Ida-Virumaa riigigümnaasiumide ümber viimase poole aastaga tekkinud segadus on tõstnud üles mitmeid küsimusi ({{commentsTotal}})

Eesti haridus on muutumas õpilasekesksemaks ning iga õpilase võimetele soovitakse tulevikus rohkem tähelepanu pöörata. See, et noored vajavad rohkem individuaalset lähenemist, on teravalt esile tulnud Ida-Virumaa riigigümnaasiumide ümber viimase poole aastaga tekkinud segaduses.

Praegu töötatakse välja haridusstrateegiat aastateks 2021-2035 ning haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmanni sõnul on ekspertide ettepanek läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt.

Eksperdid on toonitanud, et individuaalne õppekava ei tähenda seda, et igal õpilasel on personaalne õpetaja, vaid õppeainete rühmad koostatakse võimalikult sarnase tasemega õpilastest. Seega võivad tulevikus üht ainet koos õppida eri klasside õpilased.

Seda lähenemist plaanib kasutada Hendrik Agur juba sel sügisel, kui avatakse Kohtla-Järve riigigümnaasium, mille direktoriks Agur 15. aprillil sai. Tema arvates ei peaks Eestis tulevikus rääkima näiteks gümnaasiumide puhul 100 protsenti eestikeelsest õppekavast ja 60/40 õppekavast, kus osa aineid antakse eesti ja osa vene keeles.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: