Riigikohtu esimees kaasaks rahvakohtunikud ka tsiviilasjade arutamisse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Villu Kõve.
Villu Kõve. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul võiks kaaluda võimalust, et rahvakohtunikke kaasatakse ka tsiviilasjade arutamisse, eriti laste ja perekonnaga seotud vaidluste puhul.

"Veel üks mõte personalist, mida olen ise pikalt mõlgutanud, aga mis ei pruugi olla eriti populaarne: rahvakohtunikud tsiviilasjades. Eelkõige pean siin silmas tsiviilasju, kus kohtunikul on suur kaalutlusõigus, näiteks laste ja perekonnaga seotud vaidlused," kirjutas Kõve värskes "Kohtute aastaraamatus".

"Ehk oleks sellistes kohtuasjades tehtud kohtulahendite usaldatavus ja avalik aktsepteeritavus suurem, kui otsuse tegemisse oleks kaasatud ka rahvakohtunikud? Minu hinnangul võiks selle peale vähemalt mõelda," märkis riigikohtu esimees.

Praegu on rahvakohtunik kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub sellistel protsessidel lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust. Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt.

Kohtunikke ootab põlvkonnavahetus

Kõve puudutas ka kohtunike põlvkonnavahetuse temaatikat, sest eeloleval viiel aastal tekib pensioneerumisõigus lisaks olemasolevale 18 kohtunikule veel 56 kohtunikul.

"See on suur arv, mis tähendab ka suurt vastutust kohtunike korpuse kujundamisel – me peame leidma üles säravaimad juristid, kes võiksid võtta enda kanda õigusemõistmise järgmisteks aastakümneteks. "

Kõve märgib, et kuigi kohtute seadus kohustab lahkuvat kohtunikku teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud ette, võiks seda võimalusel teha varem.

"See võimaldaks kohtade täitmist paremini planeerida ning tagaks sujuvama asjaajamise ja selle, et kohtunikukohad ei jää ka lühikeseks ajaks täitmata. Kuivõrd seadus näeb ette kuuekuulise tähtaja, siis ei ole muidugi võimalik kelleltki varasemat teavitamist nõuda, kuid võiksime kujundada hea tava, et oma lahkumissoovist antakse teada aasta jagu ette."

Kohtunike motiveerimine

Kõve kirjutab, et kui kohtunike ja kohtujuristide palgaga võib praegu kui mitte rahul olla, siis vähemasti leppida, siis jätkuvalt on muret tekitav ülejäänud kohtuametnike madal palk.

"Palgauuringute kohaselt on mitme kohtuametnike grupi keskmise palga mahajäämus turu keskmisest samaväärsel tööl umbes 20–40 protsenti."

Lisaks palkadele tuleks Kõve sõnul rääkida ka kohtunike pensionist.

"Kohtunike eripensionil on nii poliitikute kui ka üldsuse jaoks halb maik juures, kuid minu arvates võiks kohtunikele rakenduda mingil kujul pensionifondi sissemaksete süsteem. Leian, et see muudaks kohtunikuameti märksa atraktiivsemaks."

Kuigi kohtuniku amet on eluaegne, peaks Kõve sõnul mõtlema ka sellele, kuidas tagada, et süsteemist lahkuvad õigel ajal need, kes seda tööd enam teha ei jaksa.

"Peaksime vältima laulusalmis kirjeldatud olukorda, kus "kohtusaksaks oli vana hall karu, kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru", ja tagama, et inimesed saavad väärikalt pensionile jääda ja nende asemele tulevad uued."

Esmaspäeval ilmunud kohtute aastaraamat on järjekorras üheteistkümnes ja selle fookuses on kohtusüsteemi sõltumatus. Lisaks Villu kõvele kirjutavad aastaraamatus Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas, Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, aga ka kirjastaja Hans H. Luik jpt.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: