Kaitsevägi teeb viimaseid ettevalmistusi Kevadtormiks
Peagi algavast suurõppusest Kevadtorm võtab ka sel aastal osa tuhanded inimesed ja suur hulk rasketehnikat. Vägede liikumine harjutusaladelt avalikku ruumi nõuab koostööd riigiametite, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja eraisikute vahel.
Kunagise Paide piimatööstuse alal lõppes logistikapataljoni kahenädalane õppus, millega valmistuti omakorda järgmiseks õppuseks - tuleval nädalal algavaks Kevadtormiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Logistikud on hea näide selle kohta, kui suur on iga-aastast suurõppust toetav taustsüsteem.
"Meie ülesanne on saada tsiviilpartneritelt või toetusväejuhatuse keskladudest varustus või varud ja transportida need oma välivarustusalale, et olla valmis neid tagama manööverüksustele," selgitas logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.
Logistikapataljon varustab meie jalaväebrigaadi. Kütuse ja toidu hankimiseks kasutatakse suures ulatuses tsiviilpartnereid. Toiduainetega varustab näiteks Smarten.
Logistikapataljon veab kauba eesmistele toetusaladele, kust manööverüksused selle kätte saavad. Muidugi ka vastane, kui õnneks läheb.
Tsiviilpartnereid on erinevaid - alates pesumajadest ning lõpetades prügikoristusfirmade, konteiner- ja sõidukirentijatega.
"Olgu kas või välikäimlad. Kui me oleme sellistel linnastatud aladel, siis meil on olemas näiteks välikäimlate partner," tõi Reidla näite.
Kevadtormil osalevad liitlased rasketehnika ja õhukomponendiga. Eesti kui võõrustav riik peab tagama rajatised, näiteks tankipesula.
Juba kolmandat aastat Kevadtormil osalevate kopterite jaoks on ehitatud maandumisplatsid. Harjutusalale on ehitatud teid ja sildu.
Kogu piiri tagant saabuv tehnika tuleb näiteks ka desinfitseerida. Mida rohkem rasketehnikat, seda rohkem tuleb remontida teid.
"Selle aasta õppus toimub Tapa polügoonil ja selle lähiümbruses. See piirkond on sellel aastal - võib juhtuda, et tekivad kahjustused," ütles kaitseinvesteeringute keskuse teedeinsener Esti Meier.
Tsiviilkoostöö hõlmab riigiameteid, näiteks maanteeametit, kohalikke omavalitsusi ja eraomanikke. Eriti Kevadtormi ajal, kui tegevus toimub ka väljaspool kaitseväe harjutusalasid.
"Me teeme juba eeltööd 2020. aastaks, et saada oma harjutusalasid," ütles Reidla.
Tema sõnul on kõige suurem peavalu suurõppusel Eesti liiklus.
Toimetaja: Merili Nael