

Brexitiga seoses on väga oluline, kuidas suudetakse vägagi reguleeritaval alal – lennutranspordis – säilitada vähemalt Ühendkuningriigis endas eelmise aasta tase. Teame, et Ühendkuningriigi ja Euroopa vahel reisib 85 miljonit inimest aastas. Suurbritannia lennunduse maht on maailmas teisel kohal ja moodustab rahaliselt 65 miljardit naela aastas. Lennunduse kasv või kahenemine on suures korrelatsioonis SKT liikumisega ja on alati selle muutumisest suurem.

Arvatakse, et Brexiti tõttu kaheneb Ühendkuningriigi SKT 2020. aastaks 2,2-3,5 protsenti, mis omakorda tähendab lennureisijate arvu vähenemist Ühendkuningriigis aastaks 2020 3-5 protsenti.

Hiljutine brittide alamkoja hääletus võib viia riigi lahkumiseni Euroopa Liidust ilma sellekohase lepinguta. Kas pärast 29. märtsi jäävad lennukid maa peale? Nimelt muutub Ühendkuningriik siis nn kolmandaks riigiks, millele ei saa kohaldada EL määrusi lennutegevuse, -ohutuse ega -julgestuse kohta.

Siinkohal on siiski põhjust olla mõõdukalt optimistlik. Euroopa Komisjon on Ühendkuningriigi lepinguta lahkumise puhuks välja pakkunud varuplaani – üleminekuperioodi lennutegevuse osas 12 kuud ja lennuohutuse osas 9 kuud. Euroopa lennuohutuse amet EASA on juba välja töötanud protseduurid, tänu millele lennuettevõtjate sertifikaadid edasi kehtiksid.

Ühendkuningriigist lähtuvad suuremad lennukompaniid, näiteks Ryanair ja Easyjet, on juba registreerinud lennuettevõtja sertifikaadid EL riikides. Ühendkuningriik on sõlminud uued biletaarsed lennunduslepingud nt Šveitsiga (nende riikide vahel toimub 150 lendu päevas), Albaania, Gruusia, Islandi, Iisreali jt riikidega, mis Euroopa Liitu ei kuulu. Lepinguid on uuendatud ka USA ja Kanadaga. 

Aga elegantsema ja brittide jaoks ilmselgelt kasulikuma variandi puhul – kui Ühendkuningriik lahkuks lepinguga – kehtib lennutranspordis üleminekuaeg kuni 31.12.2020. Selle aja jooksul saab uuendada ja sõlmida uusi biletelaarseid lepinguid ja kooskõlastada lennuohutuse sertifikaate.

Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust on üks võimalus, et ta ühineb Euroopa ühtse lennunduspiirkonnaga (European Common Aviation Area). Sellele pandi alus 1993. aastal ja see kinnitati aluslepinguga 2006. aastal, mil Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames integreerusid kolmandad riigid tihedalt lennutransporti.

Piirkond hõlmab praegu 36 riiki. Tänu sellele osalevad Norra, Island ja Liechtenstein ühtsel lennundusturul ELi liikmesriikidega samadel tingimustel. Sarnaselt on Šveits integreerunud antud lennunduspiirkonda alates 2002. aastast kehtiva erilepingu alusel.

Olenemata asjaolust, kas Brexit realiseerub lepinguga või ilma, võib tekkida teatud probleeme märtsi lõpus ja aprilli jooksul, eelkõige piirikontrolli ja lennundusjulgestuse protseduuridega. Vaatamata kehtestatud üleminekuperioodidele lennutegevuse osas muutub Ühendkuningriik pärast Euroopa Liidust lahkumist kolmandaks riigiks, mis muu hulgas tähendab pikemaajalisi protseduure piiril. Sellega peavad arvestama nii lennufirmad, lennujaamad kui ka reisijad.

Siinkohal on äärmiselt oluline, et reisijaid uuest olukorrast tõhusalt teavitatakse.

Lennutranspordi regulaatorid, lennufirmad, lennujaamad ja lennuliiklusteenindused valmistuvad kiirendatud korras ja siiani edukalt Brexitiks. Olgugi, et mingil määral võib Brexitiga kaasneda lennutegevuse käibe ja reisijate arvu kahanemine, taastub see ilmselt kiiresti suureneva nõudluse ja üldise majanduskasvu ning suhteliselt madala kütusehinna tingimustes. Tuginedes ülaltoodule võib küllaltki kindlalt võib väita, et Brexitiga ei kaasne lennutranspordis usalduskriisi ei lennuohutuse ega lennundusäri mõistes. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: