"Taluarhitektuur on oluline osa Eesti kultuuripärandist. On rõõmustav, et Eesti inimesed soovivad korrastada ja jätkuvalt kasutada ajaloolisi talumaju elukohana. Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm," ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Ta lisas, et tegelik vajadus on ilmselgelt kordades suurem. "Kuid eriline heameel on sellest, et leidsime täiendava võimaluse voorust jagatavat toetussummat kahekordistada."

Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 144 nõuetekohast taotlust ligi 1,2 miljoni euro ulatuses.

Taotluste saajatest kujunes muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialisti Kersti Siimu sõnul väga ilmekas läbilõige Eesti taluarhitektuurist - rehemajadest kuni taluhäärberiteni, sealhulgas ka kahele nimeka arhitekti projekti järgi valminud hoonet.

Taotluste hindamisel oli muinsuskaitseametil üheks oluliseks kriteeriumiks, et plaanitavad katusetööd panustaksid Eestile omase ehituspärandi ja -traditsioonide säilimisse, selleks on oluline kasutada just algupäraseid materjale.

Kõige enam said toetust roo- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid. Toetuse saajate hulgas on ka üks valtsplekk ja üks kivikatusega hoone.  

Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

Tegu on nelja-aastase pilootprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Selleks eraldatud vahendid leppis valitsus kokku 2018. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistel. 

Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all. Uue taotlusvooru kuulutab muinsuskaitseamet välja juba käesoleva aasta sügisel. Vooru eeldatav eelarve on 100 000 eurot.