Euroopa Parlamendi koosseis selgub alles pärast südaööd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Plakatistendid Euroopa Parlamendi lähistel Brüsselis.
Plakatistendid Euroopa Parlamendi lähistel Brüsselis. Autor/allikas: Reuters / Scanpix

26. mail toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemused selguvad alles pärast keskööd, kuna reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi enne avaldada, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud.

"Itaalias on pühapäeval, 26. mail, valimisjaoskonnad avatud kuni kella 23-ni Kesk-Euroopa aja järgi, mis tähendab, et meie ei saa oma tulemusi enne keskööd avaldada," ütles valimisteenistuse juht Priit Vinkel. Kuna Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis, on meie kellaaeg Itaaliast tunni võrra ees.

Tema sõnul ei ole valimisjaoskondade töötajatel lubatud andmeid mujale väljastada kui ainult valimisteenistusse. "Arvestades, et meil on selleks ajaks valimisjaoskonnad olnud juba neli tundi suletud, võib loota, et oleme oma hääled suutnud üle lugeda ning saame kohe pärast keskööd need avalikuks teha," märkis Vinkel. Eestis on 26. mail valimisjaoskonnad avatud kella üheksast hommikul kaheksani õhtul.

Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget ning vahepeal päevakorras olnud seitsmes mandaat on praegu päevakorrast maas, kuna Ühendkuningriik ei ole Euroopa Liidust lahkunud ning valib samuti oma esindajad europarlamenti.

"Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub ja muutub Euroopa Parlamendi suurus ja mandaatide jaotus, siis saab Eestist europarlamenti ka valimistel seitsmenda tulemuse saanud kandidaat," märkis Vinkel.

Praegu on Euroopa Parlamendis 751 kohta ning Eestist valitakse sinna kuus saadikut. Kui Ühendkuningriik EL-ist lahkub, vähendatakse europarlamendi koosseisu 705 kohani ning mandaatide ümberjaotamisega saab Eesti ühe koha juurde.

Eestis jaotatakse mandaadid üleriigiliselt d'Hondti jagajate meetodil, mis tähendab sisuliselt, et erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid võistlevad omavahel. Kui erakonna nimekiri saab mitu mandaati, siis pääsevad sellest parlamenti enim hääli kogunud kandidaadid. Üksikkandidaat peab seega koguma lihtmandaadi jagu hääli ehk umbes kuuendiku antud häältest.

Tänavu kandideerib Eestist Euroopa Parlamenti üheksa erakonda ja viis üksikkandidaati, kokku 66 kandidaati. Kuuel erakonnal on täisnimekiri ehk üheksa kandidaati, kahel on kolm kandidaati, ja ühel üks kandidaat.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Eestis, 2009. aastal 101 kandidaati ja 2004. aastal 95 kandidaati.

Euroopa Parlamendi uus koosseis koguneb esimesele istungile 2. juulil ja valib siis ka parlamendi uue presidendi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: